Obsah (5)

§ 12§ 16§ 56§ 57§ 58

Väärteoasi nr 4-23-341 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2023. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-341 Kohtunik Marek Vahing Väärteoas

§ 12

lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

Tarvi Viik on pannud väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tarvi Viik osutades veoteenust ja töötades mootorsõiduki juhi ametikohal, pidi teadma, millised on nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale. Kohus ei nõustu Tarvi Viiki väitega, et tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega ja viimane ületas lubatud sõiduaega üksnes sel põhjusel, et leida sobiv peatumiskoht. 20.12.

1. a Tarvi Viiki juhikaardi väljavõttelt on selgelt näha, et kell 21.18 jäi Tarvi Viik puhkepausile ja puhkas 23 minutit, seejärel sõitis edasi 9 minutit ja kell 21.51 puhkas veel 31 minutit. EL määrus 561/2006 artikkel 12 näeb ette, et tingimusel, et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel ette nähtud puhkeajast kõrvale kalduda ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. Samuti tuleb kõrvalekaldumise laad ja põhjus hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkida käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse. Kohus tõdeb, et ajalises mõttes ei olnud tegemist suurte rikkumistega. Samas ei saa eeltoodust tulenevalt ei saa öelda, et Tarvi Viik oleks ületanud lubatud sõiduaega seepärast, et jõuda sobivale parkimiskohale. Juhi sõidukaardi väljatrükilt on näha, et Tarvi Viik ei teostanud 20.12.
2. a esimeses peatumiskohas enda vaheaega täismahus, vaid otsustas veel edasi sõita. Samuti ei ole kohtule esitatud materjalidest näha, et Tarvi Viiks oleks eelnimetatud ajalise kõrvalekalde ja selle põhjused nõuetekohaselt fikseerinud. Seega ei saa eeltoodust 4 lähtuvalt öelda ka, et tegemist oleks olnud erandiga EL määrus 561/2006 artikkel 12 mõttes. Inimesele, kes töötab kutselise juhina, tal peavad olema teada töö- ja puhkeaja kohustuslikud nõuded ning ta on kohustatud neid ka jälgima. Seega oli antud rikkumise puhul tegemist Tarvi Viiki teadliku otsusega.
3. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. 16.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 248 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumise eest. LS § 248 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega on Tarvi Viikile määratud karistuseks 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et Tarvi Viikile määrati sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus, ei ole põhjust uskuda, et kohtuväline menetleja ei võtnud karistuse määramisel arvesse süüdlase antud selgitusi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine (

§ 57

lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

1. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjusel, et ta ei ole süütegu toime pannud tahtlikult. Tarvi Viik selgitas, et lubatud sõiduaja ületamine toimus põhjusel, et ta soovis sõita peatumiseks parkimiskohta, mitte jääda pimedas seisma sõiduteele. Kohus nõustub siinkohal süüdlasega selles osas, et tõe poolest pimedas aktiivse liiklusega teel peatumine võib osutuda ohtlikuks. Samas tuleb arvestada asjaoluga nagu ka kohtuväline menetleja on enda arvamuses välja toonud, on mootorsõiduki juhil võimalus enda tööaega sättida selliselt, et kõik ette nähtud pausid saaksid teostatud ja tal ei ole kohustust maksimaalne järjestikune tööaeg täis sõita ja alles siis hakata mõtlema, kus enda puhkepaus teha. Kohus leiab, et määratud karistus on keskmisest sanktsiooni määrast oluliselt madalam. Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Tarvi Viiki edaspidi korrektselt järgima töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse muutmata ja Tarvi Viiki kaebuse rahuldamata. Arvestades, et Politsei- ja Piirivalveameti otsuses märgitud tähtaeg rahatrahvi tasumiseks on möödud, määrab kohus uue tähtaja 14.04.
3. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5