Obsah (6)

§ 223§ 201§ 236§ 90§ 16§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 10.02.2023 Tallinna kohtumaja koht Väärteoasja number 4-22-3880 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Tõ

§ 223

lg 1;§ 201 lg 1;§ 236 lg 1 järgi Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo esindaja Jaak Paju. Menetlusalune isik D. M., isikukood xxxx, xxxx kodanik, emakeel xxxx, elukoht: xxxx, õpib xxxx. Seaduslik esindaja G. M. (xxxx) Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D. M.

§ 223lg 1; § 201 lg 1; § 236 lg 1 kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning Kar

S § 87 lg 2 p 6 alusel kohaldada mõjutusvahendina 10 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu summas 392 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib otsuse peale kaevata, tuleb sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva möödumisel. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48;§ 87 lg 2 p 6;

§ 223lg 1;§ 201 lg 1;§ 236 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku § 111 sätetest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt on 06.10.2022 koostatud väärteoprotokoll nr: AB1619795 väärteoasjas nr 2302,22,013413 selle kohta, et D. M. 10.09.2022 kella 10:22 ajal Harjumaal, Harku vallas, Muraste külas juhtis mootorsõidukit Muraste külas asuva Muraste discgolfi pargis. Oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, liikudes ja samal ajal intensiivselt kiirendades viis sõiduki külglibisemisse (driftis), selle tagajärjel paiskusid teel olevad kivid tema poolt juhitud sõiduki BMW reg.märgiga xxxx rataste alt vastu seisva sõiduki BMW reg.märgiga xxxx tagaosa, tekitades sinna värvikahjustusi. Seejärel sõitis BMW reg.märgiga xxxx vastu pargitud sõiduki MB reg.märgiga xxxx parempoolset tagaosa. Oma tegevusega põhjustas D. M. liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS'le, T. K. ja Luminor Liising AS'le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
2. Oma sellise tegevusega pani D. M. toime

§ 201lg 1, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Menetlusaluse isik avaldas 16.12.2022 toimunud istungil, et tema ei olnud roolis kui etteheidetav avarii toimus, ta ei viibinud isegi juures. Ütluste kohaselt oli sündmuskohal koos menetlusaluse isikuga veel kaks inimest kelle nimesid poiss ei mäleta. Menetlusalune isik avaldas, et see ei ole tema auto ja ta ei mäleta neid inimesi kellega koos oli selgitades, et kesklinnas sai ta nendega kokku, nemad tulid selle autoga ja kui menetlusalune isik nägi kabrioletti läks nendega juttu rääkima, suhtlema ja peale jutuajamist pakkusid poisid sõitma minna. Enne seda oli menetlusalune isik koos oma sõpradega kesklinnas McDonaldsi juures ja need isikud tulid autoga McDonaldsi juurde.
2. Kaistja hinnangul tuleb D. M. õigeks mõista. Menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul ei ole tõestatud, et menetlusalune isik oleks roolis olnud avaldamata tõendeid millele tema seisukoht tugineb ning leides, et see on politsei töö. Kaitsja märkis, et sõidukis viibis kolm inimest ja kaht neist pole kindlaks tehtud ega küsitletud. Autos viibinud isikud olid T. K.´u tuttavad kuid keegi ei tuvastanud neid. Kaistja sõnul tunnistajad ei näinud, kes oli roolis, videolt ei näe kes oli roolis, suhtlus käis eesti keeles, millest M. hästi aru ei saanud. Sellepärast tal võiski arusaamatuks jääda, kes sõitis, kes juhtis. Karistuse osas ÜKT-d ei ole varem määratud ja ei saa tõlgendada, et mõju ei avalda kui pole teada kas isik on seda teinud ja kas on mingit mõju avaldanud või mitte. Kui kohus leiab, et isik on süüdi, siis ÜKT on ennekõike kui reaalne arest. Aga põhiseisukoht on see, et ei ole tõendatud, et M. oleks roolis olnud.
3. Kohtuvälise menetleja hinnangul D. M. on toime pannud kõik kolm talle etteheidetavat rikkumist. On ilmselge, et tal juhtimisõigus puudub, on selge, et põhjustas liiklusõnnetuse ja jättis sellest teavitamata ja korrektselt vormistamata. Tõenditeks on tunnistajate ütlused, mis on jäänud samaks kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Küll aga on tugevalt muutunud M.i ütlused ja kohtuväline menetleja ei saa öelda, mis on tõene mis mitte, kõik kohtus räägitud läheb väga tugevalt vastuollu teiste tõenditega ning tema ütlusi tõendina arvestada ei saa. Isikule trahvi määramine ei ole mõistlik, tegemist on alaealise noormehega, kes õpib. Kohtuvälise menetleja hinnangul ÜKT tegemine ei kannaks karistuse eesmärki mistõttu palub kohtuväline menetleja D. M.i süüdi tunnistada

