KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-2176 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. märts 2023 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest Tsi

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Selliselt arvestatud muutuva suurusega (A.A.. kasuks välja mõistetud) elatis ei tohi olla väiksem kui 213 eurot 44 senti. 2.2 Määrata, et väljamõistatud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks B.B. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega "A.A.. elatis".
2. Rahuldada C.C. apellatsioonkaebus.
3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskuld poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. C.C. (hageja) esitas
5. veebruaril 2022 Viru Maakohtule hagi A.A.. (kostja) vastu. Hageja palus vähendada Viru Maakohtu
6. detsembri
7. a otsusega tsiviilasjas nr 221-134330 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks alates
8. veebruarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXX välja elatis 213 eurot 44 senti kuus. Hageja palus määrata, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu 2

§ § 217² lg-te 1 ja 2 järgi elatise vähendamist. Hagejal on raske maksta kostjale elatist 292 eurot kuus. Elatis on liiga suur ega ole põhjendatud. Kostja kulud ei ole nii suured. Kostja ülalpidamisvajadus ei ole suurem kui

§-s 101 sätestatud miinimum. Kostja ei tõendanud enda kulusid. Kostja ei tõendanud, et tal on õigus nõuda hagejalt miinimumist suuremat elatist. Elatiskalkulaatori abil tehtud arvestuse järgi oleks elatise suurus 213 eurot 44 senti. See on mõistlik. Kostja elas viimased 5-6 aastat hagejaga. Kostja läks alles

1. a augustis ema juurde elama. Hageja ostis
2. aastal enne õppeaasta algust kostjale arvuti, riided ja kosmeetika.
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole abielus. Kostja on hageja ainuke ülalpeetav. Kostja eluasemekulud on 100 eurot, toidukulud 200 eurot, tervisekulud 50 eurot, enesehoolduskulud 130 eurot, transpordikulud 50 eurot, koolikohustuse täitmise kulud 50 eurot, riiete ja jalanõude kulud 200 eurot kuus, kokku 780 eurot kuus. Kostja toidukulud hõlmavad kohvikute külastamise ning toidu tellimise kulusid. Kostja enesehoolduskulud hõlmavad igakuist juuste värvimise (50 eurot) ja küünte pikendamise (30 eurot) kulu ning dekoratiiv- ja hoolduskosmeetika, hügieenitoodete ning juukse- ja kehahooldustoodete (50 eurot) kulusid. Kostja transpordikulu hõlmab kostja autoga transportimist. Kostja kannab peamiselt H&M-i riideid. Ainuüksi teksade maksumus võib ulatuda 40 euroni. Kostjal on lisaks eelnevale ka kulud seoses kontsertidel, kinos ja erinevatel üritustel käimisega. Kostja vanavanemad aitasid varem kostjat ülal pidada. Hetkel on nad pensionärid. Neilt ei saa abi vastu võtta. Kostja ema töötasu on 1000 eurot (neto) kuus. Kostja emale kuulub korter asukohaga XXXXXXXXXXXXXX. Sõidukid Opel Omega 1988 ja Mitsubishi Pajero 1990 ei ole kostja ema valduses. Sõidukid on hageja omad. Need ei ole hageja ja kostja ema ühisvaras. 3

§ 102lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks puudub.

Ainuüksi seaduse muudatus elatise minimaalsuuruse määramisel ei saa olla aluseks, et elatise suurust vähendada. Kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Kohus võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud

1. a lõppraporti "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis" kohaselt on Tallinnast väljaspool elava 15–16 aastase lapse ülalpidamiskulu standardeelarve 412 eurot kuus. Osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega. See on kostja puhul 60 eurot kuus. Kostja saab täisealiseks juba ca kahe aasta pärast. Hageja ei vaidlustanud elatise väljamõistmise ajal kostja kulude suurust, s.o sisuliselt nõustus elatishagiga. Hageja suudab maksta kostjale elatist 292 eurot kuus. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub vähendada Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-134330 hagejalt kostja kasuks välja mõistatud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks alates
5. veebruarist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXXXXX välja elatis 213 eurot 44 senti kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa. Hageja palub määrata 4

§ 101

lõigete 1-5 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

§ § 217² lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohustatud vanemal on

§ 217² lg 2 järgi vähemalt alates 1.

jaanuarist 2022 õigus nõuda elatise väljamõistmist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohtu järeldus, et ainuüksi seaduse muudatus ei saa olla elatise vähendamise aluseks, on vale. Maakohus rikkus menetlusõigusnorme sellega, et ei kohaldanud kehtivat perekonnaseadust. Kui elatisehagi esitati enne 1. jaanuari 2022, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

jaanuarini 2022 elatise välja enne

1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
2. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. Alates
3. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise osas tuleb aluseks võtta seadusega kehtestatud baassumma ning asjaolu, et osa lapse vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Kostja ei tõendanud, et kostja vajadused ületaksid alates
4. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Kostja ei esitanud vaidlusaluste kulude, s.o riiete ja jalanõude, toidu-, tervise-, isikuhoolduse, transpordi-, koolikohustuste täitmise kulude, kohta tõendeid. Elatis oli
5. märtsini 2022 summas 213 eurot 44 senti kuus ja alates
6. aprillist 2022 summas 216 eurot 44 senti kuus.
7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on hageja ainuke laps ja ülalpeetav. Kostja ei ole abielus. Kostja eluasemekulud on 100 eurot, toidukulud 200 eurot, tervisekulud 50 eurot, enesehoolduskulud 130 eurot, transpordikulud 50 eurot, koolikohustuse täitmise kulud 50 eurot, riiete ja jalanõude kulud 200 eurot kuus, kokku 780 eurot kuus. Kostja toidukulud hõlmavad kohvikute külastamise ning toidu tellimise kulusid. Kostja enesehoolduskulud hõlmavad igakuist juuste värvimise (50 eurot) ja küünte pikendamise (30 eurot) kulu ning dekoratiiv- ja hoolduskosmeetika, hügieenitoodete ning juukse- ja kehahooldustoodete (50 eurot) kulusid. Kostja transpordikulu hõlmab kostja autoga transportimist. Kostja kannab peamiselt H&M-i riideid. Ainuüksi teksade maksumus võib ulatuda 40 euroni. Kostjal on kulud seoses kontsertidel, kinos ja erinevatel üritustel käimisega. Kostja ema maksab sünnipäeva ja pühade korraldamise ning nendeks vajalike kingituste eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel 5

§ 101lg-te 3–5 ja PHS § 17 lg 3 alusel arvutatud elatise summa.

1. Viru Maakohus mõistis
2. detsembri
3. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-134330 hagejalt kostja kasuks alates
4. novembrist 2021 välja elatise 292 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni (dtl-d 7–10). Hageja esitas
5. veebruaril 2022 maakohtule hagi hagejalt kohtuotsusega väljamõistatud elatise vähendamiseks 213 euro 44 sendini kuus. Hageja ei olnud Viru Maakohtu
6. detsembri
7. a otsuse kohaselt kohustatud tasuma kostjale elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o muutuva suurusena, vaid kindla summana 292 eurot kuus. Tegemist on siiski

§ 2172lõikes 1 nimetatud summa ja ka enne 1.

jaanuari 2022. a kehtinud miinimumelatisega.

§ 2172

lg 2 näeb ette, et kui kohustatud vanem ei nõustu

§ 2172

lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

§ 2172lg 2 eesmärk on võimaldada enne 1.

jaanuari

1. a kohtulahendiga väljamõistatud miinimumelatise vähendamist, tuginedes alates
2. jaanuarist 2022 kehtivatele perekonnaseaduse sätetele.

§ 2172

lg 2 võimaldab seeläbi isikutel, kellelt on kohtulahendiga miinimumelatis välja mõistatud, saada osa 1. jaanuarist 2022 kehtestatud elatise arvutamise alustest.

§ 2172

lg 2 eesmärgist tulenevalt tuleb

§ 2172lg-d 1 ja 2 tõlgendada koostoimes nii, et kohustatud vanemal, kes on enne 2022.

a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o muutuvas summas, või kindla summana 292 eurot kuus, on õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus peab

§ 210lõikest 2 tulenevalt kohaldama alates 1.

jaanuarist 2022 tekkivale elatisnõudele alates

1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise aluseks saab TsMS § 459 lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt mõjutav õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist (vt näiteks Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 34). Hagejal on seega õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kui vanem pöördub alates
6. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel kohaldama alates
7. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
8. novembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p-d 12–14). Hageja saab elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o
10. veebruarist
12. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

§ 101

järgi olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Hageja soovis hagiavalduses elatise vähendamist 213 euro 44 sendini. Hageja on apellatsioonkaebuses nõus maksma kostjale elatist 213 eurot 44 senti kuus, kuid siiski mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

8.1. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101lg 3 järgi baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. 6

§ 101

lg 4 järgi kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Alates
2. jaanuarist 2022 kuni
3. märtsini 2022 lisandus baassummale 43 eurot 44 senti (1448 × 0,03). Alates
4. aprillist 2022 lisandub baassummale 46 eurot 44 senti (1548 × 0,03). 8.
5. Alates
6. jaanuarist 2022 kuni
7. jaanuarini 2023 kehtinud

§ 101

lg 5 järgi ei pidanud vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused sai rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva

§ 101

lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kostja on hageja ja kostja ema ainuke ühine alaealine laps. Kostjal on PHS § 16 lg 1 p 1 ja § 17 lg 1 ja 2 alusel õigus saada lapsetoetust. Kostjal oli kuni

1. jaanuarini 2023 kehtinud PHS § 17 lg 3 alusel õigus saada lapsetoetust 60 eurot kuus. Kostjal on alates
2. veebruarist 2023 kehtiva PHS § 17 lg 3 alusel õigus saada lapsetoetust 80 eurot kuus. Kostja vajadusi on seega võimalik katta lapsetoetuse arvel. Hageja ega kostja ei ole toonud välja, et kostja vajadusi oleks võimalik lisaks lapsetoetusele katta ka lasterikka pere toetuse arvel. 8.
3. Kostja elab ema vanemate (st enda vanavanemate) juures. Käesolevas asjas

§ 101lg-d 6 ja 7 seega ei kohaldu.

8.5. Hageja on kohustatud tasuma kostjale

§ 101alusel elatist alljärgnevalt: • alates hagi esitamisest, s.o 10.

veebruarist 2022 kuni

1. märtsini 2022 summas 213 eurot 44 senti kuus (baassumma 200 eurot + kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti – pool lapsetoetusest, s.o 30 eurot); • alates
2. aprillist 2022 kuni
3. jaanuarini 2023 summas 225 eurot 64 senti kuus (baassumma 209 eurot 20 senti + kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti – pool lapsetoetusest, s.o 30 eurot) ja • alates
4. veebruarist 2023 kuni A.A.. täisealiseks saamiseni (XXXXXX) summas 215 eurot 64 senti (baassumma 209 eurot 20 senti + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti – 50% lapsetoetusest, s.o 40 eurot). Igakuise elatise summa muutub iga aasta
5. aprillil (järgmine kord
6. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 9. Kostja soovib, et kohtulahendiga hagejalt välja mõistatud elatise summa 292 eurot jääks muutmata. Hageja märgib, et kostjal ei ole nii suuri kulusid, mis õigustaksid sellises summas kostjale elatise tasumist. Kuna kostja soovib saada

§ 101

alusel arvestatud miinimumelatisest suuremat elatist, peab kostja tõendama, et elatise baassummat tuleb

§ 101ja § 102 alusel suurendada kuni 292 euroni (vt Riigikohtu 30.

novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571, p 16). Kostja peab

§ 99lg 1, § 105 lg 3 ja § 102 lg 3 7

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suurema elatise väljamõistmine on kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste vanemate vahel jaotamisest tulenevalt põhjendatud. Maakohus ei selgitanud TsMS § 392 lõikes 1 sätestatud eelmenetluse ülesandeid rikkudes kostjale tema kulude tõendamise kohustust. Ringkonnakohus täitis selgitamiskohustuse

