Obsah (4)

§ 175§ 6§ 173§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10936 Tsiviilasi K Fi avaldus

§ 175

lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta K Fi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 16.04.
2. a kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse, võlgniku usaldusisikuks määras kohus võlgniku enda. Võlgniku poolt esitatud aruannete kohaselt on võlgnik võlausaldajatele makseid teinud ei ole, võlausaldajatel jäänud raha saamata järgnevalt: Võlausaldaja nimi Saamata jäänud nõue eurodes 936,35 I E AS (D B A/S E) B AS O I OÜ (T B AS) T E AS FB H B AS (AS K ) AS L P I D E OÜ 12 259,98 4 241,61 3 559,40 662,72 998,72 996,13 1 443,88 Kohtumääruse põhjendused 2.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 3.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 4.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 12.04.

1. a kuulas kohus ära võlgniku, võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud ning esitasid kirjalikud seisukohad. I E AS on seisukohal, et võlgnik on käitunud võlausaldajate suhtes pahatahtlikult, võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnikuga sõlmitud töölepingud on fiktiivsed ning need on sõlmitud võlgnikuga ühise majandushuviga seotud isikuga/lähedasega (tl 113- 114). O I OÜ on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamine kahjustaks oluliselt võlausaldaja huve (tl 97). 2
2. Kohus nõustub võlausaldajate seisukohaga. Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul

§ 173

lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku poolt kohtule esitatud aruandluse kohaselt on võlgnik viimase viie aasta jooksul töötanud OÜ F autojuhina (töötasu 2018 aastal 500 eurot kuus,

1. aastal 540 eurot kuus), W OÜ autojuhina-müügiesindajana (töötasu 01.05.2022-31.01.
2. a 681 eurot kuus), R B E AS autojuhina ja välimüüjana (tl 85, 102, 111). Töölepingud on võlgnikuga sõlminud I K , kes on võlgniku elukaaslane ja laste ema.
3. Viimasel viiel aastal on võlgniku kommunaalkulud ja kulud söögile muutumatult 200230 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt kannavad osaliselt tema kulud lapsed ja nende ema I K (tl 103). Võlgniku selgituste kohaselt kasutab ta telefoni, mis kuulub I K äriühingule W OÜ, äriühing tasub ka võlgniku telefoniarved. Elukaaslane võimaldab ka auto kasutamise ning kannab sellega seotud kulud (kohtuistung ajamärk 00:13:33).
4. Harju Maakohtu 16.04.2018 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Seega on võlgnik olnud menetluse alustamisel teadlik talle pandud kohustustest. Võlgnik käesolevas menetluses kahetsusväärselt oma kohustusi täitma ei asunud.
5. Võlgniku poolt esitatud aruandlusest nähtuvalt on võlgnik viie aasta jooksul rahuldunud tööasuga, mis jääb alla Eesti keskmist töötasu. Sellise töötasu on võlgnik määranud endale kokkuleppel enda elukaaslasega. Statistikaameti kodulehelt on nähtav, et perioodil 2018 kuni 2021 on keskmine brutotöötasu vahemikus 1221-1548 eurot (vt http://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Juhul kui võlgnik on viie aasta jooksul laskunud enda igapäevased kulud tasuda elukaaslasel ning sealjuures piirdunud igakuise sissetulekuga, mis jääb alla Eesti keskmise palga, oleks võlgnik pidanud otsima tulutoovamat tegevust. Võlgnik ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tulutoovamat tegevust otsinud või teinud viimasel viiel aastal jõupingutusi tasuvama töökoha leidmiseks, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks suuremat sissetulekut kui alla Eesti keskmise töötasu. Võlgnik on seega kohtu hinnangul rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

Asjaolu, et võlgnik on vahetult enne käesoleva menetluse lõppu pöördunud Eesti Töötukassasse üksnes süvendab kohtu veendumust, et võlgnikul puudus kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelikkuses soov oma kohustusi võlausaldajate ees vähendada. Võlgnik on kohtule avaldanud, et 31.01.

1. a lõppes tema tööleping (tl 102 pöördel). Kohtuistungil antud selgituste kohaselt kasutab võlgnik W OÜ telefoni, millele tulevatele kõnedel saab ta vajadusel vastata (ajapunkt 00:09:05). Kohtu hinnangul on seega võlgnikul nii aega kui võimalust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kuid kahetsusväärselt on võlgnik menetluses asunud passiivselt 5-aastase tähtaja möödumist ootama. Võlgnik on jätnud võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste reaalseks vähendamiseks.
2. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-21-49-16, p 15). Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 3 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tegelike sissetulekute varjamine saab kohtu hinnangul olla üksnes süüline ja tahtlik tegevus

§ 175lg 2 p 2 järgi, millega võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.

1. Kuivõrd K F ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb K F kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Menetluskulude jaotus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud K Fi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4