← Eesti

2-22-4159/28

Obsah (10)§ 394§ 416§ 410§ 413§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

2-22-4159 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 24. märts 2023 Tsiviilasja number 2-22-4159 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 420 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  2. märtsil 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 18.09.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx mõisteti A. P.´ilt (kostjalt 1) hageja Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus koos menetluskuludega 1 397.41 eurot, millele lisandub viivis 0,06% päevas põhisummalt 1 016.36 eurolt alates 19.09.
  3. 29.11.2020 esitas hageja kohtutäitur A. K. avalduse nõude sissenõudmiseks. Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse täiteasjas nr xxxx. Nõude katteks ei ole täitemenetluse raames laekumisi toimunud. Kohtutäitur kinnitas, et kostja 1 suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole lahusvara puudumise tõttu võimalik nõudeid rahuldada.
  4. 27.02.2020 sõlmisid kostjad Rakvere notar I. R. büroos abieluvaralepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu, mille esemeks olid kostjate varaühisuse varasuhte kestel omandatud korteriomand Xxxx, registriosa nr xxxx, väärtusega 2 000 eurot ning sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, väärtusega 150 eurot. Kostjad jagasid ühisvara omavahel selliselt, et korteriomand jäi kostja 2 lahusvaraks ja sõiduk kostja 1 lahusvaraks ning et kostja 2 J. P. ei maksa kostjale 1 A. P.’ile seoses lepingu alusel enamsaaduga mingeid hüvitisi. Kostjad kinnitasid, et nende abielus kehtis ühisvara varasuhe ning et lepingu esemed kuuluvad nende ühisvara hulka, kuna on omandatud abielu ajal ja ei ole sõlmitud abieluvaralepingut. 2

(5)2-22-4159
  1. Kostja 2 kui kostja 1 endise abikaasa näol on tegemist lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 1 mõistes. Ühisvara jagamise leping oli sõlmitud 27.02.
  2. Täitemenetlus oli algatatud juba 29.11.2020, ehk tehing oli tehtud 9 kuud enne täitemenetluse algatamist. Olukorras, kus kostjad hindasid ühisvara eseme hinnaks 2 000 eurot, on kostja 1 loobunud ca 1 000 eurost, s.o olulisest osast oma varast ja nimetatud tehing on võlausaldaja huvisid kahjustav. Kostjad võisid ka korteri väärtuse märkida odavamana kui korteri tegelik turuväärtus on.
  3. TMS § 14 lg 2 võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses: kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. Kuna kohtutäituri 10.03.2022 tõendi järgi lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunud, siis on täidetud TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 ühisvara jagamise eeldus, et lahusvarast kohustuse täitmiseks ei piisa.
  4. Hageja ei soovi vara jagada jättes mõlemale abikaasale ½ kaasomandina korteriomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejal ei ole võimalik oma nõuet kostja 1 vastu rahuldada, sest on praktiliselt võimatu leida ostja ½ osale korteriomandist. Samuti ½ kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem.
  5. Hageja palus: 1) jagada ja lõpetada kostjate ühisomand korteriomandile Xxxx, registriosa nr xxxx, selle müümisega avalikul enampakkumisel TMS sätestatud korras; 2) jagada korteriomandi müügist üle jääv raha kostjate vahel võrdsetes osades; 3) kostjale 1 jääva rahalise vahendi arvelt täita hageja nõue kostja 1 vastu, mis tuleneb tsiviilasjas nr xxxx, 4) jätta menetluskulud kostjate kanda.
  6. Koos hagiga esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. MENETLUSE KÄIK
  7. 05.04.2022 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse, rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja hagi tagamise abinõuna seati käsutamise keelumärge Aktiva Finants OÜ kasuks kostja 2 J. P. omandis olevale kinnisasjale asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), III jakku esimesele vabale järjekohale.
  8. Hagi koos lisadega on kostjatele kätte toimetatud 31.05.2022, s.o kostjale 1 abikaasa vahendusel, kostjale 2 isiklikult. Kostjad vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
  9. Kostjate ärakuulamiseks ja nende huvide tagamiseks määras kohus asjas kohtuistungid. 22.09.2022 toimunud kohtuistungil pooled leppisid kokku poolte ühisel taotlusel tsiviilasja menetluse peatamises kuni 18-ks kuuks selleks, et kostjad tasuksid hagejale võlgnevuse menetluse peatumise ajal 17 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 150 eurot ja viimase osamakse summas 317.71 eurot, alates 20-ndast oktoobrist 2022 iga kuu 20-ndaks kuupäevaks. Samuti leppisid pooled kokku, et juhul kui kostjad ei ole 3 kuu jooksul tasunud osamakseid ja on nende tasumisega viivituses vähemalt 450 eurot, siis on hagejal õigus taotleda kohtult menetluse uuendamist ja asja edasi arutamist.
  10. Viru Maakohtu 23.09.2022 kohtumäärusega peatati tsiviilasja nr 2-22-4159 menetlus kostjatele võlgnemise tasumise lubamiseks kuni 31.03.
  11. 3
(5)2-22-4159
  1. 20.01.2023 esitas hageja taotluse menetluse uuendamiseks. Taotluse kohaselt kostjad kokkuleppest kinni pidanud ei ole. Kostjad ei ole hagejale nõude katteks ühtegi makset teostanud. Hageja esindaja on pöördunud kirjalikult kostjate poole 05.01.2023 osamaksete tasumise osas, kuid tulemusteta. Kostjad hageja kirjale reageerinud ei ole.
  2. 30.01.2023 kohus uuendas tsiviilasja menetluse ja määras asja arutamiseks kohtuistungi
  3. märtsil 2023 kell 11.
  4. Kohtukutsed on kostjatele 08.03.2023 isiklikult kätte toimettaud. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile isumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohus hoiatas kostjaid, et juhul kui kostjad ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt.
  5. Kohtuistungil hageja esindaja taotles kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kuulanud ära hageja esindaja seletused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  7. Vastavalt

§ 410

, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjad ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostjad ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse kostja suhtes. 17.

§ 413

lg 1 alusel, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu alusel on kostja 1 loobunud oma varast ja kostja 1 on sellest tingituna muutunud varatuks. Kuivõrd kostjad ei esitanud vastuväiteid hagile ega ilmunud kohtuistungile, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu TMS § 187 lg 1, § 190 p 2, PKS § 25, § 26 lg 1, § 33 lg 3, § 37 alusel hagi tuleb rahuldada hageja poolt nõutud viisil ja ulatuses. 18.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 19.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 4

(5)2-22-4159

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. 20. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi hagiavalduse koostamiseks 3.5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud hagi esitamiseks 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi ning 45 min ehk 0.75 tundi 22.09.2022 istungil osalemise eest ja 10 min ehk 0.15 tundi 20.03.2023 istungil osalemise eest. 21. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 408 eurot (3,4 tundi x 120). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 630 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 038 eurot, sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 408 eurot. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.