RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 201lg 1 ning § 203 järgi.

1. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet tegi
3. oktoobril 2022 otsuse, millega karistas Nikita Burtsevit liiklusseaduse (

) § 201 lg 1 ja § 203 järgi karistusseadustiku (KarS) § 63 lg-t 1 kohaldades rahatrahviga 125 trahviühikut ehk 500 eurot.

1. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis
2. oktoobril 2022 Tallinnas mootorsõidukit Ultron 2-Drive X3 (edaspidi Ultron), ehkki tal ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Lisaks oli sõiduk registreerimata. Kohtuväline menetleja leidis, et Ultron on mootorratas, mitte kergliikur. Mõõtmine näitas, et Ultroni kiirus on suurem kui 25 km/h. Mootorite võimsus on kokku 6 kW. Edasimüüja kodulehel algul avaldatud (ehkki hiljem muudetud) tootekirjelduse kohaselt on Ultroni maksimaalne kiirus 95 km/h. Teo toimepanemise ajal ei olnud Ultronil kiiruspiirikut.
3. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, taotledes selle tühistamist. Kaebuse esitaja leidis, et tema juhitud tõukeratast ei saa käsitada mootorrattana. See sõiduk oli müüja laos juba enne
4. jaanuari 2021, mil jõustusid kergliikureid puudutavad seadusemuudatused. Rattal oli ka kiiruspiirik ja menetlusalune isik pole enda kinnitusel sõitnud sellega kiiremini kui 25 km/h.
5. Harju Maakohus tühistas
6. jaanuaril 2023 kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse.
7. Maakohus tuvastas, et N. Burtsev juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõiduteel sõidukit Ultron. Kohtu hinnangul on N. Burtsevi juhitud sõiduk liiklemiseks keelatud kergliikur

§ 2p 211 ja § 87 lg 12 mõttes.

N. Burtsevi juhitud sõiduk ei vastanud teo toimepanemise ajal osutatud sätetes ega ka

§ 264lg-s 211 sätestatud tingimustele.

Nii tootja kui ametliku edasimüüja veebilehe kohaselt on Ultroni suurim kiirus 95 km/h ja mootori võimsus 6 kW. N. Burtsev sõitis Ultroniga märksa kiiremini kui 25 km/h, sest ta liikles samas tempos politseisõidukiga, mille kiirus jäi vahemikku 40–52 km/h. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta sõitnud sama sõidukiga umbes 40 km/h. Ultroni kiiruspiiriku lahendus on kergesti ümberlülitatav: sõidukil on kaks nuppu, 4-22-4021 punane ja kollane, kui sõiduk on seadistatud kollasele režiimile, siis rakendub kiiruspiirik, mis ei võimalda sõidukiga liigelda kiiremini kui 25–27 km/h. Kiiruspiiriku väljalülitamine on aga lihtne. N. Burtsev andis kohtus valeütlusi, eksitas kohut ja seetõttu tuleb tema ütlused valdavas osas tõendikogumist välja jätta. 6. Samas asus maakohus seisukohale, et kohtuväline menetleja heitis N. Burtsevile alusetult ette

§ 90

lg 1 p 1 rikkumist ehk mootorsõiduki juhtimist ilma vastava kategooria või alamkategooria juhtimisõiguseta. Kohtuväline menetleja luges N. Burtsevi juhitud sõiduki ekslikult mootorrattaks.

§ 2

p 39 kohaselt on mootorratas külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. juuni
2. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ § 3 p 65 täpsustab, et mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mis kuulub L3e- või L4e-kategooriasse. Sama määruse lisa 5 „Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse, sõidukite jaotus tüübiks, variandiks ja versiooniks ning sõiduki keretüübi tähistus“ lisa 5 punkti 4.6 alapunkt g sätestab, et L-kategooria hulka ei kuulu sõiduk, milles ei ole ühtegi istekohta (vt ka EL määrus nr 168/2013 art 2 lg 2 punkt j). Seetõttu ei ole N. Burtsevi juhitud ühe inimese vedamiseks ettenähtud elektri jõul liikuv istekohata sõiduk mootorratas, vaid tegemist on nõuetele mittevastava ehk liikluses keelatud elektrilise tõukerattaga. Seega ei saa menetlusalusele isikule ette heita ka mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta.
3. Samuti pidas maakohus alusetuks kohtuvälise menetleja etteheidet, et N. Burtsev eiras

§ 76lg-st 1 tulenevat mootorsõiduki registreerimise kohustust.