§ 201lg 1 ja § 223 lg 1 järgi ning lähtudes Kar

S § 63 sättetest palus määrata raskeima paragrahvi ehk siis

§ 223

lg 1 alusel karistuseks 3 päeva aresti ja

§ 236lg 1 alusel määrata karistuseks arest 2 päeva.

Kohtu seisukoht

1. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
2. Menetlusaluse isiku D. M.i 02.02.2023 kohtus antud ütluste kohaselt tunnistajad valetavad esiteks selle kohta, et neid oli 3 autos. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema sõidukis ei viibinud kui avarii juhtus, nad läksid parklasse ja tema läks autost välja tualetti lähedal asuvasse metsatukka. Tagasi tulles ütlesid poisid kellega ta tuli, et peab ära minema ning nad läksidki kuid menetlusalune isik unustas oma jope sinna autosse. Teised poisid midagi muud ei selgitanud, ütlesid vaid, et peab ära minema. Menetlusalune isik aga läks oma jopele järele kuid miski pani ta minema platsil viibinud meeste (tunnistajate) juurde. Menetlusalune isik küsis tunnistajatelt mis juhtus, mis saab sellest ega mäleta mida nad talle vastasid. Ütluste kohaselt hakkasid koha peal viibinud mehed talle küsimusi esitama, et kes oli roolis. Kui nad küsisid, kes sõitis autos, vastas menetlusalune isik, et ta viibis tol hetkel selles autos. Menetlusalune isik selgitas, et ta läks selle autoga sinna, ta ei saanud nende küsimusest täpselt aru kuna see toimus eesti keeles. Ütluste kohaselt hakati temalt küsima kes oli roolis ja siis kes sõitis autoga, menetlusalune isik ütles, et tema sõitis sinna. Peale seda kui üks tunnistajatest hakkas teda filmima ehmatas menetlusalune isik ära ja jooksis sealt minema.
3. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta ei tundnud noormehi kellega ta sinna platsile sõitis. Ta läks tol päeval varem Tallinna kesklinna, pidi osalema kl 12 algaval it-kooli kursusel ja sai tuttavatega varem (kella 10 paiku) kokku, et rääkida ja sinna tulid ka need poisid. Need poisid ütlesid, et nad tulid BMW-ga ja nad võivad sõidutada teda. Menetlusalune isik ei teadnud, et see BMW on rendiauto ja seda, et poistel puudub juhtimisõigus. Alguses nad sõitsid linnas ringi ja natuke välja linnast ning siis nad sõitsid Muraste suunas ja ütlesid, et nad jõuavad menetlusaluse isiku linna tagasi viia õigeks ajaks. Ühe isiku nimi oli vist A., teiste nimesid menetlusalune isik ei mäleta, sündmus toimus 6 kuud tagasi. Menetlusalune isik ei mõelnud sellele, et poisid on talle võõrad vaid oli vaimustuses sellest, et ta saab sellise autoga sõita. Murastest tagasi sai menetlusalune isik lõpuks bussiga, jõudis kursustele.
4. 03.09.2022 kohta menetlusalune isik ei mäleta mis juhtus. Kui auto lendas kraavi, siis poiss kes oli roolis, tunnistas koheselt ning menetlusalune isik ei tunnistanud midagi, tunnistas see kes oli roolis, peale mida neid kutsuti politseisse. BOLT tunnistaja, kes ütles, et menetlusalune isik lendas autoga kraavi valetas. Tol korral samuti ei tundunud menetlusalune isik kõiki neid inimesi kellega koos oli, samuti ei mäleta ta mis autoga tegemist oli.
5. Menetlusalune isik oli ütlusi andes segaduses ega osanud täpselt öelda, millal ta nende võõraste noormeestega tutvus, kas 2 päeva tagasi või samal päeval (vt 02.02.2023 kohtuistungi protokoll lk 5). Menetlusalune isik selgitas, et autos olid nad neljakesi kui tema peale võeti, kuid mingi sõber väljus mingil hetkel.
6. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused tervikuna ennast õigustavad tõenäolise sooviga vabaneda vastutusest, mistõttu loeb kohus need tervikuna ebausaldusväärseks. Kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et juhtudel, mil kohtu all olev isik otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks (vt nt RKKKo 3-1-1-85-07, p 9.1.). Käesoleval juhul ei teadnud menetlusalune isik esiteks kellega ta sinna parklasse läks, suutes nimetada lõpuks ühe isiku nime kelleks oli Andrei ja viidates, et juhtunust on kuus kuud möödas andes mõista, et ta ei peagi mäletama. Kohus juhib tähelepanu, et ka esmasel ülekuulamisel, mis toimus vähema kui kuu möödudes kohtueelses menetluses, ei teadnud isik kellega ta sinna parklasse läks. Tervikuna ütlusi hinnates ei ole usutav, et alaealine läheb kaasa võõraste ja tundmatute meestega lihtsalt põhjusel, et ta saaks autoga sõita. Samuti ei ole eluliselt usutav, et just sel hetkel kui avarii toimus läks isik metsatukka tualetti, ei näinud ega kuulnud midagi – tegemist on ennast õigustavate ütlustega. Menetlusalune isik, tema seaduslik esindaja ja määratud kaitsja ei teinud midagi selleks, et enda väiteid kuidagi kinnitada, esitades kohtumenetluses versiooni, mille kohaselt D. M. sõitis sõidukis mitte ei juhtinud seda ja sellele on kogu vaidlus üles ehitatud, samal ajal heites ette, et pole tuvastatud teisi sõidukis olnud isikuid. Kahtlemata võinuks teised sõidukis viibinud isikud tuvastada kuid menetlusalune isik ju esitles neid kui tundmatuid võõraid Tallinna kesklinnast mille pinnalt pole võimalik paraku isikuid tuvastada. Samuti ei püüdnud menetlusalune isik meenutada neid tuttavaid kelle kaudu ta nende võõraste tundmatute meestega tuttavaks sai. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks – käesolev kehtib ka väärteomenetluses menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kohta. Lisaks eeltoodule selgitas menetlusalune isik, et kohapeal olnud tunnistajad hakkasid küsima temalt kes oli roolis, kes juhtis sõidukit aga ta ei vastanud neile küsimustele keelebarjääri tõttu kuna ei saanud eesti keelest hästi aru kuid küsimusele, kes sõitis autos ta sai aru ja vastas, et tema sõitis selles autos sest ta viibis seal. Lisaks märgib kohus, et märgates tunnistaja poolset filmimist ehmus menetlusalune isik mistõttu hakkas sündmuskohalt ära minema. Nähtuvalt kohtule esitatud videofailist (vt käesoleva lahendi p 16) on näha, et menetlusalune isik on vähemalt pealtnäha rahulik ning rahulikul ja kindlal sammul hakkab sündmuskohalt lahkuma mistõttu pole ühtegi kinnitavat asjaolu, mis tõendaks, et isik ehmatas olukorra peale. Ütluste usaldusväärsuse hinnangule andis kaalu ka nädal varem toimunud analoogne sündmus, kus taaskord oli juhuslikult menetlusalune isik sarnases olukorras (vt käesoleva lahendi p 19).
7. 02.02.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle M. K.´u, kelle ütluste kohaselt läks ta 10.09.2022 sõbraga Muraste discgolfi parki discgolfi mängima, nad parkisid enda autod (tunnistaja sõiduk BMW reg nr xxxx) kõrvuti seal olnud parklasse ja läksid mängima. Kui ta oli sõbraga discgolfi rajal, mis asub paarisaja meetri kaugusel kuulsid nad kaugelt mingit auto häält lähenemas ja nägid valget autot xxxx numbrimärgiga, ta sõitis parklasse. Tunnistaja nägi kuidas sõiduk driftis ehk külglibises, kiirus oli küllaltki suur, samuti nägi tunnistaja, et sõidukis oli 3 inimest ja tagaistmel olnud isik ilmselt filmis driftimist kuna tal olid käed üleval ja midagi oli tal käes mis meenutas tunnistajale telefoni. Siis kadus