Obsah (8)

§ 177§ 228§ 175§ 218§ 663§ 659§ 178§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17583 Kohtuasi X avaldus Tallin

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus

1. mail
3. Maakohtu menetluses
4. mail 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud maakohtus 1008 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusteenuseid tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Õigusabiteenuste osutamise ajakulu oli 7 tundi.
5. Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskuludele vastu leides, et kuna lepinguline esindaja oli füüsiline isik, mitte Cavere Õigusbüroo, siis pidi õigusteenuse hind olema ilma käibemaksuta. Avaldaja märkis, et puudutatud isik ei ole korteriomanikele esitatavatel majanduskulude arvetel õigusteenusega seotud kulusid kajastanud, millest avaldaja järeldas, et puudutatud isik ei ole neid kulusid reaalselt kandnud. Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus mõistis
7. septembri
8. a määrusega avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 840 eurot (koos käibemaksuga). 5.
9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli praeguses asjas mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga. Puudutatud isik kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu õigusteenusele lisanduvat käibemaksu maha arvata. 5.
10. Vastuseks avaldaja seisukohale, et korteriühistul tekkinud lepingulise esindaja kulud pidid kajastuma korteriomanike majanduskulu arvetel, leidis maakohus, et üldjuhul tasub korteriühistu õigusteenuste eest korteriomanike selleks otstarbeks makstud summadest (majanduskulud). Korteriühistu võib vastavalt olukorrale otsustada, kas hüvitamisele kuuluv summa kajastub kõigi korteriomanike arvetel või üknses vastavat kulu hüvitama kohustatud isiku arvel. 5.
11. Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja õigustoimingud olid tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Teenuste osutamise ajakulu 7 tundi vastab menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seetõttu põhjendatud ja vajalik. Maakohus leidis siiski, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on ülemäärane. Selline tasumäär on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Keskmine lepingulise esindaja tunnitasu isiku puhul, kes ei ole advokaat ei tohiks ületada keskmise keerukusega asja puhul 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulude suurus (7x100x20%) 840 eurot (koos käibemaksuga). 2 2-20-17583 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, alternatiivselt poolte endi kanda. 6.
13. Avaldaja leiab, et maakohus eksis asja sisulisel lahedamisel sellega, et menetles üksnes dokumentidega tutvumise nõuet, kuigi avaldaja esitas ka teabe saamise nõude. 6.
14. Teiseks rikkus maakohus avaldaja hinnangul menetlus- ja materiaalõiguse norme sellega, et lubas menetluses osaleda lepingulisel esindajal, kes ei vasta

§-s 218 sätestatud nõuetele. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal Sulev Tammemäel on üksnes bakalaureuse kraad, mitte magistrikaad. Isik, kes ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-is 218 sätestatud nõuetele, ei saa olla menetluses lepinguliseks esindajaks. Selline isik saab

§ 228lg 1 kohaselt olla menetlusosalise nõustajaks.

Nõustaja võib esinda kohtuistungil koos menetlusosalisega (mitte üksi esindusõiguse alusel) ning anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja kulud ei kuulu

§ 175lg 2 kohaselt hüvitamisele.

6.

1. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et on menetluskulud kandnud, kuna ei ole vastavaid maksedokumente esitanud. Õigusabikulude kandmine ei nähtu puudutatud isiku majanduskulu arvetelt.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
3. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kuna menetluskulud jaotati Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a määrusega, mis jõustus
6. mail 2022, siis ei saa avaldaja maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas vaidlustada. Puudutatud isikut esindas menetluses

§ 218

lg 1 p-ile 2 vastava haridusega jurist, mistõttu avaldaja väited lepingulise esindaja kohtus esindamiseks vajaliku hariduse kohta on alusetud. Puudutatud isik palus mõista temalt välja menetluskulude vaidlustamisega praeguses menetluses kantud menetluskulud 554 eurot 40 senti. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. Määruskaebuse väidete kohaselt on oleks maakohus pidanud jätma vaidlustatud määrusega menetluskulud puudutatud isiku kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Avaldaja leidis ka, et kuna tema hinnangul ei vasta puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsioon

§s 218 sätestatud nõuetele, siis tuleks menetluskulud jätta üldse välja mõistmata. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti 3 2-20-17583 menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
5. Ringkonnakohus selgitab seoses määruskaebuse väidetega järgmist. Maakohtu vaidlustatud määrusega määras maakohus praeguses asjas menetluskulud kindlaks lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a määrusest, millega praegune vaidlus sisuliselt lahendati.

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Avaldaja oleks saanud menetluskulude jaotust vaidlustada esitades määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määruse peale. Avaldaja seda ei teinud ning menetluskulude jaotust puudutav määrus jõustus
3. mail
4. Praeguse määruse peale kaevates sai avaldaja vaidlustada üksnes menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
5. Ringkonnakohus ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, et kuna puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsioon ei vasta

§ 218lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetele, siis tuleb jätta menetluskulud välja mõistmata.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku lepinguline esindaja esitanud koos vastusega avaldusele volikirja ning oma haridust tõendava diplomi (tl 18). Esitatud diplomi kohaselt on Sulev Tammemäe lõpetanud 18. detsembril 2000 Õigusinstituudi ning talle on omistatud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Nimetatud kraad vastab

§ 218

lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele, kuna see vastab Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses magistrikraadile. Sulev Tammemäele väljastatud diplom tõendab, et tal on magistrikraadiga võrdsustatud haridus õiguse õppesuunal. Seega on avaldaja seisukoht puudutatud isiku lepingulisel esindajal

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud nõutava hariduse puudumise kohta põhjendamatu.

14. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Puudutatud isiku arvetel ei pea olema eraldi selgelt välja toodud, millise kulurea arvelt on tasutud menetluskulud käimasolevas kohtuvaidluses. See on korteriühistu raamatupidamise küsimus, kuidas vastavaid kulusid arvetel kajastatakse. 15. Kuna avaldaja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise määrust, siis ei kuulu puudutatud isiku määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud

§ 178lg 4 kohaselt hüvitamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt 4