← Eesti

4-23-772/25

Obsah (6)§ 218§ 203§ 16§ 121§ 56§ 47

4-23-772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-772 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol Väärteoas

§ 218

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 218

lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku otsuse sisu ulatuses, s.o 400 eurot Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Tartu Vangla 16.02.

  1. a otsus väärteoasjas nr 650022000132 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K.K. koostas 16.02.2023 otsuse väärteoasjas nr 650022000132 Tarmo Talviku suhtes, millega menetlusalusele isikule määrati

§ 218lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

T. Talvikule heidetakse ette seda, et tema, olles kinnipeetav Turu 56, Tartu linn asuvas Tartu Vanglas, lõhkus tahtlikult: 1.

  1. 12.10.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 12.15 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX tooli, eraldades toolilt puidust istumisplaadi ning neli metallist jalga. 4-23-772 Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Tartu Vanglale varalise kahju 2,85 eurot; 1.
  2. 05.11.2022 ajavahemikul kella 15.49 kuni 16.49 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX peegli, eraldades peegli seinalt kinnitustest ning tehes peegli erinevateks tükkideks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 5,56 eurot; 1.
  3. 05.11.2022 ajavahemikul kella 15.49 kuni 16.49 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX toidukausi, muljudes toidukausi piklikuks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Tartu Vanglale varalise kahju 4,41 eurot; 1.
  4. 07.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 13.05 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX WC-s valgusti klaasi, eraldades klaasi valgustist põrandale kildudeks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 4,30 eurot; 1.
  5. 07.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 16.27 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX voodi otsalt puidust piirdeplaadi, eraldades selle voodi küljest ning murdes selle pooleks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Tartu Vanglale varalise kahju 2,31 eurot; 1.
  6. 08.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 20.13 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX tooli, eraldades toolilt puidust istumisplaadi ning neli metallist jalga. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Tartu Vanglale varalise kahju 2,85 eurot; 1.
  7. ajavahemikul 17.11.2022 kella 20.30 kuni 18.11.2022 kell 08.05 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX peegli, eraldades peegli seinalt kinnitustest ning tehes peegli erinevateks kolmeks väiksemaks tükiks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 5,56 eurot; 1.
  8. 20.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 20.19 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX voodi otsalt puidust piirdeplaadi. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Tartu Vanglale varalise kahju 2,31 eurot; 1.
  9. 21.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 09.15 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX alumise voodi otsalt puidust piirdeplaadi, eraldades selle voodi küljest ning murdes selle pooleks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Tartu Vanglale varalise kahju 2,58 eurot; 1.
  10. 23.11.2022 ajavahemikul kella 08.30 kuni 13.18 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX peegli, eraldades peegli seinalt kinnitustest ning tehes peegli erinevateks väiksemateks tükkideks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 5,56 eurot.
  11. T. Talvik vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega, milles märgib, et ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega järgmistel põhjustel. Esmalt ei saa kaebaja aru, mis peeglitest otsuse punktides 2, 7 ja 8 räägitakse. VSKE § 7 lg 1 on loetelu kambri sisustuses olevatest esemetest ning mingit peeglit seal ei ole. Arusaamatuks jääb, kuidas saab lõhkuda midagi, mida kambris ei olegi. Tartu Vangla kodukord lubab küll omada isiklikku taskupeeglit, kuid selle lõhkumise eest kinnipeetavat karistada ei saa. Otsuse punktide 5, 9 ja 10 episoodide osas ei ole tõendatud, kuidas ja millal olid puidust plaadid ära tulnud. Arvatavalt oli tegemist paigaldusliku praagiga. Lisaks ei nõustu T. Talvik mitte ühegi tunnistaja poolt antud ütlustega. Kui keegi tunnistajatest väidab, et nägi lõhkumist pealt, siis ta valetab ja annab teadvalt valeütlusi. T. Talvik ei nõustu mõistetud trahvi ega tsiviilhagiga. 27.03.2023 jõudis Tartu Maakohtule T. Talviku avaldus selle kohta, et isik soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.
  12. Kohtuväline menetleja leidis 03.04.2023 kirjalikus vastuses, et T. Talviku kaebus tuleb 2 4-23-772 jätta rahuldamata ja Tartu Vangla 16.02.2023 otsus muutmata. Tartu Vangla on seisukohal, et antud olukorras ei ole kahtlust selles, kas T. Talvikule määratud kambritesse olid paigaldatud peeglid, mille lõhkumist temale ette heidetakse. Peeglite olemasolu kinnitavad tunnistajate M.M. , I.V. ja R.E. ütlused, 24.11.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ning kahjuaktid. Asjaolu, et peegel ei ole kambri sisustuselemendina vangla sisekorraeeskirja §-s 7 välja toodud, ei tähenda automaatselt eseme puudumist kambrist ja selle lõhkumisel kahju mitte tekkimist. Selles sättes on nimetatud minimaalsed nõuded, mis kambri sisustuse hulka kuuluma peavad. Samuti ei ole Tartu Vangla hinnangul kahtlust selles, kas voodi puidust piirdeplaadid olid kambris ning millal ja kelle tegevuse tulemusena need purunesid. Tartu Vangla selgitab ka, et sellist auditit kambri ülevaatamise kohta, mille esitamist T. Talvik nõuab, ei koostatagi. Kambri tehnilist korrasolekut kontrollivad valvurid vähemalt kaks korda päevas loenduste käigus. T. Talviku seisukoht, et tunnistajad on andnud valeütlusi, on Tartu Vangla hinnangul meelevaldne ega vasta tõele. T. Talvik ei too oma kaebuses välja, milliste asjaolude osas on tunnistajad valeütlusi andnud. T. Talvik ei ole väärteotoimikuga tutvunud, millest tulenevalt ei saa T. Talvik hinnata tunnistajate antud ütluste sisu ega tõele vastavust. Kohtuväline menetleja on kohtule varasemalt avaldanud ka oma nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
  13. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
  14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  15. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja T. Talvikut karistanud selle eest, et ta on kümnel erineval korral rikkunud või hävitanud Tartu Vangla ja Riigi Kinnisvara AS-i vara. T. Talviku poolt rikutud õigusnormiks on