auto tunnistaja visuaalsest ulatusest ära ja ühel hetkel tunnistaja sõber T. K. kuulis midagi, mingit pauku ja hakkas parkla poole liikuma. Tunnistaja ise ei kuulnud midagi kuid järgnes T.. Sündmuskohale lähenedes nägid nad, et xxxx auto parkis keset platsi, seal ümber oli kolm noormeest, auto uksed jäeti lahti. Kui tunnistaja koos sõbraga lähenesid sündmuspaigale, siis poisid hakkasid ära minema, T. K. hakkas igaks juhuks mobiiltelefoniga filmima, et fikseerida mis juhtus, kõigepealt autode kahjustused ja tunnistaja samal ajal tegi hädaabi kõne 112, et kutsuda politsei kohale. Politsei juhendas tunnistajat telefonis mida teha. Tunnistaja nägi, et poisid hakkasid ära minema, politsei juhendas, et tunnistaja prooviks neid sündmuskohale tagasi kutsuda, et nad ära ei läheks, üks neist tuli korraks tagasi, viidates noormehele kohtusaalis /M./. Tunnistaja sõnul hädaabikõnes küsiti, kes oli roolis, juhendati, et tunnistaja peab seda kohale tulnud noormehelt küsima mille peale tunnistaja küsis seda M.ilt ja M. kinnitas tunnistajale, et tema oli roolis ja lube tal ei ole. Ühel hetkel lahkus noormees sündmuspaigalt vaatamata sellele, et tunnistaja ja ta sõber proovisid teda tagasi kutsuda ja ütlesid, et ta ei lahkuks. Mingi aja pärast jõudsid politseiekipaažid kohale ja siis nad hakkasid ütlusi andma. Tunnistaja sõnul M. kinnitas, et tema juhtis sõidukit. Tunnistaja läks enda auto juurde, et vaadata kahjustusi, ühel autol olid suuremad kahjustused, tunnistaja omal väiksemad. Kui nad enda autode juures olid siis M. tuli nende juurde, tunnistaja mäleta mis põhjusel ja palus, et nad ei filmiks, tunnistaja sõber T. sõber filmis koguaeg. Tunnistaja sõidukile tekkis varaline kahju 2500 eurot, sõiduk oli killustiku rahega driftimise käigus pihta saanud ning sõiduki värvkattele olid tekkinud täkked kolmel erineval kerepaneelil, pakiruumi luugil ja pamperil. Tunnistaja täpsustas, et ei näinud ise kes oli roolis, samuti ei näinud ta hetke kui poisid sõidukist välja tulid, nad olevat viibinud auto ümbruses kui tunnistaja sõbraga lähenes. Suhtlemine M.iga toimus eesti keeles, tunnistaja küsis eesti keeles kes oli roolis ja sai vastuse eesti keeles.
8. T. K. andis 02.02.02023 ütlusi, et ta läks sõbra M. K. 10.09 hommikul 10 paiku discgolfi mängima Muraste discgolfi parki. Nad parkisid oma sõidukid (tunnistajal MB reg nr xxxx) raja lähedal asuvasse parklasse ja läksid rajale. Tunnistaja sõnul on peale esimest rada võpsik kust suunduda teisele rajale ja sel hetkel kui nad seal liikusid nägid nad, et parkla alale sõidab suure kiirusega valge kabriolett BMW, nad tegid parklas sõõrikuid, drifitisid platsi peal. Ühel hetkel kuulis tunnistaja raginat, kerget avariiheli ja ta mõtles, et läheb vaatab kas midagi juhtus. Koheselt mõtles tunnistaja kas nende autodele sõideti vastu. Ajal kui tunnistaja koos M.iga liikusid parkla suunas nägi tunnistaja, et valge kabriolett oli parkla keskel ja selle juures oli kolm noormeest, kellest kaks sõimasid ühte viidates saalis viibinud menetlusalusele isikule, et sõimati menetlusalust isikut, et mida ta tegi. Tunnistaja läks koos teise tunnistajaga oma autode juurde ja nägid, et nende autod on vigastada saanud. Tunnistaja auto tagaosa oli saanud kahjustada, varaline kahju selgus hiljem, et oli pisut üle 2000 euro. Ajal kui tunnistaja läks oma auto juurde läksid kaks noormeest platsilt minema, menetlusalune isik jäi sinna ja tundis huvi mis edasi saab. Tunnistaja selgitas