) § 157 p 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus U Pi pankrotimenetluse lõpetamiseks
2 1.3. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 1.4. Haldur on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud muu asjaolu
Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on rahaliste kohustuste võtmine, mida ei ole suudetud täita, so. muu asjaolu
Maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgnikul puudub vara ja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt laekuv pension, millest saab sissenõutavaks muutunud kohustusi tasuda. 2. Halduri vabastamine
lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Jüri Truuts vabastada U Pi pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 3. Halduri tasu 3.1.
lg 1 1¹ järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 3.2. Haldur palub määrata
lg-st 113 tulenevalt halduri tasuks xxx, so kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Pankroti väljakuulutamisel oli alampalga määr 584 eurot. 3.3. Haldur taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Haldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt (so. 584 eurot) menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. Haldur palub xxx eurot, välja mõista U Pilt. 3.4.
lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 3.5. Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär 2020-2021 aastal oli Vabariigi Valitsuse 19.12.2021 määruse nr 115 kohaselt 584 eurot. Seega kolmekordne alammäär 1752 eurot. 3.6. Kohus leiab, et halduri tehtud töö aruandes nähtuvate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletud tasu xxx eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas seaduses sätestatuga ja põhjendatud. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. 3.7. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest
lõikes 4 (viitega
lg-le 3) sätestatud ja taotluse alusel summas 584 eurot, millele ei lisandu 3 käibemaks, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Jüri Truuts halduritasuks 584 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Tasu tuleb maksta OÜ-le B2C Konsult (reg.kood 10504196), mille konto nr on EE282200221054755368, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus lõpetab käesoleva menetluse
Seega on käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud
4.2.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib
lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
lg 1 kohaselt kui algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ning võlausaldajate üldkoosolekule (06.12.2021) kedagi kohale ei ilmunud, mistõttu ei olnud seal võimalik ühtegi otsust vastu võtta.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on U Pi pankrotimenetluse lõpetamise avalduses teinud ettepaneku jätta U Pi pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma U Pi usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus U Pi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab U Pi ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 4.3. Kohus selgitab U Pile, et vastavalt
lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus on võlausaldajate nimekirja kinnitanud 15.06.
Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas,
lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.
lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 4.6.
lg 1 ja FIMS § 1933 lg 2 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.