§ 203

lg 1, mis sätestab, et karistatav on võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Antud koosseisuga on kaitstav võõras asi, seega ei saa rünnatava objektina vaadelda süüdlase enda omandis olevat asja ega peremeheta vara. Rikkumine käesoleva koosseisu kontekstis on asja selline mõjutamine, mis muudab selle substantsi, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Hävitamine seevastu on substantsi selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks ning väärtusetuks. Rikkumise ja hävitamise piiritlemine ei ole siiski alati üheselt määratletav ning üks tegu võib kvalifitseeruda mõlemana (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 203 punktid 4, 9-10).

  1. Esimene etteheide T. Talvikule on, et 12.10.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 12.15 lõhkus ta Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX tooli, eraldades toolilt puidust istumisplaadi ning neli metallist jalga, tekitades sellega Tartu Vanglale varalise kahju 2,85 eurot. 7.
  2. Tunnistaja I.V. sõnul (tl 17) helistas T. Talvik 12.10.2022 kella 12.15 paiku kambrist XXX ja ütles, et lõhkus tooli ära. Tunnistajaga samal ajal ruumis olnud valvur M.M. läks T. Talviku kambri juurde, võttis tooli ära ja tõi valveruumi. Tool oli pilbasteks. T. Talvik oli oma kambris üksinda. Tunnistaja selgitas, et kambrite tehnilise kontrolli käigus tokistakse jalaga vastu tooli, et kontrollida, kas tool on terve. Kontrolli tehakse 2 korda päevas, hommikuse ja 3 4-23-772 õhtuse loenduse ajal. Kui selgub, et mõni element on katki, siis tehakse selle kohta vastav ettekanne ja vajadusel võetakse see kambrist ära. 7.
  3. Tunnistaja M.M. ütlused (tl 18) on riimuvad I.V.ütlustega. Kui T. Talvik helistas ja ütles, et lõhkus tooli ära, küsis M.M., et mis põhjusel. T. Talvik vastas, et elas oma viha tooli peal välja. Kambrisse minnes nägi tunnistaja, et laua ja kapi vaheline tooli oli katki tehtud. Tooli puidust osad olid eraldi metallist osadest, jalad olid küljest väänatud. Ütlusi kinnitab ka M.M. poolt 12.10.2022 koostatud ettekanne (tl 19). 7.
  4. Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Gerald Kivirand on sündmuse kohta koostanud ka õiendi (tl 19 p), mille kohaselt vestles ta T. Talvikuga, kes selgitas, et tema tooli ära ei lõhkunud ning tool oli katki läinud hoopis seetõttu, et igal loendusel ametnikud jalaga löövad vastu tooli, et kontrollida, kas see on ikka põranda küljes kinni. Kuna sellest pidevast löömisest hakkas tool põranda küljest lahti tulema, siis kohusetundliku kinnipeetavana eemaldas T. Talvik tooli põrandalt ja andis ametnikele üle. Tooli jalad olid T. Talviku sõnul põrandalt tooli eemaldades ise ära kukkunud. 7.
  5. Tooli lõhkumisega tekitatud kahju suurust tõendab Viru Vangla haldusteenistuse peaspetsialisti koostatud kalkulatsioon (tl 21), mille kohaselt on Tartu Vanglas lõhutud tooli remondi maksumuseks 2,85 eurot.
  6. Teine ja kolmas etteheide seisnevad selles, et T. Talvik lõhkus 05.11.2022 ajavahemikul kella 15.49 kuni 16.49 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX peegli, eraldades peegli seinalt kinnitustest ja tehes peegli erinevateks tükkideks ning toidukausi, muljudes toidukausi piklikuks. Kirjeldatud tegudega tekitas T. Talvik vastavalt Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 5,56 eurot (peegli lõhkumine) ning Tartu Vanglale varalise kahju 4,41 eurot (kausi lõhkumine). 8.
