← Eesti

2-20-14417/51

Obsah (8)§ 657§ 651§ 229§ 238§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14417 Ts

§ 657lg 1 p 2¹ järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, jaotas ja mõistis välja menetluskulud. Hageja apellatsioonkaebust saab selle sisust tulenevalt mõista viisil, et hageja ei soovi maakohtu otsuse tühistamist osas, millega hagi rahuldati. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja 80,04 eurot, millest 79,49 eurot põhivõlg ja 0,55 eurot hagiavalduse ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, samuti edasiulatuv viivis põhivõlalt alates 03.10.2020 määraga 12% aastas kuni põhinõude tasumiseni.

  1. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
  2. Maakohus leidis kokkuvõttes põhjendatult, et kostjal oli õigus lepingu p-i 4.13 alusel vaidlusaluste arvete tasumisest keelduda. Kuigi ringkonnakohus nõustub hageja sõnale „viivitamata“ antud tähendusega ja sellega, et hageja informeerimine 24 päeva peale poole 6

(9)lepingupartnerilt või vastavalt ametilt teatise saamist, ei ole lepingupoole viivitamatu teavitamine lepingu p-i 4.13 mõttes, ei muuda see maakohtu järeldust kokkuvõttes ebaõigeks. 9.
  1. Asjas ei oma määravat tähtsust, kas lepingu punkti 4.13 tõlgendamise tulemusel saab asuda seisukohale, et kostjal pidid pettuslike kõnede väitmise ja maksete kinnipidamise hetkel olema ümberlükkamatud tõendid pettuse kohta või võis ta need hankida hiljem. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostja informeeris hagejat viivitamatult sellest, et tal on põhjused maksete kinnipidamiseks ja hageja sai võimaluse veenduda, et see vastab tõele. Seda põhjusel, et leping ei näe ette sanktsiooni, kui pool ei esita tõendeid maksete kinnipidamise hetkel või ei täida oma informeerimiskohustust viivitamatult. Seetõttu puudub vajadus anda hinnangut apellatsioonkaebuses toodud lepingu teksti tõlgendustele inglise- ja eestikeelset varianti võrreldes. 9.
  2. Maakohus leidis põhjendatult, et andmeedastuse pettuslikkust on võimalik tõendada kohtumenetluses. Isegi kui kostjal oleks olnud võimalik hankida tõendid kiiremini ja ta oleks võtnud enda lepingupartnerite keeldumise korral viivitamatult ühendust hagejaga, ei oleks hageja eelduslikult nõustunud kostja väitega pettusliku andmeedastuse kohta. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, mis tüüpi on need ümberlükkamatud tõendid, mida nad aktsepteerivad, ja millise isiku poolt peavad need olema koostatud. Asja materjalidest nähtub, et pettuslikku andmeedastust ei ole lihtne tõendada. Asjas on esitatud kaks asja tundva isiku arvamust, kuid hageja on seadnud need kahtluse alla. Õige on maakohtu järeldus, et vaidlusalust lepingupunkti ei ole võimalik tõlgendada viisil, et kui tõendid pettusliku andmeedastuse kohta saadakse hiljem, nt kohtumenetluses, tekib kostjal kohustus tasuda teenuste eest sõltumata tõendatud asjaolust, et andmeedastus oli pettuslik. 9.
  3. Kolleegiumi arvates saab punktis 4.13 sätestatud kohustust – võtta vastaspoolega viivitamatult ühendust veendumaks, et need on õiguspärased põhjused vaidlusaluse summa kinnipidamiseks – tõlgendada kui kohustust vastaspoolt maksmisest keeldumise asjaoludest informeerida. Nimetatu võimaldab ka andmeedastajal täiendavaid selgitusi anda ja teenuse tellija seisukohti ümber lükata. Samas ei ole lepingus reguleeritud olukorda, kui andmeedastaja ei nõustu, et asjaolud võimaldavad lugeda andmeedastust pettuslikuks. Seega on lõppkokkuvõttes tegemist kostja riskiga, kas ta keeldub kahtluste tekkimisel tasumast ja hangib tõendid hiljem, või selgub hiljem, et ta on alusetult keeldunud arvete tasumisest. Viimasel juhul peaks kostja täitma oma kohustuse ja hageja saaks kohustuse täitmisega hilinemisest tulenevalt kasutada lepingust või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 9.
  4. Selline lepingu p-i 4.13 tõlgendus on objektiivne ja vastab sarnases õigussuhtes oleva mõistliku isiku tõlgendusele. Lepingu p 4.13 ei anna kostjale õigust esitada tõendeid mistahes ajal tulevikus, nagu apellant ekslikult leiab. Hiljemalt kohtumenetluse käigus tuleb kostjal tõendid esitada ja hageja saab need omakorda omapoolsete tõenditega ümber lükata. Kostja kannab riski, et ta ei suuda oma väiteid tõendada. 9.
  5. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et lepingu punkte 4.6 ja 4.13 koos tõlgendades saaks teha maakohtust erineva järelduse. Lepingu p-i 4.6 järgi vastutab kumbki pool enda kulul summade saamise eest, mida võlgnevad talle tema enda kliendid, ning nende saamata jätmine ei mõjuta selle poole kohustust arvet tasuda kõigi andmete eest, mida edastati praeguse lepingu järgi. Nimetatu tähendab seda, et kostja ei saa arvete tasumata jätmisel tugineda üksnes sellele, et tema lepingupool talle tasumata jättis. Seega, kui praeguses asjas oleks leidnud tõendamist hageja väide, et andmeedastus ei olnud pettuslik, ei saanuks kostja tugineda vastuväitele, et tema lepingupartnerid jätsid talle pettusliku andmeedastuse ettekäändel tasumata. 7
(9)
  1. Maakohus on arvestanud hageja väitega, et kostjal ei olnud õigust keelduda kogu võlgnetava summa tasumisest. Kostja on esitanud arvestuse, kui palju tuleks tasuda kohase andmeedastuse eest, ja hageja ei ole sellele arvestusele vastuväiteid esitanud.
  2. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et asja tundvate isikute arvamused ei ole usaldusväärsed. Maakohus heitis RTe arvamusele ette metoodika puudumist, kuid on kogumis siiski arvestanud nii RTe kui ka TL asjatundja arvamustega ega ole neid lugenud ebausaldusväärseks. Kolleegium täiendab nimetatud osas maakohtu otsust. 11.
  3. Riho Tamme on Elisa Eesti AS-i kinnituse (I kd, tl 145-146) kohaselt alates
  4. aastast äriühingu rändlusteenuste osakonna spetsialist ja alates
  5. aastast selle juht, samuti üks GSM pettuste uurimise juhtivaid spetsialiste Eestis. 11.
  6. Kostja on usutavalt selgitanud oma 23.11.2021 menetlusdokumendi p-s 2.2.3, et asjatundja ei kirjelda kasutatavaid mudeleid oma arvamuses, sest operaatorid ei ole huvitatud nende mudelite sattumisest petturite kätte ja ei avalikusta neid. Riigikohus on märkinud, asjatundja arvamus põhineb tihti subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel. Asjatundjad peavad rakendama oma kutsealal oodatavat hoolsust ja kasutatavat metoodikat, et anda arvamus oma parimate teadmiste kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-100-15 p 29). Tõend peab vastama

