Obsah (6)

§ 120§ 121§ 63§ 68§ 73§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10398 (kohtueelse menetluse nr 18261000920) Kohtukoo

) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav I.B. Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub, teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada I.B süüdi

§ 120lg 1 järgi ähvardamises ja karistada teda 4 kuu pikkuse vangistusega.

2. Tunnistada I.B süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja karistada teda 10 kuu pikkuse vangistusega. 3.

§ 63

lg 3 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista I.B liitkaristuseks 1 aasta vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8.

–

1. oktoober 2018 ja
2. –
3. oktoober 2018, s.o 4 päeva karistusaja hulka ja mõista I.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
4. Jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui I.B ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
2