  7. Tunnistaja R.E. sõnul (tl 21 p–22) töötab ta Tartu Vangla X. üksuses vanemvalvurina ning 05.11.2022 kella 16.49 ajal läks ta sektoriringi tegema. Kui tunnistaja oli jõudnud kambri nr XXX ukse juurde, koputas kambris olnud T. Talvik uksele. Tunnistaja tegi kambri toiduluugi lahti, T. Talvik kükitas luugi juurde maha ja andis kambrist välja peeglitükid. T. Talvik väitis, et talle ei sobinud see peegel, sellel oli midagi viga ja seega ta tegi selle katki. Lisaks andis T. Talvik luugi kaudu välja piklikuks muljutud toidunõu. T. Talviku sõnul lõhkus ta kausi ära oma lõbuks. T. Talvik rääkis ka, kuidas vangla soodustab teda negatiivselt käituma, ta pole asjadega rahul ning seetõttu lõhub vangla vara. Tunnistaja sõnul paiknes T. Talvik kambris üksinda ning 1–2 tundi enne seda oli peegel veel terve. Toidukausi kohta tunnistaja ei oska öelda, millal see veel terve oli. Sündmuse kohta on tunnistaja 05.11.2022 koostanud ka ettekande Tartu Vangla direktorile (tl 22 p). 8.
  8. Peegli lõhkumisega tekitatud kahju suurust tõendab 14.11.2022 asja lõhkumise akt nr TA 20-22 (tl 23), millest nähtuvalt on kambri seinapeegli taastamise kulu 5,56 eurot. Kahju on tekitatud Riigi Kinnisvara AS-le. Peegli maksumust kinnitab ka XXX OÜ arve (tl 25). Akt remonditööde valmimise kohta (tl 24) kinnitab, et peegli lõhkumisega tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja toimingud on 16.11.2022 seisuga Riigi Kinnisvara AS-i poolt teostatud. Toidukausi lõhkumisega tekitatud kahju suurust tõendab kalkulatsioon (tl 26), mille kohaselt on selle väärtuseks 4,41 eurot.
  9. Neljas ja viies etteheide seisnevad selles, et T. Talvik lõhkus 07.11.2022 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX ajavahemikul kella 8.30 kuni 13.05 WCs valgusti klaasi, eraldades klaasi valgustist põrandale kildudeks. Kirjeldatud teoga tekitas T. Talvik Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 4,30 eurot. Samal päeval ajavahemikul kella 8.30 4 4-23-772 kuni 16.27 lõhkus ta ka kambris nr XXX voodi otsalt puidust piirdeplaadi, eraldades selle voodi küljest ning murdes selle pooleks, tekitades Tartu Vanglale varalise kahju 2,31 eurot. 9.
  10. Tunnistaja F.V. töötab Tartu Vangla X. üksuses XXX ning tema ütlustest (tl 27) nähtub, et 07.11.2022 kella 13.05 paiku toitu jagades nägi ta, et T. Talviku kambris olid klaasikillud üle põranda laiali ning aken saunalinaga kinni kaetud. Pärast toidu jagamist teavitas tunnistaja juhtunust korrapidajat ning läks koos M.M.ga T. Talviku kambri juurde tagasi, et paigutada viimane ümber teise kambrisse kuniks tema kamber ära koristatakse. Kambrisse sisenedes võttis M.M. akna eest rätiku ning selgus, et aken oli terve. Tunnistaja märkas, et kambri WC valgusti klaas oli kadunud ning ilmselt selle klaasikillud olidki maas. Ülejäänud asjad kambris olid terved. Nimetatud valgusti klaas oli terve veel sama päeva hommikuse loenduse ajal. Kui T. Talvikule anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks, ütles ta, et hakkabki asju lõhkuma, kuna vangla ei taga talle seadusest tulenevat elukorraldust. Selle sündmuse kohta on F.V.teinud 07.11.2022 ka ettekande (tl 31), mis kinnitab tunnistaja ütlusi. 9.
