← Eesti

2-20-13224/55

Obsah (14)§ 153§ 187§ 186§ 148§ 146§ 190§ 8§ 100§ 36§ 184§ 189§ 179§ 35§ 541

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

§ 153

lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega eelnimetatud nõue rahuldada, samuti menetluskulude jaotuse osas määrates uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1

(14)
  1. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
  3. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  4. Jätta rahuldamata X hagi, milles ta palub tunnustada 46 304 euro suurust nõuet

§ 187

ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 3.2. Tunnustada X 46 304 euro suurust nõuet

§ 153

lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 3.3.Jätta rahuldamata X hagi, milles ta palub tunnustada 4 523,6 euro suurust nõuet

§ 153

lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

  1. Menetluskulud jaotada järgmiselt. Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. X menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning 20 % ulatuses Viva Fuel OÜ kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
  2. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  3. X (edaspidi hageja) palus Free Soul Media OÜ (pankrotis) (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses pankrotihalduri Jüri Truutsi (edaspidi pankrotihaldur või kostja I), Maksu- ja Tolliameti (edaspidi kostja II) ning Viva Fuel OÜ (edaspidi kostja III) vastu esitatud hagis tunnustada 46 304 euro suurust nõuet

§ 187

ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena, tunnustada X 4 523,6 euro suurust nõuet

§ 153

lg 1 punktis 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses või alternatiivselt tunnustada X 46 304 euro suurust nõuet

§ 153

lg 1 punktis 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 2. Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja Free Soul Media OÜ pankroti ja 2

(14)võlgniku pankrotihalduriks nimetati kostja I. 03.07.2017 võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu kompromissotsus, mille kohaselt võlgnikku ei kustutata registrist ja äriühingu majandustegevus jätkub, Part Capital OÜ võla 190 000 euro tagasimakse tähtaega pikendatakse kuni 01.03.2019, võlgnikul on õigus täita oma kohustust enne nimetatud tähtaja saabumist ja ositi, intressi nimetatud perioodil ei arvestata, järelevalvet kompromissi täitmiseks teostab pankrotihaldur Jüri Truuts, kompromissi järelevalve teostamise tasu on 80 eurot tunnis ja kokku on see arvestatud 10 tunni eest ehk 800 eurot (sisaldab käibemaksu), võlgnik kannab pankrotimenetluse kulud vastavalt seaduses sätestatule ja kompromiss kehtib kuni 01.03.
  2. Harju Maakohtu 14.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1429 kinnitas kohus võlgniku kompromissotsuse ja lõpetas Free Soul Media OÜ pankrotimenetluse. Hageja on kompromissi kehtivuse ajal ajavahemikus 06.02.2018 – 08.10.2018 andnud võlgnikule laenu ja laenulepingu täitmiseks kandnud võlgniku pangakontole raha kokku 44 800 eurot. Kõik summad on tasutud kompromissi kehtivuse ajal, mil võlgniku pankrotimenetlus oli kohtumäärusega lõpetatud. Seega andis hageja võlgnikule suulise laenulepingu alusel laenu kokku 44 800 eurot selleks, et täita võlgniku võlausaldaja Part Capital OÜ nõuet. Lisaks sellele on hageja 12.06.2017 tasunud võlgniku käibemaksu 67,34 eurot, 23.08.2017 tasunud võlgniku eest riigilõivu 50 eurot, 04.09.2017 tasunud võlgniku Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905, summas 960.00 eurot, ajavahemikus 17.10.2017 – 19.09.2019 tasunud võlgniku LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i poolt väljastatud arveid kokku 5017,6 eurot.
  3. Hageja esitas 07.09.2018 pankrotihaldurile taotluse kompromissi tühistamiseks, kuna võlgnik ei suutnud täita kompromissi tingimusi. Pankrotihaldur esitas 13.09.2018 kohtule taotluse kompromissotsuse tühistamiseks, sest võlgnik ei suuda täita kompromissist tulenevaid kohustusi. Harju Maakohtu 21.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1429 tühistas kohus 14.08.2017 määrusega kinnitatud kompromissi võlgniku pankrotimenetluses ja taastas võlgniku pankrotimenetluse. Hageja esitas 09.06.2020 pankrotimenetluses rahalise kohustuse täitmise nõude ja nõudeavalduse, mille kättesaamist pankrotihaldur kinnitas ja avaldas, et ei nõustu avalduses toodud õigusliku argumentatsiooniga.
  4. 12.08.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur pani hageja 46 371,34 euro nõude hääletusele eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt

§ 186lg 1 ja § 187.

Nõude tunnustamise poolt hääletas hageja ja vastu hääletasid kostjad II ja III. Seega otsustati hageja nõuet 46 371,34 eurot eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt

§ 186lg 1 ja § 187 mitte rahuldada.

Pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena, kuid nõudele esitasid kõik kostjad vastuväite ja nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. Pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena, vastuväite nõudele esitasid kostjad II ja III ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. Pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena, vastuväite nõudele esitasid kõik kostjad ja nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. Pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena, 3

(14)nõudele esitasid vastuväite kõik kostjad ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. 6. Hageja on seisukohal, et ta on kandnud pankrotivõlgniku pangakontole kokku 44 800 eurot suulise laenulepingu alusel, mida kasutati võlgniku poolt Part Capital OÜ 190 000 euro suuruse nõude osaliseks rahuldamiseks 44 800 euro ulatuses, mistõttu laenu tagastamise nõue on tekkinud laenulepingu alusel kompromissi kehtivuse ajal ja hagejat tuleb käsitada uue võlausaldajana

§ 187

tähenduses, kellel on tekkinud laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu kompromissi kehtivuse ajal. Hageja on täitnud oma isiklikest rahalistest vahenditest võlgniku rahalisi kohustusi kokku 6094,94 eurot

§ 148

lg 1 punktide 1 – 3 tähenduses ehk täitnud võlgniku kohustusi, mis tuli võlgniku poolt pankrotivara arvelt täita enne jaotise alusel raha väljamaksmist vastavalt

§ 146lg 1 punktile 3.

Hageja täitis võlgniku massikohustusi, kuna võlgniku konto oli kohtu poolt arestitud ning vabadest rahalistest vahenditest piisas vaid pankrotihalduri tasuks. Haldur lubas tehtud kulutused hagejale pankrotipesast hüvitada, kuid ei teinud tänaseni. Hageja tasus kompromissi kehtivuse ajal võlgniku poolt tasumisele kuulunud käibemaksu kostjale II, riigilõivu ts. asjas nr. 2-17-1429 võlgniku eest ja võlgnikule osutatud õigusabiteenuste eest esitatud arved, mistõttu tuleb nõue rahuldada enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid

§ 187alusel.

Hageja on ühtlasi seisukohal, et tema poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks saab olla ka VÕS §

  1. Kulutuste tegemise tulemusena rikastus võlgnik 6094,94 euro võrra, kuna vabanes käibemaksu, riigilõivu ja õigusabikulude tasumise kohustusest. Nimetatud summa võrra on pankrotivara suurem, kuigi pankrotivõlgnik oli kohustatud selle summa tasumiseks. Kostja I vastuväidete kokkuvõte
  2. Kostja I vaidleb hagiavaldusele vastu osaliselt ega välista, et hageja nõue 46 304 eurot saab olla pankrotivõlausaldaja nõue, mis rahuldatakse vastavalt

§ 153lg 1 p 3 (III rahuldamisjärgu nõue).

Hageja nõue 46 304 eurot ei saa olla eelisõigus nõue vastavalt

§ 186

ja §186 2, kuna kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue tuleb panna kaitsmisele

§-des 100-107 sätestatud korras. Kostja I on seisukohal, et kui võlgnik saaks võtta kompromissi kehtivuse ajal valimatult krediiti, mis rahuldatakse kompromissi tühistamisel enne varasemate võlausaldajate nõudeid, siis ükski mõistlik võlausaldaja ei hääletaks pankrotimenetluses kompromissi poolt. Seega on kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue üldjuhul järgunõue

§153lg 1 mõistes.

Et rakenduks §§ 186 ja 187 tulenev võlausaldaja eelisõigus, peab olema täidetud mingi eritingimus.

§186

kohaselt on eritingimuseks

  1. a)võlgniku vastav kokkulepe võlausaldajaga ja
  2. b)halduri kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks. Majandustegevuse jätkamiseks võetav krediit võib olla kokkulepitud (leping sõlmitud) enne kompromissi sõlmimist, samuti aga ka pärast kompromissi sõlmimist ja kinnitamist, st kompromissi kehtivuse ajal. Kuna eelisõiguse rakendamiseks peaks olema täidetud mingi eritingimus, siis saab ka

§ 187

nimetatud võlausaldaja puhul olla eelisõigus kehtiv üksnes juhul, kui võlgnikul on vastav kokkulepe võlausaldajaga ja halduri kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks. Vastasel juhul muutuksid sisutuks viide §-le 186 ja § 186 lg 3. Juhul kui eitada kompromissi kehtivuse ajal tekkinud krediidi eelisõigusega rahuldamiseks erinõuete täidetuse vajadust, siis muutus sisutuks ka

