Obsah (7)

§ 663§ 657§ 175§ 174§ 477§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-16283 Kohtuasi Badass Unicorn

) § 177 lg 1 p 1, lg 2 ja 4, § 174 lg 10, § 178 lg 2 ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel puudutatud isiku avalduse osaliselt ja mõistis avaldajalt välja menetluskulude hüvitise 1 794 eurot. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele kohustas kohus avaldajat tasuma väljamõistetud summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Maakohus hindas kulude vajalikkust ja põhjendatust (toiminguid, neile kulunud aega ja esindaja tunnihinda) ning leidis, et esindajakulud olid mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus nõustus osaliselt avaldaja vastuväidetega puudutatud isiku menetluskulude suurusele. Asja materjalidest ja sooritatud toimingute sisust lähtuvalt oli puudutatud isiku õigusabikuluna põhjendatud asja materjalidega tutvumine kokku 3,5 tunni ulatuses, esindusõiguse teostamiseks kliendiga konsulteerimine 2 tunni ulatuses, 15.04.2021 määruskaebusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (sh 01.04.2021 taotluste esitamine) 5,5 tunni ulatuses ning menetluskulude 2 nimekirja koostamine menetlustoimingu lihtsust arvestades 0,5 tunni ulatuses. Arvestades 10.11.2020 avalduse tervikteksti sisu ja selle lisadeks olevaid dokumente, puudutatud isiku poolt menetluses esitatud seisukohti ning avaldaja 21.01.2021 lühidat vastust neile seisukohtadele, samuti 11.02.2021 määruse (sh 19.03.2021 kohtunõude, 17.12.2021 määruse) ja avaldaja 15.03.2021 määruskaebuse sisu, kliendiga konsulteerimise vajadust ning muid sooritatud õigusabitoiminguid, samuti nendega taotletud eesmärki ja selle tulemuslikkust, pidas kohus puudutatud isiku õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 11,5 tundi (3,5 + 2 + 5,5 + 0,5) ulatuses. Lepingulise esindaja tasumäär oli samuti põhjendatud arvestades asja keskmist keerukust. Seega kuulusid kulud väljamõistmisele 1 794 eurot (11,5 x 156). Puudutatud isiku avaldus jäi rahuldamata 1 599 euro osas (3 393-1 794). Avaldaja määruskaebus

1. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue, millega jätta puudutatud isiku menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt mõista avaldajalt hüvitis mitte üle 871 euro. Lisaks palus avaldaja nõuda puudutatud isikult välja kulude tekkimist tõendavad dokumendid. Maakohus ei põhjendanud ega lahendanud avaldaja taotlust menetluskulude tekkimist tõendavate dokumentide välja nõudmiseks. Tegemist oli olulise kohtulahendi tegemise nõuete rikkumisega. Maakohus luges põhjendamatult vajalikuks ja põhjendatud puudutatud isiku esindajakuluks 11,5 töötundi, sest asja maht ja õiguslik keerukus oli madal. Tegemist oli hagita menetlusega, kus teise astme vaidlus keskendus vaid õiguse kohaldamisele. Puudutatud isikul puudus vajadus pikalt üle korrata juba kohtule teadaolevaid õiguse kohaldamise väiteid. Puudutatud isik suutis samad väited esitada esimeses astmes iseseisvalt. Arvestades kohtuasja mahukust, ei saanud lepingulisel esindajal objektiivselt kuluda asja materjalidega tutvumiseks 3,5 tundi. Tegemist oli puhtalt õiguse kohaldamisele keskendunud vaidlusega, asjas polnud mahukaid tõendeid ega dokumente. Kohtuasja materjalidega tutvumiseks sai põhjendatuks pidada üksnes 1,5 tundi tööd. Kohus leidis, et puudutatud isiku õigusabikuluna oli põhjendatud esindusõiguse teostamiseks kliendiga konsulteerimine 2 tunni ulatuses. Selline seisukoht oli põhjendamatu, sest objektiivselt polnud selle asja teemadel võimalik nõu pidada üle 30 minuti. Määruskaebusele vastuse koostamiseks ja selle esitamiseks ei saanud esindajal kuluda 5,5 tundi tööd. Puudutatud isik ei esitanud teises astmes ühtegi uut või vajalikku väidet, mida ta esimeses astmes poleks esitanud. Seega oli pikalt motiveeritud sama sisuga väidete üle kordamine ebavajalik. Kaebuse vastuse sisuline maht oli 8 lehekülge, ülejäänud leheküljed sisaldasid skeeme, fotosid ning dokumendi üldandmeid. Sisult kordas esindaja varasemates menetlusdokumendis avaldatud argumente. Avaldaja seisukohalt sai põhjendatuks pidada 2-3 tundi tööd, sest hea menetlustava kohaselt polnud vaja juba kohtule esitatud seisukohti üle korrata. Menetluskulude nimekirja koostamiseks tuli lugeda vastavalt kohtupraktikale põhjendatud ajakuluks kuni 20 minutit. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks.
3. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 3 9. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Maakohus luges puudutatud isiku menetluskulude avalduse osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades ka avaldaja vastuväidetega. Avaldaja heitis ette, et maakohus oleks pidanud kulud jätma välja mõistmata või vähendama esindaja kulusid. Ringkonnakohus ei nõustu praegusel juhul avaldajaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-1910324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu osas. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Praegusel juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Lisaks on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja kaebaja pole sellele ka vastu vaielnud. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et talle hüvitatakse lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vähemaga poleks puudutatud isiku õigused tagatud käesoleva kohtuasja lahendamisel. Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Avaldaja kaebuse väited ei anna alust jätta temalt puudutatud isiku kulusid välja mõistmata.

§ 176

lg 6 näeb ette, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega oli maakohtul kaalutlusõigus eelnimetatud normi kohaldamisel. Asjaolu, et maakohus ei nõudnud välja kulude tekkimist tõendavaid menetlusdokumente ega lahendanud avaldaja sellist taotlust, ei menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Arvestades esitatud kaebuse sisu , ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks täiendavaid dokumente puudutatult isikult küsida. 4 Seega, arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Praegusel juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Avaldaja ei esitanud määruskaebuses selliseid põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. 10.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 11.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5