  11. Samal päeval kella 16.27 ajal teostas F.V. valveringi ning jõudes kambri nr XXX juurde, tahtis seal paiknev T. Talvik , et tunnistaja annaks talle tagasi madratsid, mille T. Talvik eelmine päev oli kambrist välja visanud. Tunnistaja tegi kambriukse lahti ja T. Talvik võttis ise koridoris vedelevad madratsid tagasi. Samal ajal märkas tunnistaja, et kambri voodi otsalaud oli puudu, mis oli hommikuse loenduse ajal veel kindlasti olemas. Küsimuse peale, kus voodi otsalaud on, T. Talvik muigas ja tõi selle WC-st. Otsalaud oli kahes tükis, s.o pooleks murtud. Ka selle sündmuse kohta on F.V. 07.11.2022 koostanud ettekande (tl 31 p), mis riimub tunnistaja ütlustega. 9.
  12. Kambri WC valgustiklaasi lõhkumisega tekitatud kahju suurust tõendab 22.11.2022 asja lõhkumise akt nt TA 21-22 (tl 28), mille kohaselt on Riigi Kinnisvara AS-le tekitatud kahju 4,30 eurot. Akt remonditööde valmimise kohta (tl 29) kinnitab, et vajalikud asendus- ja remonditööd on teostatud. Valgustiklaasi maksumus nähtub ka toimikus olevalt XXX OÜ arvelt (tl 30). Asjaolu, et voodi otsalaua lõhkumisega tekitatud kahju suurus on 2,31 eurot tõendab lõhutud inventari remondi kalkulatsioon (tl 32).
  13. Kuues etteheide on see, et T. Talvik lõhkus 08.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 20.13 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX tooli, eraldades toolilt puidust istumisplaadi ning neli metallist jalga, tekitades Tartu Vanglale varalise kahju 2,85 eurot. 10.
  14. Tunnistaja F.V. sõnul (tl 27) teostasid nad 08.11.2022 kella 20.13 ajal koos M.M.ga õhtust loendust, kui märkasid T. Talviku kambri kapi peal ära lõhutud tooli tükke ja nende vahel seletuskirja, miks kinnipeetav tooli lõhkus. Tooli puidust plaat oli eraldatud jalgade küljest ja kõik neli jalga olid ära murtud keevituskohtadest. Viimati nägi tunnistaja tooli tervena hommikuse loenduse ajal. Põhjenduseks, miks ta tooli lõhkus, oli T. Talvik öelnud, et ametnikud kiusavad teda ning tal on plaan järgmisel päeval hakata lõhkuma kambri vaateava ja WC valgusti uut pleksiklaasi. Sündmuse kohta on F.V. 08.11.2022 koostanud ettekande (tl 33 p), mis kinnitab tunnistaja ütlusi. Lisaks on tunnistaja F.V. ütlustega kattuvad ka tunnistaja M.M. ütlused (tl 32 p–33). 10.
  15. Lõhutud tooli remondi kalkulatsioon (tl 34) kinnitab, et T. Talvik tekitas Tartu Vanglas tooli lõhkumisega kahju summas 2,85 eurot.
  16. Seitsmes etteheide esisneb selles, et T. Talvik lõhkus ajavahemikul 17.11.2022 kella 20.30 kuni 18.11.2022 kell 08.05 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX peegli, eraldades peegli seinalt kinnitustest ning tehes peegli erinevateks kolmeks väiksemaks tükiks, tekitades Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 5,56 eurot. 5 4-23-772 11.
  17. Tunnistaja I.V. teostas 18.11.2022 kella 8.05 ajal valvurina kambris nr XXX järelvalvet. T. Talvik oli kambri voodis pikali ja korraldusele tõusta, ta ei allunud. Tema laual oli kolmeks tükiks purustatud seinapeegel, mille eemaldas XXX. Tunnistaja ei tea, millal peegel viimati terve oli, kuid märgib, et enne eelmise õhtu loendust pidi peegel veel terve olema, muidu oleks valvurid seda kindlasti näinud. See oli T. Talvikul juba mitmes kord peegel lõhkuda (tl 34 p– 35). XXX on koostanud sündmuse kohta 18.11.2022 ka ettekande Tartu Vangla direktorile, mis kinnitab tunnistaja I.V.ütlusi (tl 35 p). 11.
  18. Asja lõhkumise kt nr TA 22-22 kuupäevast 22.11.2022 (tl 36) tõendab, et kambri seinapeegli lõhkumisega on Riigi Kinnisvara AS-le tekitatud kahju summas 5,56 eurot. Akt remonditööde valmimise kohta (tl 37) kinnitab, et peegli lõhkumisega tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja toimingud on 22.11.2022 seisuga tehtud. Peegli maksumust kinnitab ka XXX OÜ arve (tl 38).