§ 190lg 7 toodud 4

(14)regulatsioon koos viitega

§-dele 100-107. Kuna hageja poolt võlgnikule antud krediidi puhul ei olnud kindlasti täidetud pankrotihalduri kirjaliku nõusoleku olemasolu nõue, siis ei saa hageja poolt antud krediit (sh nii laen kui ka hageja poolt tasutud võlgnikule esitatud arved) olla eelisnõue

§ 186ja § 187 mõistes. 8. Hageja nõue 4523,60 eurot ei saa olla vastavalt Panrk

S § 153 lg 1 p 3 rahuldatav pankrotivõlausaldaja nõue. Vastavalt

§ 8

lg 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Koostoimes

§ 190

tuleb kompromissi tühistamise korral pankrotivõlausaldajana käsitleda ka isikut, kelle nõue on tekkinud kompromissi kehtivuse ajal. Vastavalt

§ 153lg 1 rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded.

Kuna hageja nõue 4523,60 eurot ei ole tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ega ka mitte kompromissi kehtivuse ajal, vaid pankrotimenetluse ajal, ei ole selle nõude näol tegemist pankrotivõlausaldaja nõudega ja see ei kuulu seega väljamaksmisele

§ 153lg 1 p 3 põhjal.

9. Kuna kostja I on põhjendanud, miks need nõuded ei kuulu rahuldamisele vastavalt

186 ja §187 ning teisel juhul vastavalt

§ 153lg 1 p3, siis ei ole nõuete tekkimise alus oluline.

Õige ei ole hageja väide, et haldur lubas hageja tehtud kulutused pankrotivarast hüvitada. Nimetatud küsimus on olnud päevakorras. Haldur ei ole kulude hüvitamist välistanud, juhul kui võlausaldajad kiidavad need kohustused selgesõnaliselt ja konkreetselt heaks ning nende hüvitamiseks on seaduslik alus. Kostja II vastuväidete kokkuvõte 10. Kostja II vastuse kohaselt oli võlausaldajate üldkoosolekul, millega kinnitati võlgniku poolt välja pakutud kompromiss, ainsaks võlausaldajaks pankrotimenetluses võlgnikuga seotud isik Part Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige IT. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 30.01.2020 hageja, kes on IT tütar. Hageja ei ole tõendatud, et võlgnik oleks hagejalt saadud raha reaalselt kasutanud oma kohustuste täitmiseks Part Capital OÜ ees. Kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks võlgniku arvelduskontodele tehtud ülekannete arvelt tasunud just võlgniku kohustusi, siis ei ole hageja nõuet 44 800 eurot võimalik tunnustada

§ 153lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

11. Kostja II hinnangul ei saa

§ 187

iseseisvalt tekitada võlausaldajale eelisõigust ehk õigust nõuda oma nõude rahuldamist enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid, kuna see eeldab

§-s 186 sätestatud tingimuste, sh

§ 186

lg-s 4 täitmist, üksnes kompromissis sisalduvana ning juba kompromissi kehtivuse ajal võimalikel tekkivatel võlausaldajatel ei saa ainult

§-le 187 tuginedes tekkida eeldust, et nende nõuded rahuldatakse kompromissi tühistamise korral enne teiste võlausaldajate nõudeid. Kompromissotsusest tsiviilasjas nr 2-17-1429 ei nähtu, et võlausaldajate üldkoosoleku poolt 03.07.2017 kinnitatud kompromissi tingimused sisaldaksid võlgniku õigust võtta krediiti oma majandustegevuse jätkamiseks või et krediiti andvate isikute nõuded rahuldatakse enne teiste võlausaldajate nõudeid. Hageja esitas oma nõude pankrotimenetlus hilinenult, mistõttu ei saa tal tekkida

§-st 187 tulenevat eelisõigust nõude rahuldamisele. 12. Hageja õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arvete tasumisest 4523,60 euro kulutuste 5

(14)nõude tunnustamise kohta

§ 153

lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena, märgib kostja, et kostjale II teadaolevalt ei ole pankrotihaldur peale kompromissi tühistamist andnud hagejale omapoolset nõusolekut õigusabi teenuse saamiseks ega ka ise õigusabi tellinud. Hagejal võlgniku juhatuse liikmena ei ole õigust tegutseda pankrotivara arvelt või teha tehinguid, mille tulemusena pankrotivara võiks väheneda. Pankrotihaldurilt eelnevalt vastavat kooskõlastust saamata ei saa hageja eeldada, et tema poolt tasutu saab hüvitatuks pankrotivara arvelt. Seega ei ole võimalik nõuet tunnustada

§ 153lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

Kostja III vastuväidete kokkuvõte

  1. Kostja III vastus hagile puudub. Maakohtu otsus
  2. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
  3. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et

§-s 187 sätestatud võlausaldaja eelisõiguse kohaldamiseks peavad olema täidetud tingimused, mis on sätestatud

§-s 186 ehk võlgniku kokkulepe võlausaldajaga ja halduri kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks ning muul juhul rahuldatakse nõuded vastavalt

§ 153lg 1 toodud rahuldamisjärkudele.

