Obsah (8)

§ 663§ 667§ 423§ 371§ 436§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14776 Kohtuasi X (X) kaebus Ta

) § 423 lg 2 p-i 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikutel menetluskulud puudusid. Kohtutäituri 18.09.2022 otsusest ei nähtunud avaldaja kui sissenõudja õiguste rikkumist, mistõttu tuli kaebus jätta läbi vaatamata. Kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse, peatas täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel ja ei rikkunud eelnimetatud sätte kohaldamisel avaldaja õigusi. Täituri otsusel jätkata võlgnikult täitekulude sissenõudmist ei olnud avaldaja õigustega puutumust. Käesoleval juhul ei pöördunud avaldaja seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja kaebusest ei nähtunud talle õiguskaitsevajadust. Kui võlgniku kontole laekuks raha, mille arvelt rahuldatakse kohtutäituri tasu nõue, võib see rikkuda võlgniku õigusi, kuid mitte sissenõudja õigusi. Kuivõrd TMS § 47 2 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse, ei võimaldanud täitemenetluse peatamine võlgniku kontosid aresti alt vabastada. Avaldaja määruskaebus

1. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või tühistada maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus ning saata asi kohtutäiturile uueks arutamiseks. Kohtutäitur rikkus talle TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel pandud kohustust ja riivas sellega avaldaja õigusi. Avaldaja soovis peatada täitemenetluse, et saavutada võlgnikuga kokkulepe. Kohtutäituri tasude sissenõudmine ajal, mil täitemenetlus oli peatatud, kahjustas avaldajat ja riivas tema omandiõigust. Tasude sissenõudmine seadis võlgniku pinge alla, mis ahendas kompromissi leidmise võimalust. Olukorras, kus täitemenetlus peatati, ei olnud tasu nõudmine kooskõlas täitemenetluse mõttega. Kuivõrd kohtutäituri töö ei andnud tulemusi ja täitemenetlus peatati, ei saanud kohtutäitur nõuda suuremat tasu kui täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-st 1 tulenevat põhitasu 25 eurot. Avaldaja oli vastutav täitemenetluse juhtimise eest ja kohtutäitur ei allunud avaldajale. Samuti rikkus kohtutäitur avaldaja õigusi täitemenetluse täielikust peatamisest keeldumisega. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik vastas, et tema teada täitemenetlus ei seisa, kuigi kohtutäitur ei ole toiminguid teinud.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada. 9. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata

§ 423lg 2 p-i 1 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega on

§ 423lg 2 p-i 1 eesmärk välistada ilmselgelt perspektiivitud avaldused.

10. Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid hagi või avalduse läbi vaatamata jätmisel on samad, mis hagi või avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 371lg 2 kohaldamisel.

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi või avalduse

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

§ 423

lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja või avaldaja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse avaldus rahuldada. Mh ei saa kohus viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p-d 14, 21; RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud avalduses esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et avaldaja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. 3

1. Avaldaja väitel ei pidanud täitur kinni menetluse täieliku peatamise põhimõttest, sest jätkas võla sissenõudmist täituri tasu osas. Täitemenetluse peatamise ajaks pidi nõude täitmine peatuma täielikult ja kohtutäituril puudus oma tasu sissenõudmisega jätkamise osas diskretsioon ajal, mil täitemenetlus oli avalduse alusel peatatud.
2. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäituri otsusest ei nähtunud avaldaja kui sissenõudja õiguste rikkumist, sest kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse ja peatas täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p 1 alusel. Samuti leidis kohus, et kohtutäituri otsusel jätkata võlgnikult täitekulude sissenõudmist ei olnud avaldaja õigustega puutumust ja kaebusest ei nähtunud avaldajale õiguskaitsevajadust.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et avaldaja esitatud kaebus kohtutäituri otsusele on põhjendatud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et asjaolu, et võlgniku suhtes jätkus täitekulude sissenõudmine, ei saanud rikkuda avaldaja õigusi. Täitemenetluse peatamist ja selle tagajärgi reguleerib TMS § 47, mis ei võimalda kohtutäituril täitemenetluse osalist peatamist viisil, et kohtutäituri tasu osas täitemenetlus ei peatu. Sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatumisel tuleb menetlus lugeda peatunuks ka kohtutäituri tasu nõude osas (TlnRnKm 18.05.2018, 2-17-13000, p 19-20). Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtul käesoleval juhul võtta kooskõlas

§ 436

lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatuga põhjendatud seisukoht, kas avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele on põhjendatud. 14. Kuivõrd tegemist ei ole

§ 423

lg 2 p-i 1 mõistes ilmselgelt perspektiivitu avaldusega, puudus alus selle läbi vaatamata jätmiseks. 15. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi või avalduse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (RKTKm 02.05.2012, 3-2-1-31-12, p 13). Käesoleva vaidluse asjaoludel tuleb eelistada asja sisulist lahendamist.

§ 423

lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel avalduse läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, on kohtul õigus jätta avaldus rahuldamata. 16. Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi avalduse edasiseks menetlemiseks. 17. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele. 18.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4