) redaktsiooni, mis kehtis
aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on
lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku menetluse lõpuni on 1. juuli 2022 seisuga jäänud vähem kui kolm aastat, seega
lg 1 ei kohaldu ning tuleb lähtuda vaid
lg-st 11.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt võib kohus arvestades asjaolusid oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud kolm aastat, kuid vähem kui viis aastat, kohaldub
Kohustustest vabastamine enne viie aasta möödumist ei toimu formaalse tingimuse saabumisel (kolm aastat möödunud), vaid sisulise kaalumise tulemusena eeskätt võlgniku enda käitumist ja kohustuste täitmist arvestades. Ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks on võlgniku poolt nõuete täitmine arvestatavas ulatuses. Kui nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui
lg 11 rakendamise kohustuslik eeldus puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt (Riigikohtu
lg-t 1.
lg-st 1 ei tulene, et samas lõikes nimetatud kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud kolmeaastast tähtaega tuleb arvestada alates 1. juulist 2022, nagu maakohus on praegusel juhul arvestanud. FiMS-i seletuskirja kohaselt on
lg 1 vajalik tagamaks isikute võrdne kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega lühendati seni
MS § 49 lg 1). Isikute võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestati üleminekusätted (
lg-d 1 ja 2) varasema seaduse alusel alustatud menetluste kohta nii, et kõigile isikutele kehtiks sama kolmeaastane tähtaeg menetluse algatamisest. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et võlgniku puhul kolmeaastane tähtaeg ei kehti ning tuleb rakendada viieaastast tähtaega.
lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui kohustustest vabastamise otsustamiseni on
lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega on kohustustest vabastamise formaalne tingimus saabunud (kolm aastat möödunud) ja kohus peab
lg 1 alusel võlgniku taotlusel otsustama tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Seejuures ei ole
lg 11 kohaselt kohtul sisulise kaalumise võimalust, vaid lähtuda tuleb formaalse tingimuse, kolmeaastase tähtaja, saabumisest. Maakohus ei ole tuvastanud muid asjaolusid, mis võiksid olla kohustusest vabastamisest keeldumise aluseks. Võlgnik on kolmeaastase perioodi kestel oma kohustusi korrektselt täitnud, esitanud tähtaegselt aruandeid ja tasunud võlgu seadusega ettenähtud ulatuses. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD 4. Võlausaldaja Credit.ee OÜ kinnitas, et on nõus jätma määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada. 5. Võlausaldajad OK Incure OÜ ja Cellbes OÜ leidsid, et
lg 11 eesmärk ei ole vabastada võlgnik kohustustest üksnes seetõttu, et kohustustest vabastamise menetlus on kestnud kolm aastat. Võlgadest vabastamine enne viie aasta möödumist on erandlik ja võimalik juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud ideaalselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Võlausaldajate hinnangul tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning võlgadest vabastamise otsustamine lükata edasi kuni viie aasta täitumiseni võlgadest vabastamise menetluse algatamisest.
redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
lg 1 eesmärk ei ole vähendada kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani, vaid sätestatud juhtudel vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud
lg 1 ning kohtul tuleb otsustada võlgniku kohustustest vabastamine pärast viie aasta möödumist ning
lg 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse perioodi ei vähendata.
lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Peamine eeldus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks enne viie aasta möödumist on võlausaldajate nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-19-16 määruse p-s 14 märkinud, et võlausaldajate nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamine on
Juhul kui võlgnik seda eeldust täitnud ei ole, puudub vajadus tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks
Käesoleval juhul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 42,24%, mistõttu on täitmata ennetähtaegse kohustustest vabastamise peamine eeldus.
