4-23-1604/3

Väärteoasi nr 4-23-1604 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1604 Kohtunik Marek Vahing Kaebuse esitaja Vahur Karniol Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaebuse sisu Vahur Karnioli kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti
3. mai 2023.a. kaebuse lahendamise määruse tühistamiseks väärteoasjas 956023000005 RESOLUTSIOON
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Määruse ärakiri edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 alusel ei saa määrusele esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vahur Karniol (edaspidi kaebaja) esitas 02.12.2022 Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) ja Jõgeva Vallavalitsusele väärteokaebuse.
7. 24.03.2023 edastas PTA kaebajale e-kirja, milles vabandas, et väärteokaebusele ei ole nõuetekohaselt reageeritud. Amet kirjutab, et kuivõrd kaebaja saatis väärteokaebuse kolmele ametile korraga, tekitas see segadust, sest ei olnud selge, kes mida menetlema peaks, samas mööndes, et see ei tohtinuks nii olla. Ühtlasi teavitas PTA kaebajat, et väärteomenetlust veel alustatud ei ole, sest plaanis oli selgitada kohapeal asjaolusid ja viia esmalt läbi järelevalvemenetlus.
8. 28.03.2023 esitas kaebaja PTA peadirektorile kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul, et tähtaegselt ei ole võetud vastu otsustust tema väärteokaebuse kohta. Ühtlasi tõlgendab kaebaja PTA 24.03.2023 kirja väärteomenetluse mittealustamise teatena ja vaidlustas selle otsustuse.
9. 06.04.2023 vastas PTA peadirektori asetäitja kaebajale kirjaga, et taunib senist menetluse käiku, kuid kaebaja väärteokaebus on läbi vaadatud ja selle pinnalt on alustatud järelevalvemenetlus, mille käigus viiakse läbi paikvaatlus. Paikvaatluse tulemustest selgub, kas alustatakse väärteomenetlus või mitte.
10. 14.04.2023 esitas kaebaja kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses palub kaebaja PTA kirja, kui sisulise määruse, tühistamist. Kaebaja leiab, et PTA vastuskiri ei vasta vorminõuetele, mida seadus selleks ette näeb. Lisaks heidab kaebaja PTA-le ette ka vormiliselt ja sisuliselt valesid otsustusi tema väärteokaebuse lahendamisel.
11. 24.04.2023 rahuldas Tartu Maakohus kaebaja kaebuse ja kohustas PTA-d viivitamata koostama otsustus väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta ja teha see kaebajale teatavaks.
12. 25.04.2023 alustas PTA määrusega väärteomenetlust Mõisavahe tee 42, Pööra küla, Jõgeva vallas aset leidnud rikkumise fakti suhtes, mis seisneb keelatud tegevuses maaparandussüsteemil ja tegi määruse kaebajale teatavaks.
13. 28.04.2023 esitas kaebaja PTA peadirektorile kaebuse, kuivõrd ei olnud rahul PTA menetluse alustamise määrusega.
14. 08.05.2023 määrusega jättis PTA peadirektor kaebuse rahuldamata.
15. 15.05.2023 esitas kaebaja kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses palub kaebaja PTA peadirektori määruse tühistamist. Kaebaja arvates on peadirektor ekslikult pidanud PTA 25.04.2023 väärteomenetluse alustamise määrust korrektseks, kuigi ta seda kaebaja arvates ei ole. Kaebaja leiab, et määruse koostamisel on rikutud vorminõudeid, st on jäetud kajastamata, kelle suhtes väärteomenetlus on alustatud. Ka ei ole kaebaja rahul sellega, et PTA on menetluse alustamise määruses jätnud märkimata õige väärteokoosseisu. Lisaks ei ole kaebaja rahul PTA sisemise töökorraldusega ja leiab ka, et PTA peadirektori määrus on vastuolus avalike huvidega. KOHTU SEISUKOHT
16. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 171 lg 3 kohaselt lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. VTMS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Kuivõrd kaebaja esitas kaebuse 15.05.2023, see registreeriti kohtu kantseleis 16.05.2023, langes kaebuse lahendamise tähtaeg nädalavahetusele ja seega on kaebuse lahendamise tähtaeg 22.05.
