) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku 3 ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtub üksnes, et kostja on tasunud novembrist 2022 kuni veebruarini 2023 igakuiselt 150 eurot (dtl 77). Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista elatise summas 300 eurot, s.o suuremas summas kui kehtiv miinimummäär. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 620 eurot, s.h eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 250 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (sh trenn, taskuraha, kino, bassein) 50 eurot. Kohus on 06.02.2023 kirjas hagejale selgitanud, et kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi põhjendada ja tõendada (dtl 67-68). Hageja ei ole kohtule ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit igakuiste kulude olemasolu ning kandmise kohta esitanud. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid iseenesest igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude ning eluasemega seotud laenu kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka 4 eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine. Arvestades hageja vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust (s.h kulusid treeningutele) võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kuna eeltoodud kulude osas ei ole aga ühtegi tõendit esitatuid, siis saab kohus lähtuda elatise väljamõistmisel üksnes miinimummäärast. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). 6.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Samuti on kostja välja toonud, et lisaks hagejale on tal veel kaks ülalpeetavat. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on alates 29.08.2022 tööle asunud xxx-s xxx brutotöötasuga 1150 eurot kuus (dtl 26-30). Perioodil 24.10.2022 kuni 03.01.2023 on nimetatud osaühing tasunud kostjale kokku palga ja avansina 3728 eurot, s.o kolme kuu keskmine palk on kostjal olnud 1242,67 eurot kuus (dtl 40). Kostja on esitanud kohtule ka oma pangakontode väljavõtted 6 kuu kohta (dtl 82-98). Konto väljavõtetest nähtub, et kostja kontodele on 6 kuu jooksul laekunud kokku 17 885,64 eurot (sh eelviidatud palk) ehk keskmiselt 2980,94 eurot kuus. Samuti ei saa kostjat pidada varatuks. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjale korteriomand Tallinnas ning samuti kuulub kostjale xxx. Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (dtl 37, 38). Kostja on välja toonud teiste laste puhul m.h kulud mähkmetele, toidule, riietele, ujumis- ja korvpallitrennile, kommunaalkuludele, transpordikuludele. Ühtegi tõendit ei ole kulude olemasolu ega kandmise osas kohtule aga esitatud. Iseenesest on eluliselt usutav, et kostjal on kohustus ka oma teisi lapsi ülalpidada. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta ei oleks suuteline kõiki oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülalpidada. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle 5 tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat ülal ilma, et tema enda või teiste laste olukord muutuks vähemkindlustatuks. 7. Arvestades, et alates hagi esitamisest kuni 31.01.2023 oli elatise miinimummääraks 225,64 eurot, perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oli elatise miinimummääraks 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 on elatise miinimummääraks 260,33 eurot, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi eest 28.11.2022 kuni 31.01.2023 summas 473,84 eurot, perioodi eest 01.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 431,28 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). 8. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatise väljamõistmist alates 01.11.2021.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 6 Kohus on oma 01.12.2022 määruses (dtl 12-13) hagejale selgitanud, et juhul, kui hageja taotleb tagasiulatuvat elatist, tuleb hagejal kohtule välja tuua konkreetne summa ajavahemiku 27.11.2021-27.11.2022 eest ning selle arvutuskäik, mida hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja palub mõista. Samuti on kohus märkinud, et hagejal tuleb esitada selgitused ja tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja ei ole konkreetset summat välja toonud ega ka esitanud tõendeid elatise küsimise kohta. Samas on kostja oma vastusest märkinud, et pooltel on olnud kokkulepe elatise tasumiseks summas 150 eurot. Nimetatud summat on ka hageja oma 01.02.2023 vastuses kinnitanud (dtl 63-64). Seega asub kohus seisukohale, et perioodil 27.11.2021- 27.11.2022 oleks tulnud kostjal tasuda kokku elatisena 1800 eurot (150 eurot x 12 kuud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud 10.12.2021 hagejale elatist summas 150 eurot, 19.02.2022 summas 150 eurot, 02.05.2022 summas 150 eurot, 02.02.2022 summas 200 eurot ja 04.11.2022 summas 150 eurot, s.o kokku 800 eurot (dtl 31, 32, 33 77). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1000 eurot. 9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 28.11.2022 kuni 31.03.2023 summas 905,12 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1000 eurot. Alates 01.04.2023 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h perioodil 15.12.2022 kuni 23.02.2023 tasutud 450 eurot (dtl 77) ning 10.12.2022 tasutud dressipluusi eest 133,14 eurot (dtl 54).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.