Obsah (5)

§ 477§ 466§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Kati Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15667 Tsiviilasi Menetlusosalised esindaj

§-le 174 vajalikus ja põhjendatud osas ning jätta see puudutatud isiku kanda. Avaldajal ei ole menetluskulusid tekkinud.

1. Vastusena kohtunõudele teatas kohtutäitur Kristiina Feinman 29.11.2022, et täiteasi nr 034/2009/2116 on menetlusse võetud 23.09.2009, täitmisteade koos täitedokumendiga ja lisadega toimetati võlgnikule Osaühing SEMAFOR OIL kätte 22.09.
2. Täitemenetluse aluseks olev täitedokument on Harju Maakohtu 28.07.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-06-
3. Sissenõudja esitas täitedokumendi ja täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks kuupäeval 22.09.
4. Kohtutäiturile ei nähtu, et täitemenetluse nr 034/2009/2116 aluseks olev täitedokument oleks varasemalt esitatud täitmiseks varasema täitemenetluse raames mõne teise kohtutäituri juures. Täitetoimikust ei nähtu, et võlgnik oleks sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku võla tasumiseks. Võlgnik esitas kohtutäiturile aegumisavalduse 05.04.2021 ning 2 enne seda ei ole võlgnik kohtutäituriga aktiivselt suhelnud ega tasunud oma võlgnevusi sissenõudja ees arvestavas osas. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
2. Avalduse ja kohtutäituri vastuse kohaselt on täiteasjas nr 034/2009/2116 täitedokumendiks Harju Maakohtu 28.07.2009 määrus tsiviilasjas 2-06-
3. Kohtutäituri vastusest nähtuvalt esitas sissenõudja täitedokumendi ja täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks kuupäeval 22.09.
4. TMS § 2231 lg 1 kohaselt arvestatakse nõude täitmise aegumise tähtaega nõude esimest korda täitmiseks esitamisest, so käesoleval juhul 22.09.
6. Kuni
7. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates
8. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
9. Alates
10. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
11. aprilli
12. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne
13. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
14. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13).
17. Harju Maakohtu 28.07.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-06-32433 tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni
18. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem
19. aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega
20. märtsil 2011 aegunud. VÕSRS § 9 lg 4 järgi hakkas
21. aprillist 2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat, mis lõppes 05.04.
23. Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr 034/2009/2116 teatavaks saanud. Puudutatud isiku vastuväited aegumise kohaldamisele ei anna alust jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik ei ole toonud esile TsÜS
24. peatükis nimetatud aegumise katkemise ja peatumise aluseid. 3
25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.
26. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 034/2009/2116 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada.
27. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. 16.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruseks kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesolevas asjas on puudutatud isik palunud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskuludeks on õigusabikulud summas 328,26 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikule on antud asjas osutanud advokaat õigusabiteenust tunnitasu alusel hinnaga 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 32 eurot, kokku 192 eurot tunnis. OÜ PETKAM on käibemaksukohustuslane ning ta saab tekkinud kulult käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenus seisnes täitemenetluse andmetega tutvumises, OÜ SEMAFOR OIL majandusaasta aruannetega tutvumises, avalikest registritest OÜ SEMAFOR OIL andmetega tutvumises, maakohtule seisukoha koostamises. Töömaht on kokku 2,1 tundi. 17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt

§ 175lg le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas asjas esindas puudutatud isikut menetluses advokaat, õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

1. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et puudutatud isikut esindanud isiku tasumäära võib pidada mõistlikuks (160 eurot, käibemaksuta). Eeltoodud puudutatud isiku esindaja tasumäär vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja tasumäär vastab asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
2. Puudutatud isik taotleb menetluskulude väljamõistmist avaldajalt käibemaksuta, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta (

§ 174lg 10).

4 20. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Kohtu hinnangul võib käesolevas asjas pidada puudutatud isiku esindaja põhjendatud ajakuluks menetluskulude nimekirjas märgitut, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust.
2. Vastavalt eeltoodule määrab kohus puudutatud isiku vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 328,26 eurot (käibemaks ei lisandu) esindaja tasu (tasumääraga 160 eurot tunnis). 23.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallina Ringkonnakohtu 25.04.2023. a määrusega nr 222-15667. 5