lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 5 kuud 2 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Kristina Meus Süüdimõistetu Jüri Šramko (isikukood: 35406110373; elukoht: vabanemisjärgne elukoht puudub; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Raul Tosmann tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 02.07.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3713 mõistetud kergem karistus (4 kuud) kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega (1 aastat ja 6 kuud) ning loeti Jüri Šramko poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 ls 2 alusel arvati mõistetud liitkaristusest 1 aasta ja 6 kuud maha Harju Maakohtu 02.07.2020.a otsuse alusel ära kantud osa 28 päeva ning loeti Jüri Šramko poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta, 5 kuud ja 2 päeva vangistust. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt Jüri Šramko viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 07.04.2022 ja lõpeb 09.09.
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja
Prokuröri kirjalikust seisukohast tuleneb, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt järgnevatel põhjustel. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Jüri Šramko puhul välja tuua ITK täitmise ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, siis negatiivseks asjaoluks on süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Jüri Šramkod on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka vangistuses viibinud. Seega varasemad kriminaalkaristused ja vangistuses viibimine ei ole muutnud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekamaks. Tegemist on süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes aktsepteerib enese kehtestamisel ja konfliktide lahendamisel vägivalla kasutamist. J. Šramko puhul on tegemist isikuga, kellel on tegelikkusele mittevastav enesehinnang, ta on varatu ja koduta ning esineb juba pikaajaliselt kohanemisraskused igapäeva elus. Praegusel hetkel puudub J. Šramkol vabanemisel kindel elu- ja töökoht ning ka toetavad lähedased. Kindla elukoha olemasolu on tingimisi ennetähtaega vabastamise üks kindlaid eeldusi. J. Šramko ei tunnista toimepandud kuritegusid, ta püüab vähendada enda süüd ja soovib jätta muljet, et tema oli ohver. Süüdimõistetu ei ole hetkel valmis muutusteks. Prokuröril puudub veendumus, et J. Šramko suudaks vabaduses käituda reegleid järgivalt. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Jüri Šramko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jüri Šramko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 02.05.2023 Süüdimõistetu Jüri Šramko osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Süüdimõistetu kinnitas, et vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral tal kindlat elukohta ei ole. Tema sissetulekuks saab olema pension, ta on vanaduspensionär. Lähedastest isikutest on tal ainult õde, kellega ta ei suhtle. Süüdimõistetu kinnitas, et viina ta ei taha, ta ei näe sellest rõõmu ja teab, et see on halb asi. Ta tarvitab ainult ukraina viina, eesti viina ta ei joo. Vangistusest vabanedes ta ei hakka jooma ega suitsetama. Kohustust, mitte tarvitada alkoholi, suudab ta täita ja kriminaalhooldusametniku poolt ettepandud kohustusi kohustub täitma, sest tal on tahtejõud väga suur. Süüdimõistetu kaitsja palus kohtul Jüri Šramko vabastada tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu Jüri Šramko kannab käesolevalt kohtuotsuste kogumis liitkaristusena 1 aasta 5 viis kuud 2 päeva vangistust esimese ning teise astme kuriteo eest. Süüdimõistetu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist süüdimõistetu vabatahtlikku osalemist vanglas majandustöödel, sotsiaalprogrammi ja struktureeritud vestluse läbimist ning vangistuse jooksul distsiplinaarkaristuste puudumist. Negatiivne on süüdimõistetud isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Jüri Šramko on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust vangistusena kohtuotsuste kogumis esimese astme kuriteo – antud juhul vägistamise toimepanemise eest
lg 1 järgi, ning teise astme kuritegude - s.h varguse (
lg 1 järgi) ja kehalise väärkohtlemise (
Vägistamise pani Jüri Šramko toime kasutades ära kannatanu abitut seisundit, kuivõrd kannatanu ei olnud eelnevalt tarbitud alkoholi tõttu võimeline ümbritsevast olukorrast aru saama ega vastupanu osutama. Negatiivne on, et süüdimõistetu Jüri Šramko vanglast vabanemisel reaalset elukohta ei oma ja ta ei ole soovinud ka vanglapoolset abi elukoha leidmisel. Jüri Šramko on aastaid elanud ilma kindla elukohata. Tegemist on kodutu ja varatu isikuga. Enne vangistust elas kinnipeetav sotsiaalmajas, aadressil xxxxxxxxx xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx. Samal aadressil elas ka kinnipeetava kuriteo ohver. Aadressil xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx-xxxxxx x asuvas xxxxxxxxxxx Sotsiaalhoolekande Keskuse resotsialiseerimiskeskuses voodikoha saamiseks peab Jüri Šramko minema peale vanglast vabanemist keskuse sotsiaaltöötaja vastuvõtule, kes vestleb temaga ja otsustab selle vestluse põhjal tema sobivuse keskuses elamiseks. Kui kinnipeetav vanglast vabanemise järel resotsialiseerimiskeskuses voodikohta ei saa, on tal võimalik minna ööbima aadressil xxxxxxxxxxx, xxxxxxx x asuvasse öömajja.
võimaldab süüdlase ennetähtaegset vabastamist üksnes tema obligatoorse allutamisega käitumiskontrollile, siis peaks kohus ühtlasi ka hindama, kas süüdlane vastab käitumiskontrolli tingimustele. Kohus märgib, et antud juhul ilma kindlat elukohta omamata ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna ennetähtaegse vabastamise korral toimuks käitumiskontroll vastavalt
Negatiivne on, et süüdimõistetul Jüri Šramkol puuduvad vabaduses lähedased isikud, kes saaksid teda vajadusel moraalselt ja materiaalselt toetada. Vanglast vabanemise korral on Jüri Šramko sissetulekuks riiklik vanaduspension. Seisuga 06.02.2023 on kinnipeetava iseloomustuse andmetel Jüri Šramkol tasumata nõudeid 6841 eurot. Negatiivsed on Jüri Šramko hoiakud - ta peab konfliktide lahendamisel vägivalla kasutamist aktsepteeritavaks. Kaks varasemat kuritegu sooritatud vägivallaga, mille tagajärjeks olid kergemad kehavigastused. Kinnipeetava käitumises on näha impulsiivsust, millele viitavad ka korduvad väärteokaristused ja korduvad kriminaalkaristused ning toime pandud seksuaalkuritegu. Jüri Šramko kaldub lahendama konfliktsituatsioone vägivallaga ning seega on tal puudulikud probleemide lahendamise oskused. Asja materjalidest ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Jüri Šramko ei tunnista vägistamist, samuti eitab ka teisi kuritegusid või moonutab vägivallakuritegude sündmuse üksikasju enda kasuks. Ta püüab vähendada süüd ja jätta muljet, et tema oli ohver. Enda sõnul viibib ta hetkel vanglas mittemillegi eest. Samuti ei tunnista Jüri Šramko, et on alkoholi liigtarvitaja. 4 Harju Maakohtu 20.04.2022.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-20-3713 on Jüri Šramko suhtes pööratud täitmisele Harju Maakohtu 02.07.2020.a. kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 3 kuud ja 2 päeva vangistust, kuivõrd kriminaalhooldusalune Jüri Šramko ei sooritanud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde tähtajaks, lisaks rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub käesolevalt kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab korrektselt käitumiskontrolli kontrollnõudeid täita. Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Jüri Šramko ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Jüri Šramko ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Jüri Šramko ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Jüri Šramkole riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Jüri Šramkolt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.