16. Kompromissotsusest ja kohtumäärusest ei nähtu pankrotihalduri kirjalikku nõusolekut kokkuleppeks ja hageja ei ole seda ka muude tõenditega tõendanud. Pankrotihalduri vastuväidetest nähtuvalt ei ole ta vastavat nõusolekut andnud. Kuna hageja poolt võlgnikule antud krediidi puhul ei ole pankrotihalduri kirjaliku nõusoleku olemasolu täidetud, siis ei ole hageja poolt antud laen ega ka hageja tasutud võlgnikule esitatud arved eelisnõuded

§ 186ja § 187 mõttes.

Järelikult tuli hageja kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue panna kaitsmisele

§ 100

-107 kehtestatud korras ja määrata rahuldamisjärk vastavalt

§ 153lg 1.

Hageja oma nõuet pankrotimenetlus õigeaegselt ei esitanud. 17. Kostja I ei vaielnud vastu, kuid kostja II vaidles vastu, et hageja nõue 46 304 eurot saab olla pankrotivõlausaldaja nõue, mis rahuldatakse vastavalt

§ 153lg 1 p 3 III rahuldamisjärgu nõudena.

Kohus on seisukohal, et kostja II vastuväited hageja nõude III rahuldamisjärgu nõudena rahuldamata jätmiseks on põhjendatud. 18. Hageja ei ole tõendanud, et perioodil 06.02.2018 kuni 08.10.2018 võlgnikule kantud 44 800 eurot oleks kasutatud Part Capital OÜ nõude tagasimaksmiseks. Kuna ei ole tõendatud, et hageja poolt võlgniku arvelduskontodele tehtud ülekannete arvelt oleks ka tegelikult tasutud võlgniku kohustusi, siis asub kohus seisukohale, et hageja nõuet summas 44 800 eurot ei ole võimalik tunnustada

§ 153lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

19. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnustada oma nõuet 4523,60 eurot

§ 153lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

Kulutuste hüvitamise nõue tuleneb LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arvete tasumisest.

§ 190lg 4 kohaselt taastatakse kompromissi tühistamise korral pankrotimenetlus ning 6

(14)

§ 36

lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. 20. Vastavalt

§ 8

lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

§ 153lg 1 järgi rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded.

Koostoimes

§-ga 190 tuleb kompromissi tühistamise korral pankrotivõlausaldajana käsitleda ka isikut, kelle nõue on tekkinud kompromissi kehtivuse ajal. Kuna hageja nõue 4523,60 eurot ei ole tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ega ka kompromissi kehtivuse ajal, vaid pankrotimenetluse ajal, siis ei ole selle nõude näol tegemist pankrotivõlausaldaja nõudega ja see ei kuulu seega väljamaksmisele

§ 153lg 1 p 3 põhjal.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõuet summas 4523,60 eurot ei ole võimalik tunnustada

§ 153lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

Apellatsioonkaebus 21. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Kohus on valesti kohaldanud

§ 186ja § 187.

Hageja 46 304 euro suurune nõue kuulub tunnustamisele eelisõigusnõudena. Tõlgendades

§ 187

grammatiliselt, süstemaatiliselt ja loogiliselt, ei ole võimalik jõuda järelduseni, et uus võlausaldaja peaks eelisõigusnõude saamiseks kompromissi kehtivuse ajal leppima pankrotivõlgnikuga kokku, millises summas ja ulatuses tema nõue eelisõigusnõudena rahuldatakse ja selle kokkuleppe peaks ühtlasi aktsepteerima ka haldur kirjalikult. Lisaks eeldab

§ 186

lg 1 sätestatud eelisõiguse tekkimine seda, et selles lepitakse kokku kompromissis, mis uue võlausaldaja puhul on välistatud.

  1. Hageja nõuab 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamist, kuna tal on kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 628 lg 2 alusel pankrotivõlgniku vastu. Pankrotivõlgniku kohustus hüvitada juhatuse liikmele kui käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud kulutused, tekkis juhatuse liikmeks valimise kuupäeval, mis oli 30.01.
  2. Kohtu poolt viidatud

§ 8

lg 3 nimetab pankrotivõlausaldajana isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Lepingust tulenev võlasuhe tekib ja sellest tulenevad kohustused lepingu sõlmimisega. Seega saab väita, et hageja kulutuste hüvitamise nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Ühtlasi oli hageja maakohtus ja on ka apellatsioonikohtus positsioonil, et tema 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamata jätmine

§ 8lg 3 alusel on vastuolus hea usu põhimõttega.

