) § 177 lg-le
lg 1 ja 4, § 177 lg 1 p 1 ja lg 2, § 174 lg 8, § 477 lg 5 ja lg 7, § 175 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel võlausaldaja taotluse osaliselt ja mõistis mõlemalt puudutatud isikult välja menetluskulude hüvitise 1008 eurot. Vastavalt võlausaldaja taotlusele kohustas kohus puudutatud isikuid tasuma väljamõistetud summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Maakohus hindas kulude vajalikkust ja põhjendatust (toiminguid, neile kulunud aega ja esindaja tunnihinda) ning leidis, et esindajakulud olid mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Võlausaldaja esitas taotluse mõista puudutatud isikult I ja puudutatud isikult II välja menetluskulud 1344 eurot võlausaldajale osutatud 8 tunni õigusabi eest tasumääraga 140 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades oli tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis oli põhjendatud ja ei ületanud oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Arvestades menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, olid nimekirjas toodud toimingud ja kulud mõneti ülepaisutatud. Põhjendatud ajakulu nõudeavaldusega tutvumise ja selle vastuväite koostamisega seonduvalt oli kohtu hinnangul 6 tundi. Seega luges kohus võlausaldaja esindaja toiminguid põhjendatuks seoses mõlema puudutatud isikuga 6 tunni ulatuses, mis vastas võlausaldaja esindaja tunnihinda arvestades 1008 eurole. Kohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuli hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Puudutatud isikute määruskaebused 5. Puudutatud isikud palusid tühistada maakohtu 19.10.2022 määruse osas, millega mõisteti mõlemalt puudutatud isikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 504 eurot ületavas osas ja teha uue määruse, millega määrata kummagi puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 504 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kohus ei toimetanud menetluskulude nimekirja puudutatud isikutele kätte ja rikkus
Võlausaldaja avaldas menetluskulude ajakuluks seoses mõlema puudutatud isiku nõudeavaldusega tutvumise ja vastuväite koostamisega täpselt 8 tundi. Ebausutav oli, et kahe eraldiseisva nõudeavaldusega tutvumisele ja vastuväidete esitamisele kuluv aeg oli identne. Kuigi kohus vähendas mõlema puudutatud isiku osas menetluskulu 2 tunni võrra, oli võlausaldaja ajakulu ka sel juhul ülepaisutatud. Kuigi faktoloogia osas esines erinevusi, kattus võlausaldaja vastuväidete sisu puudutatud isikute nõudeavalduste osas suurel määral. Seega ei olnud võimalik, et võlausaldaja esindaja koostas kahte dokumenti kokku 12 tundi. Kuivõrd tegemist oli ülepaisutatud ajakuluga, palusid puudutatud isikud vähendada väljamõistetavat menetluskulu seoses mõlema nõudeavalduse koostamisega täiendavalt vähemalt veel 50% võrra ehk 3 tunnini. 2 Menetluse edasine käik
Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Kohtu hinnangul on põhjendatud puudutatud isikute etteheide, et maakohus ei andnud neile võimalust väljendada oma seisukohta võlausaldaja menetluskulude kohta. Menetluskulude nimekiri tuleb
lg 7 järgi viivitamata vastaspoolele kätte toimetada ning
lg 8 järgi peab kohus määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohus oleks võlausaldaja menetluskulude nimekirja puudutatud isikutele kätte toimetanud ja vastamiseks tähtaja määranud. Seega rikkus maakohus
Riigikohus on leidnud, et selline menetlusõiguse normi rikkumine on ringkonnakohtus kõrvaldatav, mistõttu puudub vajadus maakohtu lahendi tühistamiseks (RKTKm 30.03.2011, 3-2-1-16-11, p 14). Kohtu hinnangul on eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumine ringkonnakohtus kõrvaldatud sellega, et puudutatud isikud esitasid oma vastuväited menetluskuludele määruskaebusmenetluses. 11. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub 3 sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine
-s sätestatud korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 32-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
lg 8).
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 15.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.