  19. Kaheksas etteheide T. Talvikule on, et ta lõhkus 20.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 20.19 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX voodi otsalt puidust piirdeplaadi ja tekitas sellega Tartu Vanglale varalise kahju 2,31 eurot. Järgmisel päeval, s.o 21.11.2022 ajavahemikul kella 8.30 kuni 09.15 lõhkus T. Talvik taas alumise voodi otsalt puidust piirdeplaadi, eraldades selle voodi küljest ning murdes selle pooleks, tekitades Tartu Vanglale varalise kahju 2,58 eurot (üheksas etteheide). 12.
  20. Esimese sündmuse kohta on XXX R.E. 21.22.2022 koostanud ettekande (tl 40), mille kohaselt oli 20.11.2022 kella 20.19 paiku toimunud loenduse ajal T. Talviku kambri laua peal ära murtud voodi otsa vineeri laud koos kahe seletuskirjaga. Teise päeva hommikul toimunu kohta on 21.22.2022 ettekande koostanud XXX A.S. (tl 41), mille kohaselt 21.22.2022 kella 9.15 paiku teavitas T. Talvik, et on lõhkunud alumise voodi otsalaua. Kinnipeetav andis välja pooleks lõhutud laua ja seletuskirja. 12.
  21. A.S. on
  22. aasta veebruaris ka tunnistajana üle kuulatud, kuid tema sõnul ei mäleta enam 20.11 ja 21.11.2022 toime pandud voodi otsalaua lõhkumisi, kuid möönab, et see võis nii olla. Nimelt on T. Talvikul olnud perioode, kus ta pani toime ridamisi vangla vara lõhkumisi (tl 39). 12.
  23. Tekitatud kahju kinnitavad lõhutud inventari remondi kalkulatsioonid (tl 40 p ja 41 p), mille kohaselt tekitati Tartu Vanglale voodiotsa lõhkumisega kahju esimesel korral 2,31 eurot ning teisel korral 2,58 eurot.
  24. Viimane väärteoetteheide seisneb selles, et T. Talvik lõhkus 23.11.2022 ajavahemikul kella 08.30 kuni 13.18 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X osakonna kambris nr XXX peegli, eraldades peegli seinalt kinnitustest ning tehes peegli erinevateks väiksemateks tükkideks, tekitades Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 5,56 eurot. 13.
  25. Peegli lõhkumine on tõendatud kambri nr X-XXX valvekaamera videosalvestisega, mille vaatluse kohta on 24.11.2022 koostatud protokoll (tl 42–44). Videosalvestiselt nähtub, kuidas T. Talvik rebib kambri seina pealt peegli. Kambri põrandal on seejärel näha peeglitükke, mille T. Talvik jalaga kambriukse poole lükkab. Valvur M.M. on 23.11.2022 koostanud ka ettekande, mille kohaselt teavitas teda valvekaamera salvestist näinud K.J. 23.11.2022 kella 13.00 paiku sellest, et T. Talvik on kambris ära lõhkunud peegli. Umbes kella 13.08 käis M.M. T. Talviku kambri juures ning nägi põrandal maas katkist peeglit. 13.
  26. Asja lõhkumise akt nr TA 24-22 kuupäevast 15.12.2022 (tl 45) tõendab, et kambri seinapeegli lõhkumisega on Riigi Kinnisvara AS-le tekitatud kahju summas 5,56 eurot. Akt 6 4-23-772 remonditööde valmimise kohta (tl 46) kinnitab, et peegli lõhkumisega tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja toimingud on 22.12.2022 seisuga tehtud. Peegli maksumust kinnitab ka XXX OÜ arve (tl 46 p).
  27. Kohus on seisukohal, et kõik T. Talvikule etteheidetavad teod on tõendamist leidnud. Kuigi T. Talvik oma tegusid ei tunnista, on ta osade episoodide puhul vahetult peale esemete lõhkumist rääkinud sellest ametnikele, kes on andnud kuuldu kohta ütlused. KrMS § 66 lg 2 1 p 2 kohaselt on need ütlused tõendina lubatavad. Ühel juhul tema tegevus ka salvestatud. Tõendid viitavad otseselt sellele, et T. Talvik sisustab oma karistuse kandmise aega erinevate käeulatuses olevate esemete lõhkumisega.

