Obsah (10)

§ 113§ 637§ 110§ 197§ 635§ 111§ 200§ 115§ 646§ 195

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-141835 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2023, Tallinn Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi OÜ ULMA hagi R U vastu võlgnevuse n

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 3006, 28 eurot.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud R U kanda.
2. Välja mõista R Uilt OÜ ULMA kasuks menetluskulud 2277, 50 eurot. 1
3. Välja mõista R Uilt OÜ ULMA kasuks viivis menetluskuludelt (2277, 50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I HAGEJA NÕUE 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled vahemikus 1.09.2021 ja 6.09.2021 töövõtulepingu elektritööde teostamiseks Xxx asuvas elamus. Töövõtja teostas elektrikaabelduse ja paigaldas peakilbi, hankis töö tegemiseks vajalikud materjalid. Samuti transportis hageja töölisi ja materjale hageja asukohast Järlepalt töö tegemise kohta.

§ 637lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Tööd valmisid 20.10.2021 ning hageja esitas kostjale arve nr 1109 summas 3181,20 eurot tasumise tähtajaga 25.10.202 ning sellest ajast muutus töövõtutasu nõue sissenõutavaks. Hageja selgitas 25.10.2021 e-kirjas, et arve on esitatud faktiliselt teostatud tööde ja kasutatud materjalide ning tööliste ja materjalide transpordi eest. 2. Kostja arvet ei tasunud ning töövõtja teavitas 26.10.2021 e-kirjades tellijat, et kasutab

§ 110

lg-st 1 tulenevat õigust tööde teostamise kohustuse täitmisest keelduda seni kuni tellija täidab tasu maksmise kohustuse. Tellija esitas E-S AS arve 174,92 eurot, mida hageja aktsepteeris ja vähendas töövõtutasu selle võrra. Lõplik töövõtutasu nõue on seega 3006, 28 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et elektrikaabeldus on teostatud ja elektrikilp paigaldatud ja pingestatud. Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtutasu 3006,28 eurot ja viivise põhinõudelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.10.2021 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

1. Hageja ei pidanud tööde käigus jooksvalt dokumentatsiooni üle andma. Pooled leppisid kokku dokumentide (s.o fotod ning kasutatud materjalide sertifikaadid) üleandmises pärast tööde lõppu kui dokumentatsioon oli terviklikult koos. Tööde dokumendid on olemas ja hageja valduses. Kostja ei tellinud L OÜ-lt mitte hageja poolt tehtud töödes olevate puuduste kõrvaldamist, vaid töid, mida hageja ei jõudnud teha, sest kostja ütles töövõtulepingu üles. Kostja ei ole selgitanud milline oli see kokku lepitud õige koht, kust kaablid välja tuua. II korrus töid ei saanudki hageja teha. Elektrikilbi teostusjoonis on tehtud, kuid kostjale edastamata, sest kostja ei ole tasunud arvet teostatud tööde eest. Kostja etteheide „installatsioon ei vastanud 100% ulatuses projektile“ on konkretiseerimata. Kostja toodud tööde eest hageja tasu ei küsi. II KOSTJA VASTUS 2
2. Kostja hagi ei tunnista. Hageja jättis esitamata ehitusdokumentatsiooni. Hageja ei laadinud 20.10.2021 Google Drive´i lingile ega edastanud tellijale elektrikilbi ning selle kaabeldusega seotud elektritöödest pilte. Hageja ei teostanud kokkulepitud elektritöid 25.10.2021, mida oli tellija 21.09.2021 ja 20.10.2021 taotlenud selleks, et õhk-vesi soojuspumba ning radiaatorite paigaldamisega tegelev ettevõte saaks küttesüsteemi tööd teostada 25.10.
3. Hageja on tunnistanud töövõtulepingu rikkumist teostamata jäetud elektritööde osas ning vähendanud nõuet 174.92 euro ulatuses. Seega ei vasta arve nr 1109 nõuetele teostatud tööde ega tasumisele kuuluva summa osas, mistõttu puudub kostjal kohustus arve tasumiseks.
4. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Hageja on oluliselt rikkunud elektritööde töövõtulepingut. Hageja ei ole ainsatki arvel kajastatud tööd nõuetekohaselt teostanud. Elektrikaablid on IIkorruse põrandast valest kohast välja toodud, II-korruse tööd on suures mahus tegemata, teostusjoonised, kaetud tööde aktid, kasutatud toodete sertifikaadid ja pildimaterjal puudub. Kostja on oma nõude 4289 eurot

§ 197lg 2 järgi tasaarvestanud hageja nõudega, seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

III KOHTU PÕHJENDUSED 6. Arvestades hagi hinda 3279,73 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 2021 septembri alguses suulise töövõtulepingu (

§ 635tähenduses) elektritööde teostamiseks eramus Xxx.

Lepingu sõlmimist tõendavad ka hagile lisatud poolte e-kirjad. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja ütles lepingu üles 27.10.2021 e kirjaga alates 28.10.2021. Kostja väitel ei ole ta töid vastu võtnud. Hageja on omakorda viidanud

§ 637

lg 3 ja leidnud, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Kostja väite osas, et hageja ei teostanud teatud vajalikke elektritöid 25.10.2021, märgib kohus, et töövõtja õigus nõuda tasu ei sõltu sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingutähtaega või mitte. 7. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada tööde teostamise tähtaegu, ega ka poolte kokkulepet selle kohta, et tasu sissenõutavus sõltuks töö vastuvõtmisest. Sellise kokkuleppe olemasolu tõendatud ei ole. Järelikult tuleb lähtuda sellest, et hageja tasunõue muutus sisse nõutavaks

§ 637lg 3 alusel töö valmimisest.