poisile, et tuleb kindlustusjuhtum ja autod lähevad remonti ja siis helistasid nad politseisse. M. küsis menetlusaluse isiku käest kas tema oli roolis ja poiss vastas, et jah tema oli roolis. Seejärel hakkas tunnistaja filmima toimunut ja sellepeale otsustas menetlusalune isik lahkuda, poisile ei meeldinud, et tunnistaja filmis kasutas ära minnes venekeelseid sõimusõnu. Tunnistaja arvab, et teised poisid sõimasid menetlusalust isikut kuna too tegi avarii. Tunnistaja ise menetlusalust isikut roolis ei näinud, tunnistaja nägi, et sõidukis oli 3 isikut ja samuti asjaolu, et taga istuv isik filmis kui nad driftisid kuna tal oli telefon käes ja üles tõstetud.
9. Tunnistaja täpsustas, et tema ega tema sõber M. kuidagi ei sõimanud ega olnud kurjad. Tunnistaja sõnul sai M. häirekeskuselt juhiseid kuidas käituda, mida küsida ning kui M. küsis ka sina olid roolis vastas menetlusalune isik jaatavalt ning tundus väga murelik olevat. Tunnistaja sõnul kui nad platsile jõudsid olid valge BMW uksed lahti ja mootor töötas, teised 2 platsil olnud poissi läksid minema, tunnistaja politsei palvele lülitas ise sõiduki mootori välja ja hiljem viidi sõiduk puksiiriga minema.
10. Kohtu hinnangul on tunnistajate M. K. ja T. K.u ütlused loogilised, omavahel kattuvad ning kinnitavad üksteist. Kuigi juhtimise otsest fakti tunnistajad ei näinud siis on tuvastatud, et vahetult peale avarii toimumist tunnistas D. M. ise sündmuskohal, et juhtis sõidukit, sellest said tunnistajad üheselt aru. See on tuvastatud ka videosalvestusel mis on kohtule esitatud ja vaadeldud. Samuti on tuvastatud tunnistajate ütlustega, et sündmuskohal viibinud 2 noormeest olid menetlusaluse isiku peale pahased, sõimates teda – on eluliselt usutav, et pahameele põhjuseks oli liiklusavarii põhjustamine driftimise käigus. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed kuivõrd pole alust neis kahelda.
11. Tunnistajate ütlusi kinnitab kohtule esitatud videosalvestis. Salvestis on hetkest kus tunnistaja küsib D. M.ilt kas tal on juhiluba ja poiss vastab, et tal ei ole. Tunnistaja edastab selle info häirekeskuse töötajale, kellega parasjagu telefonis räägib ning milline kõne on eraldi kohtule esitatud ja vaadeldud (vt käesolevas lahendis p 17). Seejärel on videolt näha kuidas D. M. hakkab kohe peale vastamist tunnistajale, et tal juhiluba pole, kõndides liikuma sündmuskohalt eemale. On näha, et D. M. vaatab korraks tagasi kui tunnistajad korduvalt kutsuvad teda tagasi kuid jätkab kindlal sammul kõndimist.
12. Kohtule on esitatud kõne häirekeskusele, milles tunnistaja M. K. kutsub kohale politseid Muraste discgolfi raja ääres olevasse parklasse kus driftimise käigus on vahetult otsa sõidetud tema sõidukile ning isikud (3tk), kes sõidukis viibisid ei ole enam kohapeal. Samuti on kahjustatud kõrval parkinud sõbra, teise tunnista T. K. sõidukit. Kõnes selgitab M. K., et otsa sõitnud sõidukiks on Xxxx numbrimärgiga valge BMW, mille mootor veel töötab ja annab oma sõiduki andmed ning kõrval parkinud teise tunnistaja sõiduki andmed. Kõnes on kuulda, et tunnistaja kirjeldab kuidas üks sõidukis viibinud poistest tuleb sündmuskohale tagasi ning nendevahelist vestlust. Tunnistaja küsib korduvalt nende juurde tulnud noormehelt: „Kes oli roolis, kas sina?“ „Kes autoga sõitis?