§ 229

lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Tõend peab olema asjakohane (

§ 238

lg 1) ja lubatav (

§ 238lg 2) (RKTKo nr 3-2-1-181-15 p 51).

Nimetatud tunnustele RTe arvamus vastab. Asjatundja arvamuses metoodika puudumine ei anna veel alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (RKTKo nr 3-2-1-163-11 p 41). Kuivõrd asjas on aga esitatud ka teine asja tundva isiku arvamus vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks, on tegemist ühe asjas hinnatava tõendiga koosmõjus teistega. 11.

  1. Arvestades, et TL arvamuses oli ekspert näidanud ära pettuslike kõnede osakaalu arvestamise metoodika, tugines maakohus põhjendatult kohaste kõnede osakaalu hindamisel viimase koostatud arvamusele. 11.
  2. Asjaolu, et TL on olnud Telia kontsernis töötamise kaudu seotud Telia Eesti AS-ga, kes on pettusliku andmeedastuse tõttu keeldunud omakorda kostjale tasumast, ei võimalda pidada TLt erapoolikuks. Kostja on 22.02.2021 menetlusdokumendi p-s 2.12 esile toonud, et peale Telia Eesti AS teadet pettusliku kasutusena kvalifitseeruvate kõnede kohta esitas kostja Telia Eesti AS-le juuni ja juuli teenuste osas kreeditarve. Nimetatu on tõendatud Telia Eesti AS-i 12.07.2020 ekirjaga (I kd, tl 94) ja kreeditarvega (ei sisaldu pabertoimikus, kuid esitamine on tuvastatav kohtulahendite infosüsteemi ja digitoimiku põhjal, vt dtl 147). Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et kostja on oma nõudest Telia Eesti AS-i vastu loobunud. Seetõttu ei ole asjakohane hageja seisukoht, et TL võib olla huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks.
  3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 171

lg 1).

§ 174lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 8

(9)12.
  1. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles kajastatud õigusabiteenuse sisuks on olnud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse allalaadimine, läbivaatus, selgitamine, analüüs ja vastuse koostamine, edastamine kokku 10 h 20 min; tagatise taotluse koostamine ja arutamine kliendiga 2 h 30; tagatise määruse allalaadimine, läbivaatus ja kliendile edastamine 20 min; kohtu kirja allalaadimine, läbivaatus ja kliendile selgitamine 20 min; menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. Kokku on ajakulu 14 h. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Õigusteenust on vastustajale osutatud tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. 12.
  2. Apellant vastuväiteid vastustaja menetluskuludele ei esitanud. 12.
  3. Arvestades apellatsioonkaebuse, tagatise andmise taotluse ning vastustaja vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus vastustaja menetluskulude suurust vajalikuks ja põhjendatuks. Ka esindaja tunnihind 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (14 h × 130) 1820 eurot (taotluses ilmselt ekslikult 1819,99 eurot). Kuna hageja on tasunud 12.09.2022 kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1560 eurot, tuleb kostjale välja maksta praeguse lahendi jõustumisel tagatise kontolt 1560 eurot ja hagejalt tuleb täiendavalt välja mõista 260 eurot kostja menetluskulude katteks. 12.
  4. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt vastustaja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (260 eurolt) tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.5.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.