lg 4 alusel pikendada Ever Kolsarile Tartu Maakohtu 18.05.2021 otsusega määratud ning Tartu Maakohtu 4.08.2022 määrusega pikendatud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 18.02.2026. Välja mõista Ever Kolsarilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99921700022504 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-1941). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 18.05.2021 otsusega tunnistati Ever Kolsar süüdi
-1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega.
Tuginedes
Kolsar ei pane 4 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab
lg 2 p-des 4 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o asub tööle või võtab ennast Töötukassas arvele hiljemalt 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja allub elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul alates valveseadme keha külge kinnitamisest. Kohtuotsus jõustus 26.05.
Kolsarile Tartu Maakohtu 18.05.2021 otsusega määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 27.12.2021. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu rikkus kolmel korral (4.06.2021, 10.06.2021, 30.06.2021) elektroonilisele valvele allumise kohustust ( rikkudes ajakava) ning ühel korral
Kohtumäärus jõustus 6.10.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 4.07.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pikendada E. Kolsari katseaega 1 kuu võrra seoses 27.06.2022 registreerimiskohustuse rikkumisega. Tartu Maakohtu 4.08.2022 määrusega pikendati
Kolsari katseaega 1 kuu võrra. Kohus tuvastas, et E. Kolsar rikkus 27.06.2022 registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 9.09.2022. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 20.04.2023 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande E. Kolsarile Tartu Maakohtu 18.05.2021 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna E. Kolsar 13.04.2023 rikkus registreerimiskohustust ning E. Kolsari suhtes on alustatud kaks uut kriminaalmenetlust: 1)17.10.2022
lg 1 tunnustel nr 22261000932; 2) 22.12.2022
Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu E. Kolsar ei vaidle erakorralises ettekandes toodud asjaoludele vastu, kuid palub karistuse täitmisele pööramise kõrval kaaluda muid meetmeid. 2
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab E. Kolsarile ette 13.04.2023 registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimisleht tõendab, et E. Kolsar 13.04.2023 kriminaalhooldusametniku juurde registreerima ei ilmunud. E. Kolsar oli registreerimisajast teadlik, kuna andis eelmisel registreerimisel (30.03.2023) selle kohta allkirja. Ka E. Kolsari ja kriminaalhooldusametniku 12.04.2023 e-kirjavahetus tõendab, et E. Kolsar oli 13.04.2023 vastuvõtuajast teadlik. Kriminaalhooldusametniku väitel ta peale 12.04.2023 E. Kolsariga enam ühendust ei saanud (E.Kolsari telefoninumber ei toiminud ning e-kirjadele ta ei vastanud). Kohtuistungil E. Kolsar tunnistas, et oli 13.04.2023 registreerimisajast teadlik, kuid registreerimas ei käinud. Registreerimisele minemata jäämise põhjust ta ei mäleta. Kuna puuduvad igasugused andmed ja tõendid, et süüdimõistetu registreerimisele ilmumist oleks takistanud mõni mõjuv põhjus, rikkus E. Kolsar 13.04.2023
Nagu kohus edaspidi tuvastab, on E.Kolsar 17.04.2023 kahtlustatavana kinni peetud. Seega 13.04.2023 viibis E. Kolsar veel vabaduses ning tal ei olnud mitte ühtegi takistust kriminaalhooldaja juurde ilmumiseks. Kriminaalhooldusametnik on erakorralise ettekande esitamisel tuginenud ka asjaolule, et E. Kolsari suhtes on alustatud kaks uut kriminaalmenetlust. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi vahendusel teada ( kohtuasja nr x-xx-xxxx, kohtueelse menetluse nr xxxxxxxxxxx), et E. Kolsarit käesoleval ajal tõepoolest kahtlustatakse
lg 2 p 7, 8, 9,
lg 2 p 1, 4,
lg 2 p 1, 2 ja § 423-1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ajavahemikul 2022.aasta august kuni 2023.aasta aprill. Uute kuritegude toimepanemise vältimiseks on ta Tartu Maakohtu 19.04.2023 määrusega vahistatud kuni 17.06.
§-st 74 lg 5 tulenevalt võib kaasa tuua ( kuid mitte igal juhul) tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise. Ent kahtlustuse esitamine uue kuriteo toimepanemises ei saa
§-st 74 lg 4 tulenevalt olla karistuse täitmisele pööramise alus. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (PS § 22 esimene lõige). Seega ei saa käesoleva asja lahendamisel tugineda asjaolule, et E.Kolsarit kahtlustatakse katseajal uute kuritegude toimepanemises. 3
Käesoleval juhul on täitmisele pööratavaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Isegi arvestades asjaolu, et E.Kolsar on käitumiskontrolli nõudeid eiranud ka varasemalt, loeb kohus käesoleva ettekande aluseks oleva ühekordse registreerimiskohustuse rikkumise tõttu enam kui kolme aasta pikkuse vangistuse täitmisele pööramist veel ebaproportsionaalseks meetmeks. Nagu kohus eespool tuvastas, jääb E.Kolsari erinevate rikkumiste vahele üsna pikk periood. Arvukalt oli rikkumisi katseaja alguses (ning seda just elektroonilise valvega seonduvalt), kuid siis järgnes ligi aastane periood, mil E.Kolsar ühtegi rikkumist toime ei pannud. Ka 27.06.2022 ja 13.04.2023 toimepandud registreerimiskohustuse rikkumiste vahele jääb enam kui üheksa kuu pikkune periood. Seega ei saa E.Kolsari puhul päris rääkida süstemaatiliselt käitumiskontrolli nõudeid eiravast süüdimõistetust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kohtule
lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust tuleb mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (15.04.2020 määrus asjas nr 1-06-9135 punkt 17). 4
Kohus möönab, et süüdimõistetu vahi all viibimise tõttu on kriminaalhoolduse teostamine tema üle sisuliselt võimatu. Ent see ei välista siiski katseaja pikendamist. Süüdimõistetu lõplik saatus sõltub tegelikult praegu poolelioleva kriminaalasja lahendamise tulemustest. Juhul kui see päädib süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega, tuleb katseajal toimepandud kuritegude korral
lg 2 ja § 74 lg 5 sätetest tulenevalt niikuinii moodustada liitkaristus kogumis Tartu Maakohtu 18.05.2021 otsusega mõistetud karistusega. Juhul kui kriminaalmenetlus lõpetatakse või E.Kolsar õigeks mõistetakse, samuti kui ta mingil muul põhjusel vahi alt vabaneb, saab kriminaalhooldust E.Kolsari üle suure tõenäosusega jätkata, sest katseaja lõpuni on veel kaua aega. Kui ka edaspidi E.Kolsar jätkab käitumiskontrolli nõuete rikkumist, saab kriminaalhooldusametniku taotlusel kohus uuesti kaaluda käesoleva vangistuse täitmisele pööramist. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 129,60 eurot. Kaitsja osalemine käesolevas menetluses pole kohustuslik. Nagu kohus eespool tuvastas, on E.Kolsar talle erakorralises ettekandes ette heidetud rikkumise toime pannud. Seega erakorralise ettekande esitamine kohtule on toimunud põhjendatult. Seetõttu peab kohus vaatamata karistuse täitmisele pööramata jätmisele põhjendatuks jätta menetluskulu süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb riigi õigusabi tasu 129,60 eurot süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.