1-23-2949/7

(23730000080)Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. mai
2. a määrus, millega jäeti X lepingulise esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi kaebus rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. mai
4. a määrus muutmata ja lepingulise esindaja kaebus seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamisega rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 04.04.2023 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X esindaja Vladimir Sadekovi kuriteokaebus koos lisadega kriminaalmenetluse alustamiseks Y suhtes KarS § 344 ja § 345 tunnustel tõukoera ostu-müügilepingu võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises selle esitamisel Harju Maakohtule tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX.
6. 12.04.2023 teatega jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.
7. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotles X esindaja V. Sadekov jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist, olles seisukohal, et Y on võltsinud kääbuspuudli ostu-müügilepingu ja kasutanud seda tsiviilmenetluses eesmärgiga omandada õigusi ja nõuda kahju hüvitamist. Riigiprokuratuuri määrus
8. Riigiprokuratuuri
9. mai
10. a määrusega jäeti rahuldamata X esindaja Vladimir Sadekovi esitatud kaebus. Riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuses toodud põhjendustega, märkides täiendavalt järgmist. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX. a otsusega tsiviilajas nr X-XX-XXXXX rahuldati Y hagi ja mõisteti X-lt hageja kasuks välja 600 eurot. Nimelt, müügilepingu punkti 5 järgi, kui koeral tuvastatakse peitmunandilisus, tagastab müüja kolmandiku müügihinnast. Hageja teavitas 27.09.2021 kostjat, et koerakutsikal on tuvastatud loomaarsti poolt peitmunandilisus ning palus kostjal tagastada vastavalt lepingu (punktile 5) 600 eurot, mida müüja ei 1

(4)1-23-2949 teinud. Tsiviilasja kohtumenetluse käigus teostatud käekirja- ja dokumendiekspertiisi kohaselt on ostu-müügilepingu väga tõenäoliselt allkirjastanud X ning lepingul võltsimise tunnuseid ei tuvastatud. Kohus luges ekspertiisiaktid usaldusväärseks tõendiks tsiviilasja lahendamisel. 4.