Hageja väitel valmisid tööd 20.10.2021, va. E-S AS teostatud tööd summas 174,92 eurot, mille võrra on hageja on tasunõuet ka vähendanud. Asjakohatu on kostja väide hageja poolt lepingu hinna muutmise osas. Tegemist võib olla tasu arvestamise erinevusega, mitte hinna muutmisega. Kui kostja väitel oli lepinguliste tööde hinnaks 3000-5000 eurot, siis olenemata tasu suure arvestamisest, jääb hageja nõutud summa 3006,28 eurot kostja toodud piiridesse, moodustades sellest ca 60 %. Kostja 26.09.2021 e- kirjast nähtub, et tööde maksumus koos materjalidega on 3000-5000 eurot. Hageja 22.10.2021 e-kirja järgi oli kostja toodud summa eelnev ligikaudne hinnang tööde maksumusele ja hind arvestatakse vastavalt hinnakirjale tunnihinnaga 25eurot/h, millele lisandub materjalide ja transpordi maksumus ning töid on teostatud nendel eeldustel. 8. Sama nähtub ka 25.10.2021 hageja e-kirjast (hagi lisa 5). Viimasest nähtub ka see, et tööde teostamine ja tööde eest tasumine pidi toimuma etapiviisiliselt ja 20.10.2021 oli teostatud tööde 5 etapist 2, mille järel esitati kostjale arve 2 etapi tehtud tööde eest tasumiseks. Peale tasumist pidi hageja töödega jätkama, sh. edastama kostjale tööde dokumentatsiooni. Hageja väitel keeldus ta edasistest tööde teostamisest niikauaks, kui kostja tasub arve.

§ 111

lg 1 (hagis märgitud

§ 110

lg 1) alusel oli hagejal õigus keelduda tööde jätkamisest seni, kuni kostja täidab tasu maksmise kohustuse. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide 3 on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Säte tagab esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Seega oli hagejal õigus keelduda tööde jätkamisest seniks, kui kostja tasub arve. 9. Kostja tasaarvestuse väite osas märgib kohus, et

§ 200

lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt. nõue ei kehti või on lõppenud). Hageja on vaielnud vastu kostja tasaarvestusele, leides, et tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega tema vastu. Õige on hageja viide sellele, et kostja ei saa nõuda kahju hüvitamist, kuna hagejale ei ole antud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (

§ 115

lg 2).

§ 646

lg 1, 5 järgi on tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks töö mittevastavuse korral lepingu täitmise nõue. Kui töövõtja tööd ei paranda, võib tellija nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti on hageja väitnud, et kostja kahjuhüvitis koosneb töödest, mida hageja ei pidanudki tegema ja see ei saa olla kahjuks. Kohus leiab, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu ja tasaarvestus ei ole võimalik. Sisutu on kostja väide, et kuna tegemist on ettemaksuarvega ja sellist kokkulepet ei olnud, siis ta arvet tasuma ei pea ning viited raamatupidamisseadusele. Arvelt nähtuvad teostatud tööd, ühikud ja nende hind. Isegi juhul kui töövõtja ei ole esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta see tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. 10. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja arvet nr 1109 tähtajaks, so. 25.10.2021 ei tasunud ja kostja ütles lepingu 28.10.2021 üles. Lepingu ülesütlemisel vabanevad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (

§ 195lg 2).

Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal kohustust järgnevaid töid teostada kostja poolse lepingu ülesütlemise tõttu, kuid kostjal on kohustus kuni lepingu ülesütlemiseni tehtud tööde eest tasuda. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust töövõtutasu maksmata jätmiseks. Ehitusdokumentatsiooni ja elektritöödest fotode edastamata jätmist ei saa lugeda puuduseks töös, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda. Samuti pole kostja tõendanud kokkulepet, et hagejal oli kohustus tööde käigus pidevalt edastada kostjale dokumentatsiooni ja fotosid tehtud töödest. Selline käsitlus ei ole ka mõistlik ja eesmärgipärane. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista töövõtutasu 3006, 28 eurot. 11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis põhinõude summalt (3006,28 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui summas 3006,28 eurot. Perioodi 26.10.2021-04.01.2023 eest moodustab viivis 287,29 eurot. Kuna kohus hagi rahuldab, on ka viivise nõue põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus viivise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 26.10.2021-04.01.2023 eest summas 287,29 eurot ja edaspidi viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda. 4
2. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 150 eurot ja õigusabikulu 1837,50 eurot, kokku 2407,50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on hageja esindaja tunnitasu 150 eurot vajalik ja põhjendatud.
3. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabiteenusele osutatud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Hageja on palunud välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 150 eurot. Lähtuvalt TsMS § 4842 mõistab kohus kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Arvestades hagimenetluse menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1837,50 eurot (so. 12,15 tundi × 150 eurot) vajalikud ja põhjendatud ning selle vähendamiseks ei ole alust.
4. Hageja lepinguline esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2277,50 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ osaliselt tühistatud 12.04.2023 TRK lahendiga 5