“ ja on kuulda õrnalt vastus „mina sõitsin“. Seejärel on kuulda kuidas häirekeskuse töötaja suunab tunnistajat küsima, kas poisil juhiluba on ning tunnistaja küsib seda poisilt ja vastuseks tuleb, et tal ei ole juhiluba. Seejärel on kõnes kuulda kuidas tunnistaja ütleb häirekeskuse töötajale, et poiss läheb minema, saab suunised, et kutsuge tagasi ja tunnistaja teeb seda. Poissi kutsub tagasi ka teine juures olnud tunnistaja kuid poiss lahkub sündmuskohalt. On kuulda kuidas tunnistaja ütleb, et kõik poisid suundusid suure tee poole. Tunnistaja teatab häirekeskusele, et tema ja tema sõbra sõiduk oli pargitud mille on tuvastatud kuidas menetlusalune isik ütleb tunnistajale, et tema sõitis autoga.
13. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et tunnistaja püüab välja selgitada avarii põhjustanud sõidukit juhtinud isikut. Tunnistaja küsis korduvalt kes oli roolis, kes juhtis sõidukit, seda ei saa kuidagi mõista teisiti ja D. M. vastas, et tema sõitis. Seejärel vastas D. M. ka, et tal puudub juhiluba. Kohtu hinnangul ei ole võimalik salvestatud kõnest järeldada muud, kui D. M., kes sinna kohapeale tuli tunnistas, et tema sõitis mida saab käsitleda praegusel juhul kui juhtimist sest vestluse sisu on üheselt mõistetav. Kohus märgib, et sõnaliselt hiljem kohtumenetluses välja tulnud versioon, et D. M. ütleski, et sõitis mitte ei juhtinud, ei ole kohtu hinnangul süüd välistavaks asjaoluks kuivõrd kõnekeeles, arvestades, et tegemist on ka alaealise isikuga ei pruugi ta vahetki teha sõitmisel ja juhtimisel.
14. Tunnistaja G. A. töötab Bolt Drives, vehicle spetsialistina ning 02.02.2023 kohtu antud ütluste kohaselt tema haldab Bolt rendisõidukeid s.h xxxx mis oli BMW 4 seeria kabriolett ning 10.09 ajaperioodil 10-12 sai ta kõne politseilt, et sõidukiga on tehtud avarii. Tunnistaja läks Tabasallu discgolf väljaku juurde, kohal oli juba politsei kes teostas otsimistöid. Tunnistajale öeldi, et autot puutuda ei tohi, visuaalselt oli näha, et sõiduk oli katki. Tunnistaja hakkas uurima mis juhtus, kaardi pealt oli näha, et sõidukiga on parklas driftitud, samuti oli teiste sõidukite vigastused näha. Tunnistaja ei tea kes oli roolis kui avarii toimus. Tunnistaja suhtles teiste tunnistajatega, sai nende käest ka video kus tundis ära käesolevas menetluses oleva menetlusaluse isiku. Tunnistaja ise teda kohapeal 10.09 ei näinud kuid poiss oli tunnistajale tuttav kuivõrd ka 03.09.2022 oli juhtum kus noormees osales. Täpsemalt selgitas tunnistaja, et ka 03.09 sai ta politseilt kõne, et nende sõidukiga on tehtud avarii. Selgus, et sõidukiga on driftitud, teelt mitu korda välja sõidetud ning lõpuks maha jäetud ning mingil hetkel ilmus antud menetlusalune isik koos kolme sõbraga sinna ja tunnistaja ootas koos nendega politseid. Küsimusele noormeeste käest mis juhtus, vastati, et nad ei teagi päris täpselt, mingi hetk auto oli kraavis. Samuti ütlesid, et nemad vaatasid auto üle, et autoga on kõik korras mis ei vastanud ilmselgelt tõele. Tunnistaja ei tea kes sõitis, aga küsides kes sõitis siis menetlusalune isik ütles, et tema.
15. Kohtu hinnangul on ka tunnistaja G. A.e ütlused usaldusväärsed. Ütlustega on tuvastatud sõiduki kahjustused ning asjaolu, et analoogne olukord oli menetlusalusel isikuga seotud ka nädal varem. Samuti on tuvastatud ütlustega, et sõidukiga driftiti parklas ning menetlusaluse isiku tundis tunnistaja ära talle näidatud videost.
16. Tunnistajate M. K., T. K.u, häirekeskuse kõnesalvestisega loeb kohus tuvastatuks, et menetlusalune isik D. M. juhtis 10.09.2022 sõidukit Harjumaal Muraste külas Muraste discgolfi pargi juures asuvas parklas.