§ 203

lg-s 1 sätestatud objektiivne teokoosseis on seega täidetud (välja arvatud olulise kahju osas). Kõik lõhutud esemed (peegel, kauss, valgustiklaas, tool, voodi) olid T. Talviku jaoks võõrad. Just T. Talviku tegutsemise tõttu muutusid need esemed kas ajutiselt või lõplikult kasutamiskõlbmatuks ning vajasid remonti või väljavahetamist. T. Talviku poolt kaebuses esitatud väited selle kohta, et voodiotsa puidust plaatide puhul oli arvatavalt tegemist paigaldusliku praagiga ning tema kambris peeglit ei olnudki, toimiku materjalide pinnalt kinnitust ei leia ning on eelpool analüüsitud tõenditega hoopis ümber lükatud. 15. T. Talvik pani kõik eelnimetatud teod toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik tegutses kõigil etteheidetud juhtudel eesmärgiga temale võõraid esemeid lõhkuda ehk rikkuda või hävitada. Väärteoasja toimikus on küllaldaselt viiteid (M.M. , R.-S.E. , F. V. ütlused) sellele, kuidas T. Talvik oli rahulolematu elukorraldusega Tartu Vanglas ja ametnike käitumisega ning see põhjustaski tema poolt vangla inventari lõhkumise. Samuti peegeldub tunnistajat ütlustest (I. V. ja A.S. et T. Talvikul ongi vahel sellised perioodid, kus ta hakkab jonnima ning ametnikele vastu töötama. 16. Seega pani T. Talvik toime võõra asja rikkumise. Võõra asja rikkumine on käsitatav varavastase süüteona.

§ 203

lg 1 näeb selle eest ette kriminaalkorras karistuse juhul, kui tekitatakse oluline kahju. Kahjuaktide kohaselt on T. Talvik vara lõhkumisega tekitatud kahju suurus kokku 38,29 eurot. Seega, kuna tekitatud kahju ei ületa

§ 121

p-s 1 sätestatud olulise kahju määra (s.o 4000 eurot), on tegemist väheväärtusliku asja kahjustamisega

§ 218lg-te 1 ja 4 ja § 203 lg 1 järgi.

17. Eelnevast tulenevalt on T. Talvik täitnud

§ 218lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, T. Talvik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 18. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 19.

§ 218

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. Antud juhul on menetlusalusele isikule

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo 7 4-23-772 eest mõistetud karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses ehk 1/3 maksimaalsest sanktsiooni määrast. 20. Kohtu hinnagul vastab määratud karistus teosüü suurusele. Arvestades asjaolu, et

§ 218

lg 1 järgi on karistatav asja rikkumine või hävitamine, kui sellega tekitatud kahju jääb alla 4000 euro, on käesolevas asjas tekitatud varaline kahju – 38,29 eurot – võrreldes maksimaalse summaga väga väike. Samas on T. Talvik toime pannud 10 episoodi, mida on ilmselgelt palju ning mis näitab T. Talviku järjepidevat lugupidamatut suhtumist võõrasse varasse ning üldisemalt ka õiguskorda. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades on karistus mõhjendatud ja selle muutmiseks puuduvad alused. 21. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.