1. Riigiprokurör märkis seoses vaidlusaluse lepinguga, et kuupäev 06.10.2020 on lepingus lisatud lahtrisse, kus lepingu blanketil on kirjas „sünniaeg“. Seega ei saa nimetatud kuupäeva vaadata tingimata kui lepingu koostamise kuupäeva (mida samas ei saa ka välistada) ja tuletada selle pinnalt lepingu võltsitust nagu kaebaja seda antud juhul teeb. 4.
2. Riigiprokurör märkis ka, et käesoleval ajal jätkub kõnealuse tsiviilasja menetlus Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebaja on esitanud kohtule samad argumendid seonduvalt vaidlusaluse lepinguga nagu kuriteokaebuseski. Sisuliselt soovib kaebaja läbi kriminaalmenetluse tõendite hindamist veel käimasolevas tsiviilkohtumenetluses. Kuriteole viitavat teavet aga ei esine. Seega puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. 4.
3. Riigiprokurör märkis ka, et kuigi seadus ei piira kuriteoteate esitamise aega, tuleb antud juhul selle aega ja esitamist mõjutada võinud asjaolusid arvestada. Nimelt, kuigi väidetav kuritegu pandi toime
4. a lõpus ning kaebaja sai sellest teada hiljemalt jaanuaris 2022, esitati kuriteokaebus alles aprillis 2023 ja seda pärast seda, kui kohus oli teinud kaebajale kahjuliku otsuse. See asjaolu ei veennud riigiprokuröri selles, et X ajendas kuriteokaebust esitama vajadus saada riigi kaitset tema suhtes väidetavalt toime pandud kuriteos, vaid pigem soov saavutada kriminaalmenetluse alustamise läbi endale soodsam positsioon tsiviilmenetluses. Kriminaalmenetlus ei ole aga mõeldud teiste menetlusliikide abistamiseks. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
5. X lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov palub ringkonnakohtule esitatud kaebuses tühistada Riigiprokuratuuri 03.05.2023 määrus ja algatada kriminaalmenetlus. 5.
6. Kaebuse esitaja hinnangul oli kriminaalmenetluse alustamata jätmine põhjendamatu. Y on võltsinud kääbuspuudli ostu-müügilepingu, kasutades seda tsiviilmenetluses, eesmärgiga omandada õigusi ning nõuda kahju hüvitamist, mistõttu tuleb alustada kriminaalmenetlust. 5.
7. Kaebuse esitaja märgib, et nad on eelnevalt oma kuriteoteates ja selle kaebuses põhjendanud seisukohti, miks on tegemist võltsitud tõukoera ostu-müügilepinguga. Kaebaja märgib ka tulenevalt vaidlustatavas määruses kajastatust, et kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus, ei välista see riigi karistusõiguslikku sekkumist, kui esinevad KrMS § 194 sätestatud kriminaalmenetluse ajend ja alus, mis kaebaja hinnangul antud juhul esinevad. Käimasolev tsiviilmenetlus ei välista kriminaalmenetlust. 5.
8. Kaebaja hinnangul on muud õiguskaitsevahendid ebapiisavad. Tsiviilmenetluses ei tuvastatud, et leping on võltsitud, kuigi kannatanu on seda korduvalt korrutanud nii tsiviilmenetluses kui ka oma kuriteoteates. Viidatud on sellele nagu kannatanu sooviks läbi kriminaalmenetluse oma õigusi kehtestada, milline põhjendus on arusaamatu. Miks kannatanu peaks kehtestama selliseid õigusi, kui tal neid ei eksisteeri. Ainuke võimalus on läbi kriminaalmenetluse tõendada seda, et selline leping nagu esitas kahtlustatav, ei eksisteeri. Leping, mis hiljem kirjutati, oli käsikirjas ja ühes eksemplaris, mis anti kahtlustatavale Y-le. 5.
9. Kaebaja arvates on ainetu tugineda sellele, et kuriteoteadet ei esitatud põhjusel, et käimas oli tsiviilmenetlus ning siis oli selle esitamine põhjendamatu. Antud juhul ei ole asjaolusid kontrollitud 2

