Obsah (5)

§ 440§ 357§ 164§ 150§ 630

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023, Võru Tsiviilasja number 2-23-2458 Tsiviilasi B.

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. B. S. (hageja) esitas
2. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagi I. S. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud, kuna kostjal on uus elukaaslane. Hageja jäi
3. mai
4. a istungil abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et ta ei soovi taastada abielusuhteid, mis lõppesid
5. a jaanuaris. Poolte ühised lapsed elavad koos hagejaga ning ühisvara pooltel puudub.
6. Kostja avaldas
7. mai
8. a istungil, et nõustub abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et tema ja hageja abielusuhted lõppesid
9. a jaanuaris ning ta ei soovi suhteid taastada. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

1. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis.
2. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on

1. mai
2. a kohtuistungil kinnitanud, et ta on abielu lahutamisega nõus (tl 10). Seega ei vaidle pooled abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Poolte abielusuhted on lõppenud 2023. a jaanuaris ning vaatamata 22. mai 2023. a kohtu selgitustele võimaluse kohta abielu lahutamise menetlus

§ 357lg 1 alusel peatada, kumbki pool leppida ei soovinud.

Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 7. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi jätta enda perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „S. “. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel hageja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „S. “. 8.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 9. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole. 10. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (tl 10 pöördel). Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik