lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4. Menetluskulud tuleb
Hageja on 15.02.2023 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1366,39 eurot, mis koosneb riigilõivust 840 eurot ja õigusabikulust 526,39 eurot (sh käibemaks). Õigusteenust on osutatud 3 h ja 8 min mahus järgnevalt: 3
Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta kohtule esitanud. 5.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on
6. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4, lg 1 lisa 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 840 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 7.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-6513 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 8. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hagejat esindas
Hageja on kohtule esitanud 06.12.2022 hagiavalduse ning 15.02.2023 menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud järgmistele kuludele: 24.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine (30 min), 24.10.2022 võlaarvestuse 4
Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (
Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (
). Kohus selgitab, et avaldaja ei saa hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist
I lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist tulenevalt
teisest lausest (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne III, § 4842 kommentaarid, p 3.2). Seega kui maksekäsu avaldus lahendatakse hagimenetluses, arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka ning esindajakulud on avaldaja jaoks piiratud 20 euroga. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, vähendab kohus hageja menetluskulusid 50 min ulatuses, mis hõlmab sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetlusega seonduvaid õigusabikulusid, ning tulenevalt
§-st 4842 tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu summas 20 eurot. 9. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 2 h ja 18 min. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 140 eurot (ilma käibemaksuta). 10.
lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on 15.02.2023 menetluskulude nimekirjas märkinud, et hageja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega rahuldab kohus hageja õigusabikulude avalduse 386,40 euro ulatuses (2 h ja 18 min x 140 = 322 eurot + 20% käibemaks). 11. Kokku on kohtu hinnangul hagejate põhjendatud menetluskulud seega 1246,40 eurot, sh riigilõiv 840 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 386,40 eurot (sh käibemaks). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.