← Eesti

2-22-125434/20

Obsah (6)§ 487§ 392§ 438§ 351§ 3111§ 3141

2-22-125434 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-125434 Tsiviilasi AS Aktiva Por

§ 487

sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on põhinõuded kokku 2293,47 eurot ja kõrvalnõuded 348,41 eurot, seejuures põhinõue I 2071,90 eurot ja põhinõue II 221,57 eurot. Nõuded tulenevad AS Aktiva Portfolio ja Rxxxx Kxxxxx vahel 28.02.

  1. a sõlmitud võlatunnistusest nr
  2. Rxxxx Kxxxx esitas nõudele vastuväite ning kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Rxxxx Kxxxx vastu suunatud nõude summas 2641,88 eurot üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks AS Aktiva Portfolio ja Rxxxx Kxxxx vahel 19.08.
  3. a sõlmitud võlatunnistus ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkulepe, s.o leping nr
  4. Dokumendi kohaselt võlgneb Rxxxx Kxxxx AS-le Aktiva Portfolio kokku 2566,33 eurot, millest põhisumma 2011,90 eurot ning kõrvalnõuded 554,43 eurot. Seega hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest nii lepingu numbri kui ka sõlmimise aja osas, samuti mitmete võlga iseloomustavate andmete poolest - summad (põhinõue ning kõrvalnõuded) viivise arvestamise periood. Hageja on käesoleva tsiviilasja hagi esitanud muus nõudes kui oli nõue algses maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on 16.11.2022 a seisukohas palunud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud andmed jätta tähelepanuta, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata. Kohus sellise käsitlusega nõustuda ei saa, sest see ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse 4

(6)seadustikuga. Käsitletav nõue on hagimenetlusse üle antud

§ 487alusel makseettepanekust nr.

2-22-125434 ja sellise numbri all on käesolev hagimenetlus ka alustatud. Seega saab hagimenetluse esemeks olla üksnes sama numbri all maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue. Kostjal on õigus teada ja aru saada, mida ja mille alusel ta väidetavalt hagejale võlgneb.

  1. Kostja tõi 07.11.
  2. a välja, et tal on tekkinud kahtlus põhinõude osas. Kostja ei tea, kes oli algne võlausaldaja ning see ei tule välja ka esitatud hagiavaldusest. Lisaks ei nähtu, et mitu korda ja kellele nõuet on loovutatud ning kuidas on selle käigus võlgnetavad summad muutunud. Asjaolu ei tulene ka eelnevatest maksekokkulepetest. Hagejalt ei ole kostja laenu võtnud. Kostjal on tekkinud kahtlus ka nõutavate viiviste osas. Kostja soovib saada selgust, kuidas on nõue kujunenud. Kohus selgitas korduvalt (07.11 ja 12.12.
  3. a) hagejale kohustust esitada kohtule tõendid hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kohta (kes on algne võlausaldaja, kuidas on toimunud loovutamised, kohustuse tekkimise aeg, pooled jms). Olenemata võlatunnistuse olemasolust või puudumisest tuleb kohtul ka käesoleva hagi puhul täita

§-s 392 sätestatud nõuded, sh välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited (

§ 392

lg 1 p 3), millist õigusnormi tuleb asjas kohaldada (

§ 438

lg 1), lisaks tuleb kohtul menetlusosalistega arutada asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest (

§ 351lg 1).

Hageja esitas 22.12.

