Obsah (6)

§ 217§ 101§ 2172§ 116§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-372 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. O.i hagi V. K. vastu elatise vähendami

§ 2172 lg 1 ja 2 esitada hagi elatise vähendamiseks.

Käesoleval ajal on elatise arvutamise aluseks olev baassumma (

§ 101

lg 3) 209, 20 eurot.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusega iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja leiab, et alates 01.01.2022 tuleb elatise suurust arvestada alljärgnevalt: baassumma 209,20 eurot, vabariigi keskmine brutokuupalk 1548 eurot, 1548*0,03=46,44 eurot, 46,44 + 209,20= 255,64 eurot, lahutades sellest pool lapsetoetust (255,64 – 80/2), saame elatise suuruse 215,64 eurot. Hageja palub väljamõistetud elatist vähendada 215,64 eurole kuus. Hageja märgib, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist 2012.a kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses, so mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 362, 50 eurot ( 725 :2 ). Kuni novembrini 2022.a töötas hageja X OÜ-s ja tal oli kindel sissetulek keskmiselt 1400 eurot kuus. Alates novembrist 2022.a on hageja töötu ja on arvel Eesti Töötukassas, kus saab toetust 3 esimese kuu jooksul ca 800 eurot kuus. Edasi 3 kuu jooksul hakkab hageja saama keskmiselt ca 500 eurot kuus. Muid sissetulekuid hagejal ei ole. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema pangakontole laekuvad erinevad rahasummad A. G., N. G.i ja N. G. pangakontodelt. See ei ole hageja sissetulek. Need rahasummad on hageja perekonna liikmete raha. Hageja elukaaslane on A. G., N. G. on elukaaslase poeg ja N. G. on elukaaslase ema.

1. 13.02.2023 esitatud avalduse täienduses märgib A. O., et elab aadressil XXX koos elukaaslasega ja pere ülalpidamisel on elukaaslase neli alaealist last esimesest abielust. Hageja sissetulek on töötuhüvitis, jaanuaris ja veebruaris oli 950-1000 euro kuus, hüvitise suurus (alates 22.11.22-30.01.23) 32.99 eurot kalendripäevas. Märtsikuus sissetulek väheneb ja summa saab olema 650-700 eurot, töötuhüvitise suurus (alates 30.01.23-17.10.23) 21.99 eurot päevas. Hageja väitel pakkus ta kostjale kompromissina tasuda elatist igakuiselt 150 eurot kuus, kuid kostja keeldus. Hageja püsikulutused on eluasemekulud 200-300 eurot, kulu toidule 200-300 eurot, sidele 30 eurot, tervishoiule 50 eurot, hügieenitarvetele 30-80 eurot, riiete ja jalanõudele kulud 100-150 eurot. KOSTJA VASTUS 2
2. Kostja seaduslik esindaja nõustus sellega, et A. O. tasub igakuiselt elatist 215,64 V. K.e ülalpidamiseks kuni 02.11.2025 s.o. täisealiseks saamiseni. Menetluskulud tuleb kostja arvates jätta hageja kanda, kuna kohtusse pöördumine ja elatise vähendamine on hageja soov. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
5. Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-3282 mõisteti A. O.ilt välja V. K.e kasuks elatis alates 23.01.2012.a. igakuiselt 145 eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
7. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Alates
8. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja elatise vähendamise nõude esitamine tuginedes muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele (

§ 101ja § 2172 ) on seaduspärane.