§ 201

lg 1 22.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt D. M.il juhtimisõigus 04.11.2022 puudus, seega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, juhtides 10.09.2022 kell 10:25 Harjumaal Harku vallas Muraste külas Muraste Discgolfi parklas mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegu toime pandud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes kuivõrd sõidukit juhtima ei saa asuda muul viisil kui teadlikult. Samuti teadis menetlusalune siik, et tal juhtimisõigust ei ole, vaatamata sellele asus sõiduki rooli. Kohtu hinnangul puuduvad menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 23. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 223lg 1 24.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 16

lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Tunnistajate ütlustega on igakülgselt tuvastatud, et D. M. juhtides Bolt rendisõidukit viis sõiduki külglibisemisse (driftis) mille tulemusel parklas olnud lahtised kivid paiskusid vastu parklas parkinud sõiduki BMW reg nr xxxx tekitades eelkirjeldatud tegevusega sõidukile värvikahjustusi. Samuti on tuvastatud asjaolu, et D. M. juhtides Bolt drive rendisõidukit kaotas parklas driftides juhitavuse ning paiskus parklas parkinud sõiduki Mercedez Benz reg nr xxxx parempoolset tagaosa tekitades sõidukile kahjustused. Sõidukite füüsilised vigastused nähtuvad nii sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka selle juurde lisatud fotodest ning täpsemalt on kahjustatud Luminor Liisingule AS kuulunud Bolt sõiduki parempoolset tagakülge, T. K. kuuluva sõiduki Mercedez Benz C230 parempoolset taganurka ja Swedbank Liising Asile kuuluvat M. K. kasutuses olevat sõiduki BMW 318i tagaosa värvikahjustustega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodelt on näha jäljed, et parklas on viidud sõidukit külglibisemisse ning samuti asjaolu, et parkla on kaetud lahtise kivikillustikuga. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et menetlusalune isik ei veendunud manöövri ohutuses ning oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara ning tervist ning põhjustas oma käitumisega varalise kahju Swedbank Liising AS-ile, T. K. ning Luminor Liising AS-ile. D. M.i käitumise ja saabunud tagajärje vahel on naturalistlik seos. Kui D. M. oleks käitunud õiguskuulekalt ning järginud liiklusseaduse nõudeid, samuti kui D. M. poleks ohtlikku manööverdamist sõiduki külglibisemisse viimise teel parklas teinud ei oleks eelkirjeldatud liiklusõnnetusi juhtunud ning varaline kahju sõidukite omanikele oleks jäänud põhjustamata. Seega tuvastatud asjaolude pinnalt saabus tagajärg D. M.i teo tõttu ning talle saab ette heita liiklusõnnetusega põhjustatud tagajärgede tekkimist. 25. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid saab järeldada, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 16lg 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud kavatsetusega Kar

S § 16 lg 2 mõttes. D. M. pidi võimalikuks pidama, et kui ta viib sõiduki tahtlikult külglibisemisse võib ta juhitavuse kaotada ja liiklusõnnetuse põhjustada. Samuti teab iga mõistlik isik, et parklas kus on lahtine kivipuru ning sellel sõidukit kiirendades lendab sõiduki rataste alt kive ümbrusesse. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik teadma, et kui ta pole piisavalt tähelepanelik tehes meelega äkilisi manöövreid parklas siis võib ta nii enda poolt juhitud kui ka teisi parklas parkinud sõidukeid kui tema jaoks võõrast vara kahjustada ning sellise käitumisega liiklusseadust rikkuda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 26. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus

§ 16

lg 1 nõudeid ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236lg 1 27.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud teoga rikkus D. M.

