← Eesti

2-22-18686/17

Obsah (7)§ 213§ 440§ 445§ 444§ 162§ 468§ 216

2-22-18686 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18686 Tsivi

§ 213

lg 1 järgi kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel.

§ 213

kommentaaride järgi toetab iseseisva nõudeta kolmas isik ühte põhimenetluse poolt eesmärgiga, et põhimenetlus laheneks selle poole kasuks. Hageja või kostja poolel menetlusse kaasatud või sinna astunud iseseisva nõudeta kolmas isik peaks eelduslikult toetama vastava poole positsiooni menetluses, st esitama argumente selle poole toetuseks, olles huvitatud, et see pool menetluse võidaks. Sama sätte kommentaarides on leitud, et kolmanda isiku jaoks lõpeb menetlus koos põhimenetluse lõppemisega, st olukorras, kus hageja võtab hagiavalduse tagasi või kostja võtab hagi õigeks, lõpeb menetlus ka kolmanda isiku jaoks. Käesoleval juhul nähtub iseseisva nõudeta kolmanda isiku 27.02.2023 seisukohast, et iseseisva nõudeta kolmas isik ei poolda kostja seisukohta, kes võttis hagi õigeks (sh hageja nõutud kaasomandi lõpetamise viisi osas), vaid iseseisva nõudeta kolmanda isiku hinnangul on põhjendatud ja õiglane lõpetada kaasomand sellisel viisil, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Eelnimetatud kaasomandi lõpetamise viisi ei ole aga kostja (vastuhagi korras) esitanud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel kaasamise eeldused täidetud, mistõttu kohus jätab sellekohase taotluse rahuldamata. −

§ 440

lg 1 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. − 27.02.2023 menetlusdokumendis võttis kostja A. S. tema vastu esitatud hagi õigeks. Nimelt teatas kostja, et ei vaidle hagiavaldusele vastu ja tunnistab seda õigeks. Kuivõrd kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, siis vastavalt

§ 440lõikele 1 rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, millega lõpetab poolte kaasomandi 2

(4)2-22-18686 − − − − kinnistule, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), viisil, mille kohaselt kinnistu ainuomanikuks saab I. B. (isikukood xxxx) ning I. B. (isikukood xxxx) on kohustatud tasuma A. S.´ile (isikukood xxxx) hüvitise 50 000 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 22.05.2020 tsiviilasja nr 2-14-58306 otsuse p-s 15 leidnud, et kinnistusraamatusse võib AÕS § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes (Riigikohtu
  1. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 12). Kui kaasomandiosale on kantud keelumärge, ei saa mõttelist osa kinnisasjas käsutada, mh sõlmida kehtivat kokkulepet kinnisasja kaasomandi jagamiseks (Riigikohtu
  2. juuni
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 23). Kaasomandi lõpetamisel AÕS § 77 lg 2 järgi ei lähe omand üle mitte kaasomandi lõpetamist otsustava kohtulahendi jõustumisega, vaid kohtulahend asendab tahteavalduse omandi üleandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt (vt ühisvara jagamise kohta Riigikohtu
  4. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-14-17, p 25.1). Kohtulahendi tegemine, mis asendab tahteavalduse kaasomandi lõpetamiseks omandi üleandmiseks, ei ole kinnistule seatud käsutuskeeldu rikkuv käsutus (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  5. aprilli 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6031, p 12). Kuigi käesoleval juhul on kriminaalasja nr xxxx raames seatud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks A. S.ile kuuluva ½ kinnistu registriosa nr xxxx osale aadressil Xxxx, siis kohtu hinnangul ei takista eelnev hagis esitatud nõude rahuldamist. Kuigi kriminaalasjas nr xxxx A. S.i vastu esitatud/esitatava rahalise nõude rahuldamisel võib tekkida olukord, kus käesolev kaasomandi lõpetamiseks tehtud kohtulahend ei saavuta oma eesmärki, ei ole see praegusel juhul teada.

§ 445

lõike 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja esitas 19.01.2023 taotluse otsuse täitmise reguleerimiseks. Hageja taotleb määrata otsuse täitmise kord selliselt, et jätta kinnistu (registriosa number xxxx) hageja I. B. ainuomandisse, kui hageja I. B. on tasunud A. S.ile väljamõistetud rahalise hüvitise 50 000 eurot ning kostja saab õiguse oma kinnistu mõttelise osa käsutada (puudub kinnistusraamatus käsutamise keelumärge). Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt asjaolust, et kostja kaasomandi osale on seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, siis on põhjendatud vastastikku siduda omandi ülemineku ja omandi kaotamise eest hüvitise tasumise kohustused. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kaasomandi osale seatud keelumärke ja selleks õigustatud isiku nõusoleku puudumise tõttu hageja kinnisasja ainuomanikuks ei saa, kuid kostjal tekib sellele vaatamata õigus hüvitisele. Hageja taotlus selles osas kuulub rahuldamisele

§ 445lõike 1 ja VÕS § 110 lõike 5 alusel.

Samas on põhjendamatu hageja taotlus kinnisasja omandi tingimusliku ülemineku osas. AÕS § 120 lg 2 kohaselt on tühine asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult. Kohus ei pea võimalikuks määrata sellist otsuse täitmise korda, mis läheb oma olemuselt vastuollu asjaõigusseaduses sätestatud keeluga leppida kinnisasja omandi üleminekus kokku tingimuslikult. Selles osas jääb hageja taotlus rahuldamata. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kostja seadnud kahtluse alla hageja võimekust omandi kaotuse eest kostjale ettenähtud hüvitise maksmise osas, siis puudub kohtu hinnangul vajadus reguleerida otsuse täitmise kord veel täiendavalt selliselt, et kostja kohustus anda vastav nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks ei tekiks enne, kui hageja on oma kohustuse täitnud. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi 3

(4)2-22-18686 lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (27.09.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Käesoleval juhul oli kostja nõus kaasomandi lõpetamisega hageja pakutud viisil. Kaasomandi lõpetamine on sisuliselt kõigi kaasomanike huvides (vabanetakse ühisest omandist ega ole vaja edaspidi taluda ühisomandi kasutamisega ja valdamisega seonduvaid spetsiifilisi piiranguid; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-19590, p 35). Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

§ 162lõike 4 järgi poolte endi kanda.

− Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on küll tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468

lg 1 p 1), kuid käesoleva vaidluse eripära tõttu sõltub kohtuotsuse täitmine sellest, kas keelumärge jääb kehtima ning juhul kui jääb, siis kas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kui keelumärke järgi õigustatud isik annab oma nõusoleku omanikukande tegemiseks. − Kohus on seisukohal, et kaevatav ei ole kohtu otsustus jätta rahuldamata iseseisva nõudeta kolmanda isiku 27.02.2023 taotlus kaasata Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

§ 216

lg 6 võimaldab esitada määruskaebus üksnes määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab. Käesoleval juhul on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Harju Maakohtu 09.02.2023 määrusega juba kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Samuti on kohus eelnevalt selgitanud, et kolmanda isiku jaoks lõpeb menetlus koos põhimenetluse lõppemisega, st olukorras, kus kostja võtab hagi õigeks, lõpeb menetlus ka kolmanda isiku jaoks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.