4-22-3477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3477 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahen
§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
§ 190
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
§ 17
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupp määras LS § 224 lg 2 alusel 19.07.2021 otsusega väärteoasjas nr 2670,21,003305 Anti Koitlale rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot. Otsus jõustus 10.08.
- a.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Tarvi Söömer 29.09.
- a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 30.09.
- a teavitas kohtutäitur 1
(3)4-22-3477 kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Nõude täitmise jääk 30.09.
- a seisuga oli 720 eurot.
- 05.10.
- a esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Pärnu Maakohtule taotluse A. Koitlale asenduskaristuse kohaldamiseks.
- Pärnu Maakohus asendas 02.02.
- a määrusega A. Koitlale Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 19.07.
- otsusega väärteoasjas nr 2670,21,003305 mõistetud rahatrahvi summas 720 eurot, s.o 180 trahviühikut arestiga 18 ööpäeva. Maakohus kohustas A. Koitlat ilmuma kohtumääruse jõustumisel 20.02.2023 kell 10:00 aresti kandmisele Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu arestikambrisse aadressil A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu. Maakohus asus seisukohale, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. A. Koitla ei ole ilmunud mõjuva põhjuseta kohtuistungile kahel korral, mistõttu kohus määras 20.12.2022 sundtoomise kohaldamise ja kohus oli sunnitud ka kordama seejärel sundtoomist selle ebaõnnestumise tõttu. Kohtu seisukoht on, et sellise suhtumisega isik ei sobi üldkasulikule tööle, mis eeldab kella tundmist ja sellest kinnipidamist. Lisaks on isik varasemalt lubanud korduvalt tasuda trahvi (trahv on aastast
- a) ning nende viivituste ja katteta lubaduste tõttu kohtuasja arutamine kokkuvõttes viibinud, seega isiku antud lubadused ei ole usutavad ja kohus ootas ka piisavalt kaua, et isik siiski tasuks trahvi. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et ta elus oli ka raske periood, kuid ühe istungi ajal oli Soomes. Maakohus leidis, et isikul oli võimalus seda kohtule varem selgitada ja aega oli piisavalt. Ta oli kohustatud ka istungitele ilmuma. Kohus oli määranud ka ühe istungi võimalikult pika aja peale ja veel ootas tasumist, et süüdlasel oleks võimalus vastavalt soovile trahvi tasumisega ikkagi alustada. Kuid need avaldused jäid katteta lubadusteks. Ka väärteootsusel on kirjas töökoht IT Tööd. Süüdlane avaldas, et see on tema firma, mis teeb Soomes allhanget. Süüdlasel on ülalpidamisel pere ja töötab välismaal. On selge, et isik on soovinud lihtsalt karistuse täitmisest kõrvale hoiduda ning sentigi karistuse täitmiseks tasuda. Karistus peab olema vältimatu ja selle mõju ning eesmärk ei ole viivituste tolereerimine. Sellise suhtumise korral on alus piisavaks prognoosiks, et üldkasuliku töö kohaldamine on perspektiivitu ja suure tõenäosusega tooks kaasa erakorralise ettekande ja uuesti aresti täitmisele pööramise. Isik on oma suhtumisega välistanud muud võimalused peale aresti. Süüdlasel on abikaasaga ülalpidamisel lapsed, kuid vastutustunnet peab isik ise täitma ka karistuse täitmise osas. Selle puudumisel on viimane abinõu arest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdlase poolt on rahatrahv nimetatud väärteoasjas tasumata ning süüdlasel puuduvad reaalsed vahendid rahatrahvi tasumiseks ka käesoleval hetkel, siis asus maakohus seisukohale, et lähtudes eeltoodust tuleb vastavalt KarS § 72 lg-le 2 asendada määratud rahatrahv arestiga.
- 21.02.
- a edastati Tallinna Ringkonnakohtule A. Koitla kaitsja Fränk Valdmanni kaebus, milles palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA Lääne prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks arestiga rahuldamata. Kaebaja märgib, et süüdlane on tasunud temale määratud rahatrahvi täies ulatuses.
§ 211
lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Kuivõrd asenduskaristuse määramine ei ole veel jõustunud ning seda ei saa lugeda kohaldatuks, siis tulenevalt asjaolust, et süüdlane on oma karistuse käesolevaks hetkeks täitnud, on põhjendatud kohaldada
§ 211lg-s 3 sätestatut ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA avaldus rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. 2
(3)4-22-3477 Lisaks ei saa käesolevas asjas jätta tähelepanuta ka tõsiasja, et süüdlasel on raske nägemis- ja liikumispuudega isa, keda ta väljakujunenud praktika kohaselt aitab igapäevastes tegemistes ja toimetulekul ning juhul, kui süüdlane peaks minema kandma 18-päevast aresti, siis ei ole kedagi, kes isa eest hoolitseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul esinevad alused asenduskaristusena aresti kohaldamiseks. Kaebaja ei esita määruskaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele, vaid toob üksnes välja, et süüdlane on käesolevaks hetkeks talle määratud rahatrahvi tasunud, mistõttu tuleks maakohtu määrus tühistada ja jätta PPA taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Seejuures viitab kaebaja
§ 211lg-le 3.
Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Nimelt, nagu kaebaja ise välja tõi, siis
§ 211
lg 3 sätestab, et maakohus teeb määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahuldamata, kui süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud. Seega viidatud säte näeb selgelt ette, et alus isiku suhtes asenduskaristuse kohaldamata jätmiseks on juhul, kui ta on tasunud rahatrahvi enne maakohtu poolt tehtavat lahendit, st enne aresti kohaldamist. Kuigi kaitsja leiab, et viidatud sätet saab kohaldada ka määruskaebemenetluse korras, näeb see vastava võimaluse ette maakohtule, mis kinnitab ringkonnakohtu seisukohta sellest, et kui maakohus on juba rahatrahvi arestiga asendanud, on möödunud süüdlase võimalus talle määratud rahatrahvi tasumiseks ning seda olenemata sellest, et maakohtu määrus ei ole jõustunud. Seejuures pole väheoluline, et käesolevalt on maakohus andnud A. Koitlale täiendavalt võimaluse rahatrahvi tasumiseks, kuid süüdlane ei ole seda võimalust kasutanud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on tuvastatud ja teadaolevate asjaolude pinnalt jõudnud põhjendatult veendumusele, et A. Koitla puhul on aresti kandmine põhjendatud ning otstarbekas meede. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, kuivõrd maakohus ei ole lahendit tehes rikkunud menetlusnorme ega materiaalõigust, millele ei viidata iseenesest ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses.
- Asjaolu, et A. Koitlal on isa, keda ta igapäevaselt abistab, ei anna samuti alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seega leiab ringkonnakohus, et esitatud määruskaebuses ei ole toodud selliseid asjaolusid, mis maakohtule teada poleks olnud või millega maakohus poleks lahendit tehes juba arvestanud ning mis võiksid tingida maakohtu seisukohade ümberhindamise ja määruse tühistamise. Kuivõrd maakohus on ringkonnakohtu hinnangul kõiki olulisi asjaolusid lahendit tehes arvesse võtnud, siis puudub esitatud määruskaebuse pinnalt alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab seega kokkuvõtvalt, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kohtuvälise menetleja taotluse asendada A. Koitlale mõistetud rahatrahv, s.o 180 trahviühikut (720 eurot) 18 päeva pikkuse arestiga. A. Koitlal on õigus taotleda tema poolt tasutud summa talle tagastamist.
- Eelnevast tulenevalt ja juhindudes
§-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)