18. 24.04.2023 määruses märkis kohus, et PTA peab viivitamata koostama otsustuse väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta ja tegema selle kaebajale teatavaks. Ühtlasi märkis kohus sedagi, et tegelikult võib PTA olla alustamas väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.
19. Tänaseks on selge, et viimast PTA tegigi ja alustas esimese menetlustoiminguga menetlust ja andis sellest kaebajale määruse kaudu teada.
20. Ei VTMS ega VTMS § 2 alusel KrMS ei sätesta, et väärteokaebuse esitajale tuleks väärteomenetluse alustamistest teada anda. VTMS § 59 lg 2 kohaselt tuleb väärteoteate esitajat teavitada vaid mittealustamisest, teavitamise vormi seadustik ette ei anna. Praegusel juhul kohustas kohus PTA-d kaebajat teavitama muu hulgas menetluse alustamisest vaid seetõttu, et seinine menetlus oli kaebaja õigusi rikkunud ja rikkumist sai sedaviisi lõpetada.
21. Ehk siis määrust PTA-l koostada ei olnud tarvis. Vaatamata selle usub kohus, et kui PTA ei oleks määrust koostanud ja teavitanud kaebajat tavalise kirjaga sellest, et menetlust alustati esimese menetlustoiminguga, oleks kaebaja ikkagi rahulolematu olnud ja ka selle kirja peale peadirektorile kaevanud. Teisisõnu ei ole praegusel juhul oluline, kuidas PTA kaebajat menetlusest teavitas. 2
22. Oluline on, et menetlusest teavitamise vormi seadustik (ega ka KrMS) ette ei näe ja seega ei saanud PTA ka millegi vastu eksida. Ja seda tulnuks kaebajale ka otsesõnu selgitada. Loogika seisneb selles, et kui kohtuväline menetleja otsustab väärteoteate pinnalt asjaolusid väärteomenetluses kontrollida, siis teeb ta seda oma pädevuse piires ja reeglina ei ole väärteoteate esitajal voli sellesse protsessi sekkuda. Ta peab menetlejat usaldama ja kui menetleja teeb mingi lõpliku menetlusotsustuse, alles siis on tal võimalus kaaluda, kas nõustuda sellega või mitte ja kui on võimalus menetleja otsustust vaidlustada, siis seda ka teha. Seeläbi realiseerib ta oma õigusi, kui ta leiab, et tema õigus on rikutud. Kui menetleja teeb otsustuse väärteoteate pinnalt menetlust mitte alustada, siis on omakorda loogiline, et sellest lõplikust menetlusotsusest teavitatakse inimest, kes leiab, et tema õigusi on rikutud ja kes on väärteoteate esitanud, ja siis saab ta kohe oma õigust realiseerida ja soovi korral mittealustamist ka vaidlustada.
23. Kokkuvõttes tuleb leida, et kaebaja ei saa oma õigust kohtuvälise menetleja otsustele tema juhile kaevata, tarvitada viisil, mis menetlust segab. Kindlasti mitte ei saa selline vaidlustamine viia menetluse kaebaja soovide kohase juhtimiseni, sest see pädevus on vaid kohtuvälisel menetlejal.
24. Kokkuvõttes ei ole põhjust kaebaja taotlust rahuldada, sest PTA peadirektori otsus kaebust mitte rahuldada on õige. Menetluse roll ongi kõik asjassepuutuvad asjaolud välja selgitada ja alles seejärel saab anda hinnanguid nii faktidele kui ka õiguslikele küsimustele. Teisisõnu, alles pärast põhjalikku menetlust saab anda hinnanguid, kas tegu on toime pandud, kes selle toime pani ja kuidas ja milliste õigusnormide alusel ta peaks tegude eest vastutama. Kaebuses toodud viited peadirektori üldistele juhistele, ametikohtade loeteludele, menetleja pädevusele ja avalikule huvile jätab kohus kõrvale, sest need on asjassepuutumatud. Peadirektor lahendas oma määrusega väga konkreetset kaebust, st andis hinnangu kaebaja väga konkreetsetele etteheidetele, seega saab ka kaebus maakohtusse olla seotud vaid konkreetselt määrusega ja selles toodud põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3