Obsah (6)

§ 637§ 660§ 3401§ 657§ 11§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. mai 2023 Tsiviilasja number 2-22-17689 Tsiviilasi Urmas Mišk

) § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 637

lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esindaja kohtu

1. mai
2. a määruse saanud kätte samal päeval. Vastavalt määruses antud tähtajale tuli hagejal riigilõiv tasuda hiljemalt
3. mail
4. a. Kohtu andmetel ei ole hageja riigilõivu tasunud. MÄÄRUSKAEBUS
5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
6. mai
7. a määruse, millega maakohus andis hagejale tähtaja
8. aprilli
9. a määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks, ja
10. mai
11. a määruse, millega maakohus jättis hageja
12. aprilli
13. a määruskaebuse menetlusse võtmata. Hageja palub võtta
14. aprilli
15. a määruskaebus Tartu Maakohtu
16. aprilli
17. a kohtumääruse peale menetlusse. Maakohus jättis hageja
18. aprilli
19. a määruskaebuse Tartu Maakohtu
20. aprilli
21. a määruse peale ebaõigesti menetlusse võtmata. Maakohus jättis hageja
22. aprilli
23. a määruskaebuse käiguta jätmisel põhjendamatult kohaldamata riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-i 1 ning andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks, mille tasumisest on hageja vabastatud. RLS § 22 lg1 p-i 1 kohaselt ei võeta töötasu või palga nõudmise hagi või kaebuse läbivaatamiselt riigilõivu. Hageja viitas riigilõivust vabastamise alusele ka määruskaebuses.

§ 660

lg-te 1 ja 2 ning § 3401 lg 2 koosmõjust tuleneb, et puuduste kõrvaldamise määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hageja ei tasunud maakohtu

1. mai
2. a määruses antud tähtajaks riigilõivu ega pidanudki seda RLS § 22 lg 1 p-s 1 sätestatud riigilõivuvabastuse tõttu tasuma. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 3401lg-s 1 ja §-s 637 lg 1 p-s 3 sätestatut, jättes hageja 28.

aprilli

1. a määruskaebuse menetlusse võtmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu
3. mai
4. a määrus tuleb tühistada (

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659) ning asi tuleb saata samale maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse osaliselt. 2

1. Hageja vaidlustab määruskaebuses nii
2. mai
3. a määrust, millega jäeti hageja
4. aprilli
5. a määruskaebus käiguta ning anti hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks, kui ka
6. mai
7. a määrust, millega maakohus keeldus hageja
8. aprilli
9. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu
10. mai
11. a määrus ei ole edasikaevatav (

§ 660lg- d 1 ja 2, § 3401 lg 2).

Maakohus edastas ringkonnakohtule lahendamiseks määruskaebuse üksnes maakohtu

1. mai
2. a määruse peale.
3. Hageja esitas kostja vastu ületunnitöö eest saamata jäänud töötasu nõude. Seega on nõude esitamine RLS § 22 lg 1 p 1 järgi riigilõivuvaba. Seejuures on riigilõivuvaba nii hagi, kui ka selle peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Maakohus jättis määrusega hagi läbi vaatamata. Hageja esitatud määruskaebuse jättis maakohus käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks tuginedes RLS § 59 lg-le 14, mille kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul lähtuda RLS § 59 lg 15 ja § 22 lg 1 p 1 koosmõjust. Üldjuhul tuleb apellatsioonkaebuse või hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule (RLS § 59 lg 15), kui RLS §-s 59 ei ole märgitud kindlat riigilõivusummat. Maakohus jättis hagi
4. aprilli
5. a läbi vaatamata, st tegemist on asjas tehtud lõpplahendiga, millega menetlus lõpeb. Sellise määruse peale kaebuse esitamine on ringkonnakohtu hinnangul võrdsustatav RLS § 59 lg-s 15 nimetatud apellatsioonkaebuse või hagita asja lahendava määruse peale kaebuse esitamisega. Järelikult ei tule sellise kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu.
6. Kuna maakohus on põhjendamatult keeldunud hageja
7. aprilli
8. a määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et kaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu ning ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada määruskaebuse menetlusse võtmist, tuleb asi saata määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 11lg 1 ja § 663 lg 1).

8.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 3