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

28.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 24 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).

§ 169

lg 5

1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

1. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Politseile teatas liiklusõnnetusest tunnistaja M. K.. Sõidukitele tekkinud vigastused ei saanud kuidagi märkamata jääda. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi sõidukite vigastuste mahtu arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse. Kuigi menetlusalune isikul puudus juhtimisõigus on üldteada asjaolu, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta ei teinud seda ja lahkus sündmuskohalt, tulles sinna hiljem siiski tagasi. Vahepealsel ajal oli tunnistaja teatanud politseisse juhtunust. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadmises, et saabub tagajärg. Seega on ka see süütegu toime pandud kavatsetult. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ka siinkohal puuduvad.
2. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus 31. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. KarS § 56 lg 3 sätestab, et alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

1. Seega on karistamine alaealise puhul erandiks, esimeses järjekorras tuleks kaaluda mõjutusvahendi kohaldamist, millised on ette nähtud KarS § 87 lg-s
2. Kui kasvõi üks neist omaks alaealisele tema edasise käitumise mõjutamiseks tugevamat mõju kui väärteo eest ettenähtav karistus, siis tuleb kohaldada seda. Riigikohus on leidnud, et alaealise puhul tuleb püüda ära hoida uut kuritegu, tasakaalustada nn pedagoogilist defitsiiti ning pidada silmas tema sotsiaalset järeleaitamist ja integratsiooni (vt nt RKKK 3-1-1-43-06, p 13). Ehkki viimane on öeldud kriminaalasja kontekstis, kehtib see samavõrd reageerimisel väärtegude toimepanemisele
3. Arvestades asjaolu, et D. M.i puhul on tegemist noorukiga, kes on vaimselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja sotsiaalselt veel ebaküps ning kes käib koolis on kohus seisukohal, et ta vajab mitte niivõrd karistamist kui järelevalvet koos süsteemse suunamise ja abistamisega. Rahatrahvi kohaldamine on antud hetkel välistatud kuivõrd D. M.il ei ole võimalusi selle tasumiseks. Kuigi kohtuväline menetleja soovis kohaldada aresti on kohus seisukohal, et D. M.i puhul tuleb jaatada seda, et mõjutusvahend kui kasvatuslik meede on karistusest märksa sobivam, tagamaks tema edaspidine õiguskuulekus. Tuleb silmas pidada, et kuigi D. M. pani toime 3 väärtegu siis on poisi näol tegemist varasemalt karistamata isikuga (nähtub karistusregistri väljavõttest mis on kohtule esitatud) ning pole alust väita, et üldkasulik töö ei suudaks noormeest õiguskuulekale teele suunata. Menetlusalune isik avaldas kohtus, et ta on nõus tegema ühiskondlikku kasulikku tööd, samuti oli seda meelt D. M.ile määratud kaitsja. Kohtul tuleb alaealise õigusrikkumisele reageerimisel teo raskuse ja süü suuruse asemel seada fookusesse alaealise isik ning valida meede, mis on eelduslikult kõige tõhusam uute rikkumiste ära hoidmiseks ning käesoleval juhul on kohtu hinnangul selleks just üldkasuliku töö tegemine. Seega peab kohus põhjendatuks väärtegude toimepanemise eest KarS § 87 lg 2 p 6 alusel kohaldada D. M.ile mõjutusvahendit 10 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib Viru Vangla
4. üksuse kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Viru Vangla
5. üksuse referendi poole telefoninumbril 6637900 või saata e-kiri aadressil viruv.info@just.ee.
6. Väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 392 eurot. D. M. on alaealine (VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumenetlusest kaitsja osavõtt kohustuslik. Ta ise ei valinud kaitsjat, kohus määras talle VTMS § 22 lg 3 alusel kaitsja riigi kulul. Seega jääb kaitsja tasu ja kulu riigi kanda. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/