Sellest tulenevalt palus hageja maakohtult, et kohus jätaks kohaldamata

§ 8

lg 3, kui kohus leiab, et

§ 8lg 3 välistab või takistab 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamist.

Antud väidet ei ole maakohus otsuses käsitlenud. Vastused apellatsioonkaebusele 23. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu osaliselt, nõustudes sellega, et hageja nõue 46 304 eurot saab olla pankrotivõlausaldaja nõue, mis kuulub tunnustamisele vastavalt

§ 153lg 1 p-le 3 ja kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja III vastust ei esitanud. 7

(14)Ringkonnakohtu seisukoht 24. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja 46 304 euro suuruse nõude

§ 153

lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega eelnimetatud nõue rahuldada, samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas, määrates uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses, osas, milles maakohtu otsus jääb tühistamata. Selles osas nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
  2. Asja materjalidest nähtub: -Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja võlgniku Free Soul Media OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks kostja I; -võlgniku juhatuse liikmeks oli hageja; -03.07.2017 võeti võlausaldajate üldkoosolekul vastu kompromissotsus kehtivusega kuni 01.03.2019; kompromissotsuse järgi oli ainsaks võlausaldajaks pankrotimenetluses võlgnikuga seotud isik Part Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige IT; järelevalvet kompromissi täitmiseks teostab pankrotihaldur Jüri Truuts; võlgnik kannab pankrotimenetluse kulud vastavalt seaduses sätestatule; -14.08.2017 määrusega pankrotimenetluse; kinnitas kohus võlgniku kompromissotsuse ja lõpetas -hageja kandis kompromissi kehtivuse ajal võlgniku pangakontole laenuna 44 800 eurot; -hageja on 23.08.2017 tasunud võlgniku eest riigilõivu 50 eurot, 04.09.2017 tasunud võlgniku Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905 summas 960 eurot, ajavahemikus 17.10.2017 – 19.09.2019 tasunud võlgniku LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i poolt väljastatud arveid kokku 5017,6 eurot; -05.03.2018 nõude loovutamise lepinguga nr 180305-1 loovutas Part Capital OÜ võlgniku pankrotimenetluses 03.07.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude 190 000 eurot Corporate Legal Advisors OÜ-le (perioodil 05.04.2018 kuni 29.04.2019 ärinimega SFM Law Office OÜ, perioodil 28.08.2017 kuni 05.04.2018 ärinimega DunCorp OÜ); -21.11.2018 tühistas pankrotimenetluse; kohus määrusega kompromissi ja taastas võlgniku -12.08.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur pani hageja 46 371,34 euro nõude hääletusele eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt

§ 8(14) 186 lg 1 ja § 187.

Nõude tunnustamise poolt hääletas hageja ja vastu hääletasid kostjad II ja III. Seega otsustati hageja nõuet 46 371,34 eurot eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt

§ 186

lg 1 ja § 187 mitte tunnustada; -pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena, kuid nõudele esitasid kõik kostjad vastuväite ja nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata; -pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena, vastuväite nõudele esitasid kostjad II ja III ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata; -pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena, vastuväite nõudele esitasid kõik kostjad ja nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata; -pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena, nõudele esitasid vastuväite kõik kostjad ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. 27. Hageja palus oma nõude tunnustamise hagis esimese alternatiivina tunnustada tema 46 304 euro suurust nõuet

§ 187

ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt koosnes nõue summas 46 304 eurot laenu tagasimaksmise nõudest summas 44 800 eurot ja juhatuse liikme kui käsundisaaja kompromissi kehtivuse ajal tehtud kulutuste hüvitamise nõudest summas 1504 eurot (44 800 + 1 504 = 46 304). Kulutuste hüvitamise nõue summas 1 504 eurot moodustus omakorda hageja poolt tehtud järgmistest kulutustest: 23.08.2017 Free Soul Media OÜ (pankrotis) eest tasutud riigilõivust summas 50 eurot; 04.09.2017 Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905 tasumisest summas 960 eurot; 17.10.2017 Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arve nr 171511 tasumisest summas 494 eurot. 28. Maakohus asus seisukohale, et hagis esimese alternatiivina esitatud nõue, tunnustada tema 46 304 euro suurust nõuet

§ 187

ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning ei korda maakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuses osundatuga, et

§ 184

lg 2 kohaselt saab võlgnik kompromissi kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määruse alusel tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule.