N. Burtsevi juhitud sõiduk vastab kergliikuri tunnustele, olles ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv istekohata sõiduk. Seetõttu ei kohaldu sellele mootorsõiduki registreerimise kohustus. Kui registreerimiskohustust jaatada, oleks selle täitmine võimatu. Nimelt tuleb sõidukile enne registreerimist teha tehnonõuetele vastavuse kontroll. Selle käigus kontrollitakse ka tüübikinnituse numbrit, kuid elektrilistel tõukeratastel ei ole tüübikinnitust. Järelikult isegi siis, kui elektritõukeratta omanik sooviks ratast registreerida, poleks see võimalik, sest Transpordiametil poleks õiguslikku alust registreerimiskannet teha. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 8. Kassatsioonis taotleb kohtuväline menetleja maakohtu otsuse tühistamist ja enda otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul käsitas kohus N. Burtsevi juhitud sõidukit vääralt elektrilise tõukerattana. Sellist sõidukit liiklusseadus ette ei näe. Tõukeratas saab

§ 2p 13 kohaselt olla üksnes inimese lihasjõul liikuv sõiduk.

N. Burtsevi sõiduk liikus elektri jõul ja selle tehnilised andmed vastavad liiklusseaduses sätestatud mootorsõiduki definitsioonile. Väliselt kergliikuriga sarnanev sõiduk, mille võimsus või valmistajakiirus on

§ 87lg-s 12 sätestatust suurem, ei ole kergliikur.

N. Burtsevi sõiduk kvalifitseerub võimsuse ja valmistajakiiruse poolest mootorrattaks. Selle lugemine kergliikuriks üksnes ühe välise tunnuse – istekoha – puudumise tõttu pole kooskõlas liiklusseaduse eesmärgiga. Liiklusseadus klassifitseerib mootorsõidukid peamiselt võimsuse, kiiruse ning võimsuse ja massi suhte alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 201

lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 203

näeb ette karistuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.

1. Menetletavas asjas on tuvastatud, et N. Burtsev juhtis
2. oktoobril 2022 Tallinnas sõiduteel elektrimootori jõul liikuvat kaherattalist istekohata ja väliselt tõukeratta-laadset sõidukit Ultron, mille valmistajakiirus on 95 km/h ning mootori võimsus 6 kW. Ultroni kiiruspiirikut saab nupulevajutusega sisse ning välja lülitada. N. Burtsevi juhitud sõiduk liikus kiirusel, mis ületas 25 km/h, jäädes umbkaudu vahemikku 40–50 km/h. N. Burtsevil ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust ja sõiduk polnud registreeritud. 2

§ 2

p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Sõiduk on seejuures teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul (

§ 2p 73).

Seega tuleb liiklusseaduse – sh

§-de 201 ja 203 – mõttes mootorsõidukina käsitada mis tahes seadet, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) see on kas teel liiklemiseks ette nähtud või on seda selleks faktiliselt kasutatud; 2) see liigub mootori jõul; 3) selle valmistajakiirus ehk valmistaja määratud suurim kiirus ületab 6 km/h; 4) see ei vasta mitte ühelegi

§ 2

p-s 40 ammendavalt loetletud erandile, s.o tegemist pole ei üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduki (

§ 2

p 13), jalgratta (

§ 2

p 14), kergliikuri (

§ 2

p 211), pisimopeedi (

§ 2

p 56), robotliikuri (

§ 2

p 681), maastikusõiduki (

§ 2

p 36) ega trammiga (

§ 2p 87).

