5-23-15/4

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-23-15

1. mai 2023 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Julia Laffranque, Heiki Loot ja Kaupo Paal Kristiine üürnike ühenduse ja Henn Leetna kaebused Riigikogu valimise seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Liita kohtuasjad nr 5-23-15 ja nr 5-23-30 ühte menetlusse, numbriga 5-23-
4. Jätta Kristiine üürnike ühenduse ja Henn Leetna kaebused läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Mittetulundusühingu Kristiine üürnike ühenduse esindaja Henn Leetna esitas
6. märtsil 2023 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada Riigikogu valimise seadus (RKVS) põhiseadusvastaseks ja tühiseks elektroonilise hääletamise osas (kohtuasi nr 5-23-15).
7. märtsil 2023 esitas H. Leetna Riigikohtule samasuguse taotlusega kaebuse (kohtuasi nr 5-23-30).
8. Kaebajate arvates rikub elektrooniline hääletamine põhiseaduse (PS) §-st 12 tulenevat võrdsuspõhiõigust, kuivõrd asetab elektrooniliselt hääletajad soodsamasse olukorda, võimaldades neil enda häält muuta ning seeläbi hääletada mitu korda. Paberkandjal hääletajatel sellist võimalust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kuivõrd kaebused on sarnase sisuga, liidab kolleegium kohtuasjad nr 5-23-15 ja nr 5-23-30 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 52 alusel ühte menetlusse.
10. Riigikohtu praktika kohaselt saab isik juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on individuaalkaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (Riigikohtu praktika alates üldkogu
11. märtsi
12. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
13. detsembri
14. a määrus nr 5-22-9/2, punkt 9). 5-23-15
15. Kaebajad leiavad, et Riigikogu valimiste seadus on põhiseadusega vastuolus, kuna kohtleb elektroonilist hääletamist võimaldades valijaid ebavõrdselt.
16. Kolleegium märgib, et isik, kes leiab, et valimiste, sh elektroonilise hääletamise korraldamisel tehtud otsuste või toimingutega on rikutud tema õigusi, saab esitada kaebuse RKVS
17. peatükis ning PSJKS
18. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluses. Esmalt tuleb selleks esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile (kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus), kes teeb kaebuse kohta otsuse (RKVS § 69, § 72 lõige 3). Vabariigi Valimiskomisjoni kohtueelses kaebemenetluses tehtud otsuse peale saab esitada kaebuse Riigikohtus (RKVS § 721 lõige 2). Kui isik leiab, et valimiste korraldamisel tehtud otsus või toiming rikub tema õigusi seetõttu, et on tehtud põhiseadusvastase seaduse alusel, saab ka sellele kaebuses tugineda ning taotleda seaduse kohaldamata jätmist ja põhiseadusvastaseks tunnistamist.
19. Keeruline on näha, kuidas Riigikogu valimiste korraldamine oleks saanud rikkuda Kristiine üürnike ühenduse õigusi, kuivõrd tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kes valimistel aktiivselt ega passiivselt ei osale. H. Leetnal valijana oli olemas võimalus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole. Eelnevast lähtudes ei ole individuaalkaebused lubatavad ning kolleegium jätab need läbi vaatamata.
20. Riigikohus on leidnud, et võimalus elektrooniliselt antud häält muuta ei riku võrdse kohtlemise nõuet. See võimalus kaitseb valimiste vabadust ja hääletamise salajasust. Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
21. septembri
22. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 30). (allkirjastatud digitaalselt) 2