. Võlgniku tõlgendus
lg-st 1 on ekslik, selle normi alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne
lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Nimetatu ei tähenda, et võlgnikku tuleb alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada. Samuti ei tulene seadusest, et kõikide enne
järgi kestnud kauem, kui kolm aastat.
lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis
järgi peaks pärast
12.
lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kuivõrd praegusel juhul ei ole viieaastast tähtaega möödunud, lähtus maakohus põhjendatult
lg-st 11, mis asjaolusid arvestades annab võimaluse oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgnikku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest. Siiski on ka see võimalus piiratud selliselt, et võlgnikku ei saa vabastada kohustustest enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest ning võlgniku saab vabastada eelkõige juhul, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtul on
Kohus peab hindama, kas võlgnik täitis menetluse ajal oma kohustusi nõuetekohaselt ja rahuldas võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku
lg 11 alusel kohustustest vabastamata jätmiseks piisab siiski sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud (Riigikohtu 4. mai 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p-d 11–13). Kuna
lg-s 11 kohaldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, siis saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud
13.
lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 6 Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks koos võlgniku aruandega 12. veebruaril 2023 (tl 146–148). Maakohus lahendas taotluse 17. veebruari 2023. a määrusega. Maakohus ei ole taotlust võlausaldajatele edastanud ega küsinud nendelt seisukohti. Samuti ei ole maakohus võlgnikult nõudnud täiendavaid selgitusi ega kohustanud teda andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest (
Kuigi osad võlausaldajad esitasid vastuseid määruskaebusele, ei saa alles määruskaebusele vastuse esitamist pidada
Võlausaldajaid tulnuks avalduse esitamisest teavitada ning andma neile võimaluse sellele vastata. Samuti ei ole maakohus hinnanud võlgniku pingutusi nõuete rahuldamisel ega ka seda, kas võlgnik on teinud endast kõik võimaliku oma võlgnevuste täitmiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hinnang, kas praegusel juhul võlgniku kohustustest vabastamine kahjustaks võlausaldajate huve. 14. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast eelkõige põhjusel, et võlgnik ei ole kooskõlas
Maakohus leidis, et võlgniku poolt kolme aastaga tasutud 42,24% nõuetest ei ole nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses
Kuigi
lg 11 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks piisab ka ainuüksi sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud, tuleb kohtul arvestatava ulatuse määramisel oma seisukohta põhjendada. Käesoleval juhul piirdus maakohus ainuüksi tõdemusega, et kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest. Seejuures ei ole maakohus vastavale kohtupraktikale viidanud. Ringkonnakohus märgib, et
lg 11 mõistes on peetud ka väiksemas, kui 60% ulatuses nõuete rahuldamist arvestatavaks, nt on kohtud pidanud võlgniku poolt võlausaldajate nõuete rahuldamist 30% ja 41% ulatuses
lg 11 tähenduses arvestatavas ulatuses nõude täitmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
Ringkonnakohtu hinnangul ei saa arvestatava ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda pelgalt ja ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest suurusest, kuivõrd see võib oluliselt erineda olenevalt nõuete suurusest. Ilmselgelt saab suuremate nõuete puhul nõuete rahuldamise ulatus olla väiksem. Nõude rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemisel tuleb lähtuda asja kogumist. Seda, kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte, võib ringkonnakohtu hinnangul muuhulgas näidata asjaolu, kui palju on võlgnik oma sissetulekutest nõuete rahuldamisele panustanud. 15.
lg 11 kohaldamisel tuleb hinnata ka muid võlgniku kohustustest vabastamise eeldusi, sest ka ainuüksi arvestatavas ulatuses nõuete rahuldamine ei anna
Selleks, et võlgnikku saaks
lg 11 alusel enne viie aasta möödumist kohustustest vabastada, tuleb hinnata, kas võlgnik täitis menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt või mitte. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. 7
lg-tes 2 ja 4 on sätestatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 4 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos (
lg 2 p 1) või et võlgnik oleks keeldunud andmas kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta (
16.
kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eespool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Maakohus ei ole võlgniku kohustuste täitmise nõuetekohasust hinnanud. 17. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.