§ 189

lg 2 võimaldab kompromissiga piirata võlgnikul teatud tehingute tegemist ja seada võlgniku tehingu kehtivuse sõltuvusse halduri nõusolekust. Asjas puudub vaidlus, et kompromissiga võlgnikule tehingute tegemise keeldu ei seatud, seega kompromissi kehtivuse ajal võis võlgnik teha igasuguseid tehinguid. Siiski ei tähenda see ringkonnakohtu arvates, et nendest tehingutest tekkinud nõuded saaksid

§-s 187 sätestatu järgi automaatselt eelisõigusnõueteks. 9

(14)29.Ringkonnakohtu arvates tuleb

§-e 186 ja 187 tõlgendada süstemaatiliselt. Nimelt, kui

§ 186

võimaldab võlausaldaja, kes on kompromissi sõlmimise ajaks andnud võlgnikule krediiti majandustegevuse jätkamiseks, nõuet sättes ettenähtud tingimustel lugeda eelisõigusnõudeks, siis tuleb nimetatud sättes ettenähtud tingimusi kohaldada ka juhul, kui kompromissi kehtivuse ajal, st kompromissi sõlmimisest etteulatuva aja jooksul, antakse võlgnikule krediiti majandustegevuse jätkamiseks. Kuna krediidi andmise eesmärgiks saab olla võlgniku tervendamine, tema majandustegevuse jätkamise võimaldamine ning

§ 179

teise lause kohaselt, kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, tuleb kompromissettepaneku lisana esitada majandus-või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava, siis tuleb selleks, et kompromissi kehtivuse ajal võlgniku poolt krediidi võtmisel saaks krediidi andja nõue muutuda eelisõigusnõudeks

§-de 186 ja 187 tähenduses, nimetatud eeldatavalt võetav krediit kompromissi tingimusena kokku leppida. 30.Juhul, kui tõlgendada käsitletavaid sätteid viisil nagu seda on esile toonud hageja, tähendaks see näiteks seda, et teiste, eesõigusnõuet mitteomavate, võlausaldajate nõuete (osaline) rahuldamine küsitavaks, juhul, kui kompromiss tühistatakse. See tooks kaasa selle, et ükski mõistlik võlausaldaja ei nõustuks kompromissi sõlmima. Seega leidis maakohus põhjendatult, et

§-s 187 sätestatud võlausaldaja eelisõiguse kohaldamiseks peavad olema täidetud tingimused, mis on sätestatud

§-s 186 ning muul juhul rahuldatakse nõuded vastavalt

§ 153lg 1 toodud rahuldamisjärkudele.

31.Teise alternatiivina palus hageja tunnustada tema 46 304 euro suurust nõuet

§ 153

lg 1 punktis 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 32.Maakohus asus seisukohale, et kuna ei ole tõendatud, et hageja poolt võlgniku arvelduskontodele tehtud ülekannete arvelt oleks ka tegelikult tasutud võlgniku kohustusi, siis ei ole võimalik hageja nõuet summas 44 800 eurot tunnustada

§ 153lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

Kompromissi kehtivuse ajal tehtud kulutuste hüvitamise nõude kohta summas 1504 eurot ei väljendanud maakohus mingit seisukohta. 33.

§ 190

lg 7 teise lause järgi kompromissi ajal tekkinud nõuete kaitsmine toimub käesoleva seaduse §-des 100-107 sätestatud korras. Kuna asjas on tõendatud, et hageja andis kompromissi kehtivuse ajal võlgnikule laenu 44 800 eurot ja tasus 23.08.2017 Free Soul Media OÜ (pankrotis) eest riigilõivu summas 50 eurot, 04.09.2017 Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905, summas 960 eurot ja 17.10.2017 Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arve nr 171511, summas 494 eurot, siis tuleb hageja 46 304 euro suurust nõuet tunnustada

§ 153

lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena vastavalt sellele nagu hageja on hagis teise alternatiivina nõude esitanud. 34. Hageja palus esitatud hagis ka tunnustada 4 523,6 euro suurust nõuet

§ 153

lg 1 punktis 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis on nimetatud nõude üle jätkuvalt vaidlus apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hagi 10

(14)eelnimetatud osas õigesti rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt. 35. Kulutuste hüvitamise nõue summas 4 523,6 eurot, mida hageja palub tunnustada, moodustab alljärgnevatest X poolt tehtud kulutustest: 1) X poolt 12.02.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20190045 summas 1150,80 eurot; 2) X poolt 06.04.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20190473 summas 1 544,4 eurot; 3) X poolt 03.06.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20190732 summas 526,4 eurot; 4) X poolt 08.07.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20190907 summas 576,8 eurot; 5) X poolt 02.09.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20191083 summas 226,8 eurot; 6) X poolt 20.09.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20191166 summas 498,4 eurot. 36.Vastavalt

§ 8

lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

§ 153lg 1 järgi rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded.

Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja nõue 4523,60 eurot ei ole tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ega ka kompromissi kehtivuse ajal, vaid pankrotimenetluse ajal, siis ei ole selle nõude näol tegemist pankrotivõlausaldaja nõudega ja see ei kuulu tunnustamisele

§ 153lg 1 p 3 järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja toob esile järgmist.

  1. Pooled ei vaidle asjas, et võlgnik ning õigusteenuse osutaja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS vahel oli sõlmitud juba enne pankrotimenetluse algust õigusabiteenuse osutamise raamleping. Konkreetselt osutatav teenus ehk õigusabi osutamise valdkond lepiti kokku jooksvalt. Puudub vaidlus, et eelnimetatud arvete alusel osutatavates teenustes leppisid võlgnik, keda esindas juhatuse liige, ja õigusteenuse osutaja kokku ajal, kui toimus pankrotimenetlus. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgniku eest tasus õigusteenuse osutajale tasu võlgniku juhatuse liige ehk hageja.
  2. Ringkonnakohus osutab, et kuigi

§-st 42 ei tulene, et võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppeksid kõik võlgniku sõlmitud lepingud, millest tulenevate võlausaldajate nõuete täitmise tähtpäev loetakse selle sätte järgi saabunuks, sätestavad

§ 35

lg 1 p 4, § 36 lg 1 ja § 54 lg 1, et pankrotihaldur esindab võlgnikku tema varaga seotud tehingutes ja toimingutes. Sõlmitud lepingu jätkamine, õigusabiteenuse tellimine ning sellega seotult ka varaliste kohustuste võtmine on ilmselgelt võlgniku varasse puutuv ja seega on lepinguga jätkuvalt kohustuste võtmine pankrotihalduri pädevuses. Seega, kuigi juriidilise isiku pankrot ei lõpeta tema juhtorganite liikmete ametisolekut ega välista ka juhatuse liikmete õigust esindada pankrotivõlgnikku asjades, mis ei puuduta pankrotivara, on käesoleval ajal võlgniku juhatuse liige sõlminud pankrotimenetluse jooksul tehingud (õigusabiosutamise lepinguid), mis puudutavad võlgniku pankrotivara. Pankrotihalduri vastusest nähtuvalt ei ole ta andnud hagejale omapoolset nõusolekut õigusabi teenuse saamiseks ega ka ise õigusabi tellinud. Vastupidist hageja tõendanud ei ole. Ringkonnakohus 11

(14)leiab, et hageja poolt esitatud pankrotihalduri ja lepingulise esindaja kirjadest (tlk 93) ei nähtu, et pankrotihaldur andis nõusoleku õigusabi tellimiseks. Kuna nimetatud suhtlus toimus kompromissi kehtivuse ajal andis haldur põhjendatult teada, et tema ei saa võimalikus kohtumenetluses võlgnikku esindada. Tõendamata on hageja väited, et haldur on jätnud hagejale mulje, et tema poolt kantud kulutused hüvitatakse. Tõendamata on ka hageja väide, et vaidlusaluste arvete tasumise järgselt kajastas haldur need KMD deklaratsioonidel, saades võimaluse tasaarvestada sisend- ja väljund käibemaksu.
  1. Hageja on esitanud seisukoha, et arvete tasumisest tulenev hageja nõue tekkis enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivõlgniku kohustus hüvitada juhatuse liikmele kui käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud kulutused, tekkis juhatuse liikmeks valimise kuupäeval, mis oli 30.01.
  2. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Käesolevast asjast nähtuvalt sõlmis hageja võlgniku juhatuse liikmena õigusteenuse osutamiseks lepingud võlgniku nimel pankrotimenetluse ajal. Kuigi tellitud õigusteenuse eest tasus võlgniku asemel juhatuse liige, tuleb nõude tunnustamise vaidluses hageja asetada samale positsioonile hüpoteetilise võlausaldajaga ehk õigusteenuse osutajaga. Kuna tehingu tegemiseks nõusolek ja hilisem heakskiit pankrotihaldurilt puudus, ei oleks õigusteenuse osutaja nõuet võimalik vastuväidete olemasolul tunnustada. Kuna aga kõik kostjad vaidlesid hageja nõudele nõude tunnustamise koosolekul vastu, ei ole võimalik hageja hagi käsitletavas nõudes tunnustada.
  3. Hageja oli maakohtus ja on ka apellatsioonikohtus positsioonil, et tema 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamata jätmine

§ 8lg 3 alusel on vastuolus hea usu põhimõttega.

Sellest tulenevalt palus hageja maakohtult, et kohus jätaks kohaldamata

§ 8

lg 3, kui kohus leiab, et

§ 8lg 3 välistab või takistab 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamist.

Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et antud väidet ei ole maakohus otsuses käsitlenud. Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse kõrvaldada.