(4)1-23-2949 piisvalt, on tuginetud ainult kohtuotsusele, milles tuvastati, et lepingul puuduvad võltsimise tunnused. Kriminaalmenetlus tuleks algatada, et tuvastada lepingu originaalsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Hinnates Riigiprokuratuuri
2. mai
3. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse põhjendusi ning seal kajastatud seisukohti, on ringkonnakohus arvamusel, et vaadeldaval juhul on kriminaalmenetlus seaduslikult ja põhjendatult jäetud alustamata. Jättes kordamata eelnevate menetlejate ammendavad seisukohad ja selgitused kriminaalmenetluse alustamata jätmise küsimuses, nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et käesoleval juhul puudub kuriteole viitav teave.
4. Sellisele seisukohale jõudsid eelnevad menetlejad põhjendatult esiteks tulenevalt asjaolust, et kõnealuse tsiviilmenetluse raames teostati ekspertiisid, mis loeti kohtu poolt usaldusväärseks tõendiks ja milles asuti üheselt seisukohale, et lepingu võltsimisele viitavaid tunnuseid ei esine, s.t lepingul on X allkiri ja lepingut hilisemalt muudetud ei ole. Paljuski sellele tõendile tuginevalt rahuldas kohus Y hagi X vastu. Teiseks omab tähtsust asjaolu, et nii varasemates kaebustes kui ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses viidatakse seoses lepingu väidetava võltsimisega asjaolule, et lepingu kohaselt on leping sõlmitud 06.10.
5. a, aga selles kajastuvad andmed (registri- ja mikrokiibinumbrid), mida kutsika sündimise hetkel veel olla ei saanud. Viidatud asjaolu ei viita aga tegelikult kuidagi lepingu võltsimisele. Nimelt kajastub lepingul ainult koera sünniajana 06.10.
6. a, lepingust ei nähtu aga lepingu sõlmimise aega, selline lahter on tühi (täitmata). Seega on eksitavad ja meelevaldsed kaebuste viited justkui lepingu kohaselt oleks leping sõlmitud kindlasti 06.10.
7. a. Eeltoodu ei tähenda muidugi seda, et suulist lepingut ei võidud sel päeval sõlmida. Kuid kirjaliku lepingu sõlmimise aeg ei ole tegelikult teada ja olukorras, kus see võidi sõlmida ka hiljem, võidi seal kajastada andmed registri- ja mikrokiibinumbri kohta. Seega ainult see asjaolu iseenesest ei tõenda lepingu võltsimist. Kuivõrd kirjaliku lepingu sõlmimise kohta nimelt 06.10.
8. a igasugused andmed puuduvad ja ekspertide hinnangul ei ole teksti muudetud ega juurde kirjutatud ning müüja allkiri on kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga peale trükiteksti printimist, puudub alus arvata, et kirjalikult sõlmitud lepingusse (mil iganes see tegelikult sõlmiti) oleks hiljem andmeid lisatud ja lepingut seega võltsitud ning sellist võltsitud dokumenti kasutatud tsiviilmenetluses rahasumma väljanõudmiseks. On tõsi, et kaebuse esitaja on oma väited lepingu võltsimise kohta eelnevalt korduvalt esitanud, aga sellised väited ei ole veenvad, sest ei tsiviilmenetluses ega ka kriminaalmenetluses ükski asjaolu selliseid väiteid tegelikult ei kinnita.
9. Kuigi tsiviilmenetlus iseenesest ei välista kriminaalmenetlust, siis riigiprokurör on põhjendatult välja toonud, et kriminaalmenetlust saab siiski alustada vaid olukorras, kus on andmeid kuriteotunnuste esinemise kohta. Antud juhul sellised andmed aga puuduvad ja sellises olukorras pole võimalik kriminaalmenetlust alustada. See, et tsiviilmenetluses pole õnnestunud tuvastada lepingu võltsimist, ei tähenda aga mitte seda, et muud õiguskaitsevahendid pole olnud piisavad, vaid see võib tähendada hoopiski seda, et leping ei olegi võltsitud. See, et kaebaja soovib jätkuvalt väita, et leping on võltsitud (et mitte võlgnevuse nõuet täita) ja selliselt ei nõustu ta tsiviilmenetluses tehtud otsuse ja kriminaalmenetluses menetlejate esitatud seisukohtadega, ei lükka selliseid asjaolusid veel ümber. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb alustada kriminaalmenetlust, et tuvastada lepingu originaalsus. Selline põhimõte on aga vastuolus kriminaalmenetluse alustamise põhimõtetega, kus kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui on andmeid kuriteotunnuste esinemise kohta, st antud juhul peaksid esinema andmed lepingu võltsimise kohta. Menetlust ei alustata selleks, et lükata menetlustoimingute ja kogutavate tõenditega ümber kaebaja väiteid lepingu väidetava võltsimise kohta ja seda läbi lepingu originaalsuse tuvastamise, milles juba praegu ei ole tsiviilmenetluses tuvastatu ja kriminaalmenetluses esitatud asjaolude pinnalt alust kahelda. 3

(4)1-23-2949

1. Kuivõrd kriminaalmenetlus on jäetud põhjendatult alustamata ning kaebuses ei ole toodud asjaolusid, mis eelnevatele menetlejatele poleks teada olnud või millega poleks menetlusotsustuste tegemisel arvestatud, puudub alus vaidlustatava Riigiprokuratuuri määruse seisukohtade ümberhindamiseks ja seega määruse tühistamiseks.
2. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
3. mai
4. a määruse muutmata ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4