KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 17.august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1646 Tsiviilasi A. I.’i j

) § 115 järgsetele nõuetele, mis tulenevad

§ 14sätestatud kohustuse rikkumisest (TsÜS § 147 lg 1) ja aegumistähtajaks on kolm

§ 14

, § 115 ja § 127.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub ja pooled ka ei vaidle selle üle, et 18.11.2019 lepingu ülesütlemise avalduses on kostja teatanud hagejale I, et lepingust tulenev võlgnevus on 103 885,32 krooni ning kostja andis võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja kuni 07.12.

1. Kostja teavitas hagejat I, et juhul, kui hageja I ei tasu võlgnevust määratud tähtajaks, ütleb kostja laenulepingu erakorraliselt üles alates 08.12.2009 ning nõuab kogu laenulepingu alusel 4 võlgnetava summa 2 222 200,71 krooni kohest ja täielikku tasumist. Kogu võlgnetav summa 2 222 200,71 eurot koosnes: - tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni; - tasumata laenusumma 2 130 156,80 krooni; - tähtajaks tasumata intressid summas 47 474,59 krooni; - tähtajaks tasumata viivised summas 594,79 krooni; - trahv laenulepingu punkti 11.3 alusel 42 603,13 krooni. Lisaks on kostja teavitanud hagejat I sellest, et võlgnetavate summade tagastamisega viivitamisel on kostja sunnitud alustama laenulepingu tagatiste realiseerimisega, kasutades selleks kohtutäituri või kohtu abi ning vajadusel esitama pankrotiavalduse. Seega muutus hagejate jaoks 2 222 200,71 krooni sissenõutavaks 08.12.
2. TsÜS kommenteeritud väljaandes on avaldatud, et „Põhimõtteliselt tekib kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see

§ 82

lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (RKTKo 3-2-1-3-09 p 15). Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks põhimõtteliselt kogu tulevikus tekkiva ja ajas suureneva kahju osas, kui n-ö esimese osa kohta saab juba esitada hagi./…/ Esmajoones kestvuslepingu ennetähtaegse lõppemisega (erakorralise ülesütlemisega) võivad samuti muutuda sissenõutavaks mitmed nõuded. Nii muutub laenulepingu ülesütlemisel sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue, sõltumata varasemast maksegraafikust (

§ 399).“ (lk 478 p 3.1.1.2; lk 479 p 3.1.2).

Juhul, kui kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, toimus kostjapoolne rikkumine laenulepingu rikkumisega. Hagejad said aga kostja nõuetest intressi, viivise jmt nõuetest teada lepingu ülesütlemisega, s.o hiljemalt 08.12.

1. Seega hiljemalt 08.12.2009 oli hagejatele teada, milliste nõuete osas ja ulatuses kostjal hagejate vastu nõuded on, kuid ei astunud oma õiguste kaitseks ühtegi sammu. Samuti ei tuginenud hagejad vastutustundetu laenamise põhimõtte rikkumisele, sh usalduskahjule siis kui kostja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Tuginedes eeltoodule ning tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja §-st 148 asub kohus seisukohale, et hageja I usalduskahju hüvitamise nõuded leppetrahvi, viivise ja intressi osas on aegunud. Omandi kaotusega ja täitemenetluse kuludega seotud kahju
2. Ringkonnakohus selgitas 26.10.2017 lahendis ts.asjas nr 2-16-7326, et vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei too kaasa laenusaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8

lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (

§ 101

). Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust. Samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine. Tsiviilõigus ei saa piirata teovõimelise inimese majanduslikku iseseisvust ja panna kahtluse alla kehtivate tehingute täitmise kohustuslikkust. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et isegi juhul, kui kostja ka rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejatel väljastatud laen tagastada. Hagejad pärast laenulepingu ülesütlemist laenu kostja määratud täiendavaks tähtajaks ei tagastanud, mistõttu oli kostjal õigus oma nõue täitemenetluses realiseerida. 5 Kohtu hinnangul ei ole laenu tagastamiseks täitemenetluse käigus omandi kaotamine kinnisasja võõrandamise näol usalduskahju, kuna kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral õigus saada hagejatele antud tasumata laen summas 2 130 156,08 krooni tagasi, mida hagejad vabatahtlikult ei täitnud. Kohus lisab, et nõustub hagejaga, et kinnisasi oleks müüdud ka teise võlausaldaja nõude katteks, sest 02.05.2019 koostatud jaotuskava kohaselt realiseeriti kinnisasja müügist 22 000 euro ulatuses OÜ A Kuna hagejad ei täitnud tasumata laenu tagastamise nõuet vabatahtlikult ja kostja pidi oma nõude täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole, ei saa ilmselgelt olla hagejate kahjuks ka täitekulud, sest puudub põhjuslik seoses võimaliku kostja rikkumise ja hagejatel täitekulude näol tekkinud kahju vahel . Eeltoodule tuginedes tuleb jätta hageja I nõue omandi kaotamisest tuleneva ja täitekulude kandmisega seotud kahju rahuldamata. Hagejate tuvastusnõue 8. Hagejad taotlevad kostja poolt hagejate vastu esitatud jääknõude summas 65 370,44 eurot (viivised) vähendamist 0-ni, tuginedes seejuures kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele.

§ 14

lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.

§ 14

lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Laenusaajale teatavaks tehtud asjaolude nimekirja reguleeris hagejatele laenu andmisel hetkel

§ 404lg 2 (alates 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis).

Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja tegi hagejatele laenu väljastamisel teatavaks:

1. a)väljamakstava krediidi summa on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8)
2. b)kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma) on märgitud laenulepingu maksegraafikus (tlk 13 pöördel)
3. c)krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad on märgitud laenulepingu maksegraafikus (tlk 10 pöördel – 13 pöördel)
4. d)intressimäär aasta kohta on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8)
5. e)krediidi kulukuse määr aasta kohta on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8);
6. f)krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg on märgitud laenulepingu punktis 9.2 (tlk 9 pöördel)
7. g)tarbijalt nõutavad tagatised on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8). Seeda on eeltoodut arvestades leidnud tuvastamist, et kostja teavitas hagejaid kõikidest

§ 404

lg-s 2 esile toodud asjaoludest, mille vastu võib hagejatel esineda laenulepingu sõlmimisel õigustatud huvi. Hagejatel oli võimalik enne laenulepingu sõlmimist viidatud asjaoludega tutvuda ning esitada kostja esindajale täiendavaid küsimusi. Kui kostja ei oleks hagejatele sellist võimalust taganud, oli hagejatel võimalik laenulepingu sõlmimisest keelduda. Hagejad ei keeldunud hagejad laenulepingu sõlmimisest, vaid kinnitasid oma nõusolekut allkirjadega igal laenulepingu leheküljel (tlk 8-13 pöördel). Laenulepingu sõlmimise ajal olid vastutustundliku laenamise põhimõtted sätestatud krediidiasutuste seaduses (KAS), mille § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud 6 laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas hageja I kostjale oma sissetuleku kohta alljärgnevaid andmeid: - palgatõend asutusest X, mille kohaselt laekus hageja I arvelduskontole AS-s Hansapank ajavahemikul

1. aasta detsember kuni
2. aasta mai keskmiselt 8 306,33 krooni (s.o ca 532,46 eurot) (tlk 117); - palgatõend äriühingust X OÜ, millest nähtuvalt asus hageja I alates 01.07.2006 ettevõttesse tööle raamatupidaja / juhi abina igakuise netopalgaga 15 000 krooni (s.o ca 961,53 eurot) (tlk 118); - hageja I arvelduskonto väljavõte ajavahemikul 01.12.2006 kuni 31.05.2007 (tlk 119 – 121 pöördel). Hageja II esitas kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus alljärgnevaid andmeid: - selgitus selle kohta, et hageja II netopalk kuus kokku moodustab 20 733 krooni (s.o ca 1 329,04 eurot), millest 14 700 krooni laekus kostja panka ja 6 033 krooni (s.o ca 386,73 eurot) AS-i Hansapank (122 – 122 pöördel); - palgatõend äriühingust M OÜ, mille kohaselt asus hageja II alates 01.07.2006 tööle äriühingus M OÜ müügijuhina igakuise netopalgaga 14 700 krooni (s.o ca 942,31 eurot) (tlk 123); - hageja II arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 20.06.2006 kuni 20.06.2007 eest (tlk 124 – 127 pöördel). Samuti palus kostja esitada hindamisakti laenu tagatiseks seatava kinnistu kohta, mis hagejate poolt ka esitati (tlk 128 – 134 pöördel). Hindamisakti järgi oli laenu tagatiseks seatava kinnistu aadressil XXX kinnistu väärtus ilma kostjalt saadava laenu abil tehtavate parendusteta 3 100 000 krooni (s.o ca 198 717,96). Laenu saamise tulemusel pidi laenu tagatiseks seatud kinnistu väärtus kasvama. Muu hulgas esitati kostjale viimase palvel isikut tõendavad dokumendid (tlk 136 – 137). Riigikohus on 27.11.2012 lahendis ts.asjas 3-2-1-136-12 märkinud, et professionaalsel krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla

§ 14

lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kohus nõustub kostjaga, et pank peaks alati eeldama esitatud andmete õigust. Seetõttu lähtudes kostja poolt kogutud andmetest ning hagejate enda esitatud andmetest, puudus kostjal alus kahelda, et hagejal I ja hagejal II on majanduslikult võimalik laenu tagasi maksta. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt kohustusid laenusaajad tagastama laenu igakuiste maksetena summas 11 923,91 krooni (s.o 761,60 eurot). Kuivõrd hageja I õiguseellase ja hageja II sissetulekud kokku moodustasid nende poolt deklareeritud andmete ja tõendite pinnalt 35 733 krooni (15 000 + 20 733), s.o ligi 2 290,58 eurot, ei tekkinud kostjal kahtlust, et hageja I õiguseellasel ja hagejal II ei ole võimalik tagastada neile laenulepingu alusel antavat laenu. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja I õiguseellase vanus laenu tagastamise ajaks oleks olnud 89 aastat, pidi olema laenusaajale ka endale teada, millega isik laenu võttes pidi ka arvestama. 7 Samas asjaolu pidi teadma ka hageja II. Sisuliselt ei ole hageja I õiguseellane oma vanusele tuginedes üldse kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ette heitnud, vaid seda on asunud tegema tema poeg õigusjärglasena, kuna laenulepingust tulenevad kohustused on jätkuvalt täitmata. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kostja täitis laenulepingu sõlmimisel kõik enda laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud kohustused, mistõttu ei ole kostja rikkunud hagejate suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt jätab kohus hagejate tuvastusnõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 44. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 8