8. A. O. palub väljamõistetud elatist vähendada 215,64 eurole kuus.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on 3 kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Alates 01.04.2023 on baassumma 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Elatise suurus alates 01.04.2023 on 50,55+249,78=300,33 Saadud summast lahutatakse pool lapsetoetusest ehk 300,33 -40= 260,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. 9. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga. Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja märgib hagis, et elatise suuruse muutmise vajadus on tingitud ka tema majandusliku seisundi halvenemisest - alates novembrist 2022 on ta töötu (eeltoodud väidet kinnitab töötamise registri väljavõte, I kd tl 83). 10. A. O.i igakuise sissetuleku moodustab töötuskindlustushüvitis, mille suurus on perioodil 22.11.2022 kuni 30.01.2023 on 32,99 eurot kalendripäevas (989,70 eurot kuus), alates 31.01.2023 kuni 17.10.2023 on 21,99 eurot kalendripäevas (659,70 eurot kuus), edaspidi on 9,73 eurot kalendripäevas (I kd tl 12). A. O. on võetud töötuna arvele alates 22.11.2022 (I kd tl 13). A. O.i pangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Töötukassast laekub A.O.ile töötuskindlustushüvitis 07.12.2022 – 296,91 eurot, 09.01.2023 – 948,95 eurot, 08.02.2023 – 940,15 eurot (I kd tl 16-47) Maksu- ja Tolliameti 15.03.2023 teatise kohaselt on perioodil 01.03.2022 – 28.02.2023 A. O.ile tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 15 161,97 eurot (sh 12 974,41 eurot – palgatulu; 1889,10 eurot – 4 Töötukassa töötuskindlustushüvitis; 298,46 eurot – kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga, I kd tl 110). Kinnistusraamatusse on A. O. kantud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) omanikuna (I kd tl 88), Transpordiameti liiklusregistris sõidukeid hageja nimel registreeritud ei ole ( I kd tl 86). Hageja on oma püsikuludena märkinud: eluasemekulu 200-300 eurot, kulu toidule 200-300 eurot, side30 eurot, tervishoiule 50 eurot, hügieenitarvetele 30-80 eurot, riietele ja jalanõudele 100-150 eurot, kokku ca 610-910 eurot (I kd tl 81). Samas oma kulusid millegagi tõendanud ei ole (TsMS § 230 lg 1). Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (

§ 102lg 2), hageja kohtule esitanud ei ole.

Püsiva töö või sissetuleku puudumine iseenesest ei ole põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Vanem peab tegema kõik endast oleneva tagamaks nii iseenda kui ülalpeetava(te) ülalpidamiseks piisavad elatusvahendid. Hageja töövõime ei ole piiratud (vähemalt hageja ei ole nimetatud asjaolule tuginenud). Rahvastikuregistri andmetel ei ole hageja ülalpidamisel ka teisi alaealisi lapsi, kelle ees oleks hagejal põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. Elukaaslase laste ees ei ole hagejal ülalpidamiskohustust, mis ei tähenda seda, et pereliikmena ei võiks neid toetada.

1. Kostja seaduslik esindaja T. K. on samuti töötu ning Eesti Töötukassa 06.01.2020 otsusega nr TVT/20/000943 oli määratud töövõimetoetus ajavahemikuks 06.12.2019 - 13.08.2022 (I kd tl 60). T. K.ele on määratud osaline töövõime tähtajaga kuni 13.08.2024 (I kd tl 79). T. K.e pangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Töötukassa maksab T. K.ele igakuiselt 260-288 eurot töövõimetoetust, koolituse stipendiumi 3-15-60 eurot kuus (iga kuu erinevalt, I kd tl 61-78). T. K. on kinnistusraamatusse kantud korteri, asukohaga XXX (registriosa XXX), omanikuna (I kd tl 89). Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab T. K. lapsetoetust 80 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 15.03.2023 teatise kohaselt on perioodil 01.03.2022 – 28.02.2023 T. K.ele tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 12,15 eurot (sh 12,15 eurot – VÕS lepingu alusel makstud töö- või teenustasu).
2. Kuigi kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu (

§ 102

lg 1 ja 2), mis õigustaks elatise tasumist alla

§ 101

arvestatud suuruse (260, 33 eurot), kuid kostja seaduslik esindaja nõustus hagile saadetud kirjalikus vastuses igakuise elatisemaksega 215,64 eurot (I kd tl 58).

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja on nõustunud igakuise elatisemaksega 215,64 kuni tütre täisealiseks saamiseni so kuni XXX.a., siis mõistab kohus elatise välja kindla summana, mitte muutuva suurusena.

1. Kohus selgitab, et TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5 Elatist maksma kohustatud vanema majandusliku seisundi paranemine (tööle asumine) võib olla aluseks elatise suuruse muutmisele. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6