← Eesti

2-23-4368/5

Obsah (9)§ 47§ 49§ 46§ 45§ 2§ 44§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 10. mai 2023 kell 11.00, Pärnu kohtumaja Menetlustoiming Pankrot

§ 47lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

  1. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
  2. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
  3. X (avaldaja, võlgnik) esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 1.
  4. Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud, tal on kaks last (sündinud xxxx ja xxxx), kes elavad temaga. Võlgnikul vara puudub. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on palk xxxxxxx xxxxxxxx OÜ-st, elatis, sotsiaaltoetused ja töövõimetoetus kokku 1590 eurot kuus. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt 13 erinevat kohustust, millest enamike puhul on käimas täitemenetlus. Võlgade kogusummat ei ole võlgnik ise välja toonud, kohtu arvutuse kohaselt on summa üle 35 000 euro. 1.
  5. Makseraskuste põhjuste osas selgitab võlgnik, et on abikaasa palvel võtnud kergekäeliselt laene, kus ühe laenuga maksti teisi, sest sissetulek oli väike. Lahutuse järel jäid kõik võlad võlgniku kanda, endine abikaasa nende tasumisel ei abistanud. 1.
  6. Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on seisnenud pöördumises võlanõustaja poole, kus kaardistati olukord ja eelarve kulutuste jälgimiseks. Samas ei piisa nimetatud tegevustest, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik peab võimalikuks vahetada töökohta suurema töötasu saamiseks, kuid see võib olla raskendatud tema tervisliku seisundi tõttu.
  7. 05.04.2023 määrusega on kohus võtnud X maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetanud maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Andrus Õnniku.
  8. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 02.05.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused: 3.
  9. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku 47 314.97 eurot, millest valdav osa (üle 46 000 euro) on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul teadaolevad turuväärtust omavad varad puuduvad. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks, mistõttu võlgnik on maksejõuetu. Tema sissetulek töötasu, töövõimetoetuse, peretoetuse ja elatise näol 3

(8)Tsiviilasi nr 2-23-4368 on va 1230 eurot kuus ning kuna oma hädavajalike kuludena on ta näidanud 1186 eurot, on ülejääv summa väga väike. Lisaks kasvatab ta kaht alaealist last. Võlgnik küll taotleb ja soovib edaspidigi taotleda toimetulekutoetusi, kuid see ei ole regulaarne ja garanteeritud sissetulek. Arestitav sissetulek on võlgnikul sootuks ca 5 eurot kuus. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2020.aasta lõpuks, praeguste nõuete aluseks olevad laenud võttis ta 20182019, mil tema sissetulek oli oluliselt suurem ja töövõime ei olnud vähenenud. Esimesed kohtulahendid võlgnikult nõuete sissenõudmiseks (lisatud ka hinnangule) tehti 2020.aasta lõpus. Usaldusisik märgib, et maksejõuetuse põhjustasid mitu tegurit, mh liigne mõjutatavus abikaasa poolt, hilisem lahutus ning tervise järsk halvenemine. 3.
  1. Usaldusisik ei pea antud juhul võimalikuks võlgade ümberkujundamist. Isegi kui eeldada võlgnikule toimetulekutoetuste laekumist ja maksejõuetusavalduses märgitut, et võlgnik saaks igakuiselt tasuda võlgade vähendamiseks 200 eurot, võtaks see intresside ja viivisteta aega 20 aastat, millega võlausaldajad mingil juhul ei nõustu. Laenude refinantseerimine võlgniku praeguse töötasu, töövõime ja ülalpeetavate juures ei ole samuti realistlik, sest tagatiseta laenu ca 25 aastaks krediidiasutus ei annaks. Seega poleks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik, sest tal puuduvad vahendid võimaliku ümberkujundamiskava täitmiseks. 3.
  2. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada X pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada X pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
  3. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
  4. Kohus asub seisukohale, et võlgniku X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. 7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku igakuine sissetulek usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt on ca 1230 eurot, samas on võlgnikul kohustusi kogusummas veidi alla 50 000 euro. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, ei ole selle arvelt ja sellest enamiku osas mittearestitavust silmas võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et X on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 4

(8)Tsiviilasi nr 2-23-4368 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks X pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku X pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 10.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). 5

(8)Tsiviilasi nr 2-23-4368 Võlgnikuga seotud kohtumenetlused on olnud kas tema vastu nõuete esitamised või lastega seotud vaidlused. 12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. 12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.05.2024, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue. 13. Kohtu selgitused: 13.1. Tulenevalt Pankr

S § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 13.

  1. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). 13.
  2. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

13.4. Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44). 13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

13.6. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49). 13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 14. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse 6

(8)Tsiviilasi nr 2-23-4368 tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. 16.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär x eurot.
  2. Usaldusisik palub tasuks määrata x eurot, arvestusega x tundi hinnaga x eurot/tunnis, lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 1x lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot + km ning ülejäänud tasu summas x eurot + km välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt.
  3. Kohus leiab, et arvestades võlgnik X maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg x tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata x eurot, koos käibemaksuga x eurot.
  4. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023.a on kuupalga alammääraks x eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku 7

(8)Tsiviilasi nr 2-23-4368 tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt

§ 54lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka Pankr

S § 23 lg

  2. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas x eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning

§ 59

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.