Obsah (4)

§ 301§ 106§ 286§ 302

4-23-871 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-871 (230323000053) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi XXX OÜ seadusliku esindaja

§ 301

lg 2 järgi rahatrahviga summas 8 000 eurot; Menetlusalune isik/kaebuse esitaja XXX OÜ registrikood: xxxxxxxx; aadress xxx Kaebuse esitaja seaduslik esindaja X, isikukood: xxxxxxxxxxx, e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupp Asja läbivaatamine kirjalikult, kaebuse kohtulikus eelmenetluses RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1; § 48; § 117 lg 1 p 1, 3; § 119 kohus määras: Rahuldada kaebuse esitaja XXX OÜ seadusliku esindaja X taotlus, tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi 21.02.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230323000053 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. 1 4-23-871 Tuvastatud asjaolud 1. 21.02.2023 tegi PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupp üldmenetluse otsuse XXX OÜ karistamise kohta välismaalaste seaduse (

) § 301 lg 2 järgi, karistades XXX OÜ-d rahatrahviga 8 000 eurot. Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt võimaldasid XXX OÜ juhatuse liikmed X ja Y 03.01.2023 aadressil xxx, Tallinn ettevõtte ärihuvides Eestis ajutiselt viibival välismaalasel C (ik: xxxxxxxxxxx) töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta.

§ 106

lg 1 kohaselt lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Samuti on väärteoprotokollis väärteo kirjelduses märgitud jätmist: Moldova Vabariigi kodanik C on välismaalane, kes ajutiselt viibib Eestis Moldova Vabariigi biomeetrilise kodaniku passi alusel viisavabalt. Ajavahemikul 03.01.2023-14.01.2023 Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, xxx, 13516 töötas C ettevõttes XXX OÜ (xxxxxxxx) abikokana, kui tema tööandja ei olnud tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, millega rikkus välismaalase Eestis töötamise tingimusi. Oma teoga tööandja ei ole täitnud

§ 286

lg 1 sätestatud tööandja kohustust seoses välismaalase Eestis töötamisega, milleks on kontrollida tema juures töötaval välismaalasel Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.

1. 14.03.2023 esitas XXX OÜ seaduslik esindaja X kohtule kaebuse, milles toob kokkuvõtlikult välja järgmised asjaolud: • Asjas koostatud väärteoprotokoll ja otsus ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja kinnistunud kohtupraktikale. • Tunnistaja, Moldova kodanik Cga ei ole töölepingut sõlmitud ning teda ei ole mistahes isiku poolt lubatud tööd tegema. Mingit töösuhet ei olnud, mingeid kokkuleppeid töötasu maksmiseks ei olnud ning ka faktiliselt ta raha kaebuse esitajalt ei saanud. X eitas C töö tegemist kaebuse esitaja huvides. • Juriidilise isiku vastutuse üheks eelduseks tuvastada konkreetne isik, kes on etteheidetava teo toime pannud. Vaidlustatavas otsuses ja väärteoprotokollis puudub mistahes viide KarS §-le 14 lg 1 ning sellest tulenevalt ei ole avatud selle sisu vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale. Otsuses ja väärteoprotokollis on piirdutud üldsõnaliste viidetega, konkretiseerimata ja omistama konkreetselt mistahes isikule etteheidetavat tegu – nimetatud on, et juhatuse liikmeid on kaks ja väidetavalt tegi Moldova kodanik C kaebuse esitaja huvides õigusliku aluseta tööd. • Otsuse ja väärteoprotokoll kohaselt on tegu toime pandud 03.01.2023 aastal, kuid puudub mistahes selle väite sisustamine. Kuupäev tuleneb pelgalt tunnistaja ütlustest, kes olevat nimetatud kuupäeval ühe tunni jooksul käinud tasuta näitamas enda oskusi töötamiseks kokana. Selle kohta, kes konkreetselt siis lubas tunnistaja kööki oskuste näitamiseks, puudub mistahes selgitus. • Väärteoprotokollist ei nähtu kontrolli tegemise aega. Otsuses on märgitud, et kontroll teostati 18.01.2023 aastal. Otsusest ja ka väärteoprotokollist ei nähtu, et kontrollimise ajal, see on 18.01.2023 aastal oleks aset leidnud mistahes õigusrikkumine – fikseeritud on ainult, et objektil viibisid X ja tunnistaja C, keda tegelikult ei kohal ei olnud. • Otsus tugineb ainult tunnistaja ütlustele. • Otsuses ja väärteoprotokollis on viidatud kaebuse esitaja kahele seaduslikule esindajale, kahele juhatuse liikmele, kuid dokumentidest ei nähtu, kas juhatuse liikmed olid ka seotud tunnistaja viibimisega toitlustuskohas. • Juriidilise isiku vastutuse eelduseks on sh juriidilise isiku juhatuse liikme tegevus. Otsuses ja väärteoprotokollis puudub aga mistahes juhatuse liikme tegevuse kirjeldus, 2 4-23-871 millele oleks võimalik anda hinnangut ning kontrollida tegevuse vastavust/ mittevastavust õigusaktides sätestatule. Sellest tulenevalt palub kaebuse esitaja seaduslik esindaja otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus, tutvunud XXX OÜ kaebuse ja kohtuvälise menetleja edastatud väärteotoimikuga, asub seisukohale, et arutataval juhul ei esine asja lahendamist takistavaid puudusi ning toimiku materjalidest nähtuvalt on XXX OÜ-le etteheidetav tegu toime pandud Harju maakonnas, s.o Harju Maakohtu tööpiirkonnas.
3. Juhindudes VTMS § 117 lg 1 p-st 3 ja § 119 lg-st 1, võib kohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse ka üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le
5. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt on kohus asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-71-13, p 7).
6. XXX OÜ-le heidetakse ette

§ 302

lg 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, mida sisustatakse

§ 106

lg 1 ja § 286 lg 1 kaudu.

§ 301

sätestab, et tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest.

§ 106

lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Siseministri 04.122015 määrusse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ § 1 lg 1 kohaselt on lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamine tööandja kohustus.

§ 286

lg 1 kohustab tööandjat kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.

1. Riigikohus on korduvalt ja järjepidevalt selgitanud, et KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Vaid erandjuhtudel (nt organisisese salajase hääletuse puhul) ei ole deliktistruktuuri elemente vaja välja selgitada organi iga liikme tegevuses, kui on ilmne, et õigusrikkumisele viinud otsuse tegemisel vastas organi liikmete tegevus deliktistruktuuri kõigile elementidele. See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse 3 4-23-871 otsuses. Seejuures kehtib selline nõue nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide korral. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05, p 9). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. Juriidilise isiku huvi mõiste kaudu välistatakse juriidilisele isikule selliste tegude omistamine, mis on toime pandud töötaja erahuvides ja väljaspool juriidilise isiku tegevusvaldkonda. Nagu teistegi koosseisutunnuste puhul, on tegemist õigusliku hinnanguga, mis tugineb kriminaalasja faktilistele asjaoludele.
4. Analüüsides väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo kirjeldust, siis väärteoprotokolli etteheite kohaselt on ette heidetavaks tegevusetus:

§ 286

lg 1 mõttes kontrollikohustuse täitmata jätmine ja

§ 106

lg 1 kontekstis enne välismaalase tööle asumist registreerimiskohustuse täitmata jätmine. Seega tuli väärteoprotokollis kajastada, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just juhatuse liikmetel, s.o Xl ja Yl; milline oli nõutav tegu, mille nad tegemata jätsid ning millises vormis täideti süüteokoosseisu subjektiivne koosseis. Osutatud aspekte väärteoprotokoll ei kajasta. Nii ei ole väärteoprotokollis välja toodud, miks leidis kohtuväline menetleja, et tegutsemiskohustus oli äriühingu seaduslikel esindajatele; milline oli nõutav tegu, mida nad tegemata jätsid. Seejuures on täielikult käsitlemata tahtluse vorm ehk subjektiivne koosseis. Protokoll on ka oma sisus vastuoluline, sest see ei võimalda teha üheselt arusaadavaid järeldusi väidetava väärteo toimepanemise aja kohta: ühel juhul on toimepanemise aja juurde tehtud märge 03.01.2023, teisel juhul jääb väidetava teo toimepanemise periood 03.01.2023-14.01.2023. 9. Eelnevalt järeldub, et väärteoprotokoll ei kajasta faktiliste asjaolude kirjeldust, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi, sh ei ole pööratud mingit tähelepanu sellele, et väärteoprotokollis tuleb obligatoorsena sätestada ka subjektiivse koosseisu elemendid. Kuna kohus on seotud väärteoprotokolli piiridega, siis ei saa viidatud materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimust kohtumenetluses kõrvalda ja seega tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) 4