1. juuni
2. a apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses. 9.
3. Kostja väitel on tema eluasemekulud 100 eurot kuus. Kostja ei esitanud eluasemekulude kohta tõendeid. 9.
4. Kostja väitel on tema toidukulud 200 eurot kuus. Kostja toidukulud hõlmavad kohvikute külastamise ning toidu tellimise kulusid. Kostja esitas toidukulude tõendamiseks
5. oktoobri
6. a väljavõtte Vanameistri pubis 23 euro 30 sendi suuruse arve tasumise kohta (dtl-d 46, 61);
7. oktoobri
8. a väljavõtte food.bolt.eu tellimuse summas 16 eurot 50 senti tasumise kohta (dtl-d 47, 61); 12.,
9. ja
10. aprilli
11. a väljavõtted toidukulude summas 78 eurot tasumise kohta (dtl-d 183–185) ning
12. juuni
13. a McDonalds’i tšeki summas 15 eurot 55 senti (dtl 186). Toidukulud on tõendatud kokku 133 eurot 35 senti. Kostja kulutas oktoobri 2021 algusest kuni juuni 2022 alguseni väljas söömisele ja toidu tellimisele keskmiselt 16 eurot 67 senti kuus (133 eurot 35 senti ÷ 8 kuuga). 9.
14. Kostja väitel on tema tervishoiukulud 50 eurot kuus. Kostja ei esitanud tervishoiukulude kohta tõendeid. 9.
15. Kostja väitel on tema enesehoolduskulud 130 eurot kuus. Kostja enesehoolduskulud hõlmavad igakuist juuste värvimise (50 eurot) ja küünte pikendamise kulu (30 eurot) ning dekoratiiv- ja hoolduskosmeetika, hügieenitoodete ning juukse- ja kehahooldustoodete kulusid (50 eurot). Kostja esitas enesehoolduskulude tõendamiseks
16. oktoobri
17. a väljavõtte Ideaal Kosmeetikale 19 euro 95 sendi tasumise kohta (dtl-d 40, 61),
18. novembri
19. a väljavõtte Tartu Tradehousele 29 euro 4 sendi tasumise kohta (dtl 43), Astri Keskuse Tradehouse tšeki erinevate enesehooldustoodete ostmise kohta summas 74 eurot 73 senti (dtl 116),
20. ja
21. juuni
22. a tšekid ilutoodete summas 28 eurot 15 senti ostmise kohta (dtl-d 191–192). Kostja esitas lisaks erinevaid pilte kodus olevatest enesehooldustoodetest (dtl-d 34–39, 106–112) ja väljavõtte viie piltidel oleva toote müügihindadest (dtl-d 51–52). Kuna kostjal saavad tooted kodus olla seetõttu, et ta need ostis, siis on põhjendatud lugeda tõendatuks, et kostja kandis piltidel (dtl-d 34–39) oleva viie toote ostmiseks kulu kokku 93 eurot 58 senti (dtl-d 51–52). Kuna nimetatud viis toodet ei kajastu ülal käsitletud enesehoolduskulude tõendamiseks esitatud tšekkidel, tuleb 93 eurot 58 senti lugeda täiendavaks kuluks. Kostja ei esitanud piltidel kajastatud ülejäänud enesehooldustoodete (dtl-d 34–39, 106–112) väärtuse kohta tõendeid. Nendega seotud kulude suurust ei ole seega võimalik tuvastada. Enesehoolduskulud on tõendatud kokku 245 eurot 45 senti. Kostja kulutas oktoobri 2021 algusest kuni juuni 2022 alguseni enesehoolduskuludele keskmiselt 30 eurot 68 senti kuus (245 eurot 45 senti ÷ 8 kuuga). 9.
23. Kostja väitel on tema transpordikulud 50 eurot kuus. Kostja transpordikulu hõlmab kostja autoga sõidutamist. Kostja ei esitanud transpordikulude kohta tõendeid. 9.
24. Kostja väitel on tema koolikohustuse täitmise kulud 50 eurot kuus. Kostja ei esitanud koolikohustuse täitmise kulude kohta tõendeid. 8

§ 105lg 3 järgi osalema kostja kulude kandmises seega võrdses ulatuses.

Kui lugeda hageja sissetulekuks jätkuvalt tema 2021. aasta keskmine sissetulek 1312 eurot 21 senti ja ema sissetulekuks 1000 eurot, peaks hageja kandma 57% (s.o 180 eurot 53 senti) ja kostja ema 43% (s.o 136 eurot 19 senti) kostja kuludest. Kummalgi juhul ei ületaks kostja kulude hageja kanda jääv osa

§ 101lg-s 3 sätestatud miinimumelatise arvestamisel aluseks võetavat baassummat.

1. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejat ei ole alates
2. veebruarist 2022 põhjendatud kohustada tasuma kostjale

§ 101alusel arvestatud määrast suuremat elatist.

Kostja ei tõendanud, et kostja need vajadused, mille hageja on kohustatud kandma, on suuremad kui

§ 101lõikes 3 sätestatud baassumma.

Arvestades kostja vajadusi, ei ole hageja

§ 99

lg 1 ja § 105 lg 3 ega § 102 lg 3 alusel kohustamine miinimumist suurema elatise tasumiseks põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab seega maakohtu otsuse hagi täieliku rahuldamata jätmise osas ja teeb uue otsuse, millega vähendab Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-134330 hagejalt kostja kasuks välja mõistatud elatise summat alates 9

§ 101lg-te 3– 5 alusel arvutatud elatise summa.

Hageja ei ole palunud temalt kohtulahendiga väljamõistatud elatist vähendada

§ 101lg-s 5 ja PHS §-s 21 nimetatud lasterikka pere toetuse võrra. Kuna ringkonnakohus ei saa Ts

MS § 5 lg-st 1 tulenevalt vähendada elatist enam kui hageja seda hagiavalduses soovis (s.o alla 213 euro 44 sendi kuus), ei arvesta ringkonnakohus elatise vähendamisel lasterikka pere toetusega.

1. Ringkonnakohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotluse alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise korra alljärgnevalt: väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
2. kuupäevaks kostja ema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega "A.A.. elatis".
3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 10