  1. a kohtule teate nõude loovutamise ja menetluse alustamise kohta. Esitatud menetlusdokumendi kohaselt oli Rxxxx Kxxxx ja AS Inbank vahel sõlmitud leping nr L89003683513, mille alusel väljastati kostjale krediit. Nõudeõiguste loovutamise lepingu alusel loovutas esialgne võlausaldaja kõik viidatud laenulepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants. Põhivõlgnevus on 2011,90 eurot, intress 221,57 eurot, seisuga 27.01.
  2. a viivis 47,30 eurot, kõrvalnõuded 50 eurot, võlgnevus kokku 2330,77 eurot. Võlausaldaja andmeteks on aga märgitud Aktiva Portfolio (Inbank) AS (Inbank AS). Seega saab esitatud tõendist järeldada, et esialgne võlausaldaja on olnud AS Inbank, kes on nõude loovutanud OÜ-le Aktiva Finants. Käesoleva hagiavalduse on esitanud AS Aktiva Portfolio. Esitatud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et need on käesolevas hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Ka ei ole hageja tõendanud, et võlatunnistusel puudus aluskohustus ega ole ka selgitanud võlatunnistuse andmise põhjusi ja eesmärki. Hageja on 22.12.
  3. a kohtule esitanud kostjale saadetud kirjad SMS-id ja muu (lisa 1). Esitatud andmetest saab järeldada, et kostjale saadetud kirjad (sh SMS-id) puudutavad poolte vahel 28.02.
  4. a sõlmitud maksekokkulepet. Sellist seisukohta kinnitab hageja tegevus 28.02.
  5. a, et maksekokkulepe kinnitati. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt sõlmiti 28.02.
  6. a aga just maksekokkulepe nr 263678, mitte nr
  7. Kohtu veendumust, et saadetud kirjad ei puuduta maksekokkulepet nr 250785, kinnitab ka asjaolu, et kirjades on läbivalt palutud tasuda osamaksed (50 eurot, 104,42 eurot), mis ei vasta 19.08.
  8. a sõlmitud maksekokkuleppe osamaksete suurusele (100 eurot). Isegi kui lugeda tõendatuks, et AS Inbank on nõude kostja vastu hagejale loovutanud, ei ole hageja nimetatud asjaolule hagi alusena tuginenud, vaid on korduvalt selgelt märkinud, et nõuab konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist. Kuidas on loovutuse saajalt OÜ Aktiva Finants läinud nõue üle hagejale Aktiva Portfolio, on kohtule teadmata.
  9. Lisaks eelpool tuvastatud asjaoludele, et hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest ning esineb ebaselgus nõude aluskohustuse ja suuruse osas, ei nähtu kohtule esitatud võlatunnistusest ega ka muudest kohtule esitatud tõenditest, et võlatunnistuses oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole selles 5

(6)märgitud krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2, § 4031 lg 1 p 9). Seega on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine. Kohtu hinnangul ei muuda võlatunnistust kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole konstitutiivse võlatunnistuse alusel hagejalt tegelikult raha saanud. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda võlatunnistuse alusel võlatunnistusel nimetatud summa ja hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist. Hageja väidetega, et konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei pea ta kohtule esitama ega tõendama muud kui üksnes võlatunnistuse, ei saa nõustuda. Ka hagimenetluses tuleb vajadusel oma nõude aluseid tõendada, s.h. esitada asjaolud, mille alusel teha kindlaks, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiive võlatunnistusega. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid esitatud ei ole. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-146-11 (p.10) märkinud, et abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks. Üksnes võlatunnistuse nimetamine konstitutiivseks võlatunnistusele sellist sisu ei anna. Tahet luua iseseisev kohustus peab tõendama pool, kes võlatunnistuse konstitutiivsusele tugineb (Riigikohus 3-2-1-125-15 p.13). Tulenevalt võlatunnistuse liigist (deklaratiivne või konstitutiivne) saab kohus täita poolte ees selgitamiskohustust. Praegusel juhul kohus seda teha ei saa. Lahendis 3-2-1-146-11 p.10 on Riigikohus märkinud ka, et konstitutiivses võlatunnistuses märgitud intressi ja viivise kohta ja nende vähendamiseks saab kostja eitada kohtumenetluses vastuväite. Praeguses olukorras ei saa kohus ka selle kohta pooltele selgitusi anda. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kohus on kirjaga 12.01.2023.a määranud pooltele tähtaja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks, tähtaeg on 25.jaanuar 2023.a. Menetlusdokument on hagejale AET-i vahendusel kättesaadavaks tehtud 12.01.2023.a. Hageja on esitanud kohtule lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja 03.02.2023.a. Kohus on varasemalt hagejale korduvalt selgitanud talle saadetud e-kirjades (17.08.2022 kohtu e-kiri, 11.11.2022 kohtu e-kiri)

§ 3111

lg.5, lg.51 sätteid, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks 5 tööpäeva jooksul registrikaardile kantud. Lisaks sellele näeb

§ 3141

lg.1, lg.2 ette, et menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses enda või oma esindaja sidevahendi andmed. Käesoleval juhul on menetlusdokument hageja esindajale AET-i vahendusel kättesaadavaks tehtud 12.01.2023 ja selle kohta saab esindaja samal ajal automaatse teavituse teate e-postile. Seega tuleb kohtu kiri lugeda hagejale kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödumisel saatmisest ehk 17.jaanuaril 2023, mistõttu hageja viimane menetlusdokument ei ole esitatud tähtaegselt. Samas ei oma selle menetlusdokumendi sisu asjas tähendust, kuna hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu asjamaterjalidest, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.