  1. Hageja toob esile, et võlgniku juhatuse liikme poolt tellitud õigusabi osutamise tulemusena on võlgnikul pankrotivara mitte vähem kui 110 403,04 eurot, kusjuures arvete tasumata jätmisel ei oleks õigusabiteenust pankrotivõlgnikule osutatud ning see oleks kahjustanud nii haldurit, võlgnikku kui ka kõiki tema võlausaldajaid, sest nende nõuded oleksid siis jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Seetõttu leiab hageja, et tema väljaarvamine võlausaldajate ringist oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna selle tulemusena rikastuvad alusetult nii pankrotivõlgnik, haldur kui ka kõik pankrotivõlgniku võlausaldajad. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et tema rahaliste soorituste tõttu on pankrotivara üldse olemas.
  2. Asjas puudub vaidlus, et võlgniku (Free Soul Media OÜ (pankrotis)) pangakontol olev raha oli arestitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 05.06.2015 Harju Maakohtu 19.05.2015 määruse alusel kriminaalasjas number 1-15-4007

(15930000078)summas 116 441,36 eurot. Pankroti väljakuulutamisel arest lõppes (vara valitsemise õigus läks üle haldurile). Pärast kompromissi kinnitamist arestiti kriminaalasjas nr 1-17-6618 raha uuesti Harju Maakohtu 16.08.2017 määrusega, seekord 110 403,04 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.09.2019 määrusega kriminaalasjas 1-18-1847
(15930000078)Harju Maakohtu 12
(14)kohaldatud raha arestimise ja jättis pankrotivõlgniku menetluskulud riigi kanda (tlk 96-101). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ainult hageja tegevuse tõttu vabastati aresti alt võlgniku rahalised vahendid. Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2019 määrusest nähtuvalt esitati Harju Maakohtu 14.06.2019 määrusele 2 määruskaebust, st pankrotihalduri poolt ja võlgniku poolt, keda esindas hageja kui võlgniku juhatuse poolt tellitud lepinguline esindaja. Kuna ka pankrotihaldur oli esitanud määruskaebuse võlgniku vara aresti alt vabastamiseks, siis hageja väide, et ainult tema tegevuse tulemusena on laekunud võlgnikule vara, on põhjendamatu.
  1. Apellatsioonimenetluses esitas hageja väite, et 05.09.2019 määrusega kriminaalasjas 1-181847 mõisteti pankrotivõlgniku kasuks menetluskulud ning need on riigi poolt hüvitatud ning kantud pankrotivõlgniku kontole, samas haldur keeldub hagejale kui juhatuse liikmele tema poolt tasutud menetluskulude hüvitamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on uue väitega TsMS § 652 lg 4 järgi, mille esitamist alles apellatsioonimenetluses ei ole hageja põhjendanud (vrd tlk 111 ja tlk 145 pöördel esitatud väidete mahtu). Lisaks puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et pankrotihaldur on nimetatud määruse järgi esindajakulu tasumise täitmist kohustatud isikult nõudnud või, et see summa oleks pankrotivõlgniku kontole laekunud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et juhul, kui viidatud kohtumääruse resolutsioon oli ebaõige ning määrusega mõisteti raha välja ebaõigele isikule, tulnuks määrus selles osas vaidlustada.
  2. Täiendavalt toob ringkonnakohus esile, et pankrotihalduril on

§ 35

lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse.

§ 541

lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Eelviidatud sätetest tulenevalt ei saa pankrotivõlgnik osaleda ise (sh oma lepingulise esindaja kaudu) menetlusosalisena kohtumenetluses, milles pankrotihaldur nõuab vara pankrotivara hulka. Kriminaalasjas nr 1-18-1847 05.09.2019 kohtumäärusega lahendati pankrotivõlgniku vara arestist vabastamise küsimus, seega küsimus sellest kas arestitud vara peaks kuuluma pankrotivara hulka. Eelviidatud sätetest tulenevalt puudus võlgnikul juhatuse liikme esindamisel õigus menetluses osaleda. Seega, kui hageja tegi menetluses kulutusi, kuigi tal esindusõigus viidatud menetluses puudus, ei tähenda see seda, et tema nõue võlausaldajana kuuluks pankrotimenetluses tunnustamisele. Menetluskulude jaotus 45.Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, hageja esimese alternatiivina esitatud nõude eelisõigusnõudena tunnustamise hagi jääb rahuldamata, samuti jääb rahuldamata hageja hagi 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamiseks, kostja I ei vaielnud maa- ja ringkonnakohtus vastu hageja nõudele osas, milles hagi rahuldatakse, siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. X menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning 20 % ulatuses Viva Fuel OÜ kanda. 13

(14)Ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.