13. N. Burtsevi juhitud Ultron on mõeldud teel liiklemiseks ja menetlusalune isik seda selleks ka kasutas. Samuti liigub Ultron mootori jõul ja selle valmistajakiirus ületab 6 km/h. Järelikult oleneb vastus küsimusele, kas tegemist on mootorsõidukiga, üksnes sellest, kas Ultron vastab mõne

§ 2p-s 40 loetletud erandi tunnustele.

14. Maakohus leidis, et Ultron ei ole mootorsõiduk, vaid kergliikur, ehkki nõuetele mittevastav. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. 15.

§ 2

p 211 kohaselt on kergliikur sama seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka

§ 2

p-s 80 nimetatud tasakaaluliikurit (ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv üheteljeline sõiduk). Seega on sõiduki vastavus

§ 87

lg 12 nõuetele kergliikurit defineeriv tunnus, mille puudumisel ei saa sõidukit kergliikuriks lugeda. 16.

§ 87

lg 12 näeb ette, et kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 km/h ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti. Järelikult sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, ei ole seaduse kohaselt kergliikur. Kergliikurina ei saa käsitada ka sõidukit, mille valmistajakiirus küll ei ületa 25 km/h, kuid mille mootor on võimsam kui üks kilovatt ja mis samal ajal ei ole tasakaaluliikur. 17. Erandina sätestab

§ 264lg 211, et kergliikuriks loetakse ka enne 2021.

aasta

1. jaanuari turul kättesaadavaks tehtud ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuvat sõidukit, mille valmistajakiirus ei ole suurem kui 25 km/h või mis ainult mootori jõul ei saa liikuda kiiremini kui 25 km/h. Kolleegium leiab, et osutatud sättes ette nähtud tingimus ei saa liikuda kiiremini kui 25 km/h pole täidetud mh siis, kui sõidukile on küll paigaldatud kiiruspiirik, kuid juhil on võimalus seda sisse ja välja lülitada.
2. Maakohtu otsuse kohaselt oli N. Burtsevi juhitud sõiduki valmistajakiirus suurem kui 25 km/h ja lisaks oli selle mootor võimsam kui üks kilovatt. Sõidukil polnud ka sellist kiiruspiirikut, mis välistanuks võimaluse liikuda sellega ainult mootori jõul kiiremini kui 25 km/h. Kolleegiumi hinnangul järeldub sellest, et N. Burtsevi juhitud Ultron ei ole kergliikur, olenemata selle turul kättesaadavaks tegemise ajast. Seetõttu ei laiene sellele ka

§ 2p-s 40 ette nähtud erand „välja arvatud [...] kergliikur [...]“.

Kuivõrd Ultron ei vasta ka mitte ühegi teise

§ 2

p-s 40 loetletud erandi tunnustele (vt käesoleva otsuse punkt 12), on järelikult tegemist mootorsõidukiga. 19. Põhjendades väärteomenetluse lõpetamist mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimise osas, tugines maakohus ka argumendile, et N. Burtsevi juhitud sõiduk ei ole mootorratas (

§ 2p 39), milleks kohtuväline menetleja oli selle lugenud.

Kolleegium märgib, et N. Burtsevi teo vastavus

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule ei olene sellest, kas tema juhitud Ultron on mootorratas või mitte. 3

§ 2

p-s 40 sätestatud definitsioonile vastav seade liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk olenemata sellest, kas see vastab ka mõne mootorsõiduki kategooria (vt

§ 93

ja vastavad definitsioonid

§-s 2) tunnustele. Just

§ 2

p-s 40 ette nähtud mootorsõiduki üldmõiste eesmärk on piiritleda nende sõidukite ring, mille puhul tuleb liiklusohutuse tagamiseks järgida mootorsõiduki käitamisele ja sellega liiklemisele kehtestatud reegleid. Seejuures defineerib seadus mootorsõidukit ennekõike selle üldtunnuste (kasutusotstarve, jõuallikas, kiirus) kaudu, mitte mootorsõiduki kategooriate suletud loeteluna. Ka asjaolu, et mõni

§ 2

p 40 tähenduses mootorsõiduk ei ole liigitatav mitte ühessegi mootorsõiduki kategooriasse, ei vabasta mootorsõidukiga liiklejat kehtestatud piirangutest ja vastutusest. 21.

§ 90

lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteomenetluses ei leidnud kinnitust, et N. Burtsevil oleks olnud mingigi mootorsõiduki kategooria juhtimise õigus. Vastupidist ei väitnud ka menetlusalune isik. Juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, täitis menetlusalune isik

§ 201objektiivse koosseisu.

Tuvastatud asjaoludel tegi ta seda tahtlikult.

1. Kolleegium ei võta seisukohta, kas kõnesolev Ultron on mootorratas. Siiski tuleb märkida, et maakohtu viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. juuni
3. a määrus nr 42 reguleerib mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõudeid (§ 1), nagu

§ 73lg-s 11 sätestatud delegatsiooninorm seda ka nõuab.

Kõnesoleva määruse eesmärk ei ole täpsustada

§-s 2 sätestatud mootorsõidukite kategooriate legaaldefinitsioone. Määruse §-st 3 järeldub, et selles sättes toodud mõistete seletused kehtivad üksnes sama määruse sisustamisel. Järelikult ei muuda ka määruse § 3 p-s 65 ning lisas 5 toodud mootorratta mõiste

§ 2p-s 39 sätestatud mootorratta üldist määratlust.

Vastupidise tõlgenduse korral võiks muu hulgas sattuda küsimärgi alla määruse § 3 p 65 põhiseaduspärasus (vrd RKÜK 18.05.2010, 3-1-1-116-09, p 25). Mis puudutab maakohtu viidet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 teise lõike punktile j, siis tuleb sellegi sätte tõlgendamisel tähele panna, et sama määruse art 1 lg 3 kohaselt ei piira määrus liiklusohutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist. Järelikult ei mõjuta osutatud norm kõnesolevas kontekstis ka

§ 2

p-s 39 ette nähtud mootorratta mõiste sisustamist ega nõua, et liiklusreeglite kehtestamisel käsitataks mootorrattana alati üksnes istekohaga sõidukeid. 23. Väär on ka maakohtu seisukoht, nagu välistaks N. Burtsevi vastutuse

§ 203

järgi asjaolu, et Ultronit ei saa tüübikinnituse puudumise tõttu

§ 76kohaselt registreerida.

Kolleegium märgib, et

§ 203

näeb ette vastutuse registreerimata mootorsõiduki juhtimise, mitte selle sõiduki registreerimata jätmise eest. Sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida ning seda tehes paneb isik toime

§ 203tunnustele vastava väärteo.

Seejuures tuleks arvestada, et kuivõrd registreerimise eelduseks on ohutusnõuete täitmine, on registreerimisvõimetu mootorsõiduk liikluses üldjuhul ohtlikum. Järelikult võib niisuguse mootorsõiduki juhtimine liikluses tähendada ka suuremat süüd KarS § 56 lg 1 esimese lause mõttes. 24. Eeltoodud põhjustel asub kolleegium seisukohale, et kohtuväline menetleja kvalifitseeris N. Burtsevi teo õigesti ideaalkogumis

§ 201lg 1 ja § 203 järgi.

Maakohus kohaldas kohtuvälise menetleja otsust tühistades ja väärteomenetlust lõpetades ebaõigesti materiaalõigust (VTMS § 175 p 1). Seetõttu tühistab kolleegium VTMS § 174 p-st 6 juhindudes Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja otsuse. Kassatsioon tuleb rahuldada.
3. Kolleegium märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui maakohtul olnuks õigus, et N. Burtsevi juhitud sõiduk ei ole mootorsõiduk, vaid seaduse nõuetele mittevastav kergliikur, puudunuks alus väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Sellisel juhul pidanuks kohus juhinduma VTMS § 133 p-st 4 ja kvalifitseerima menetlusaluse teo ümber

§ 259lg 1 järgi (vt nt RKKK 10.06.2013, 3-1-1-71-13 ja 31.05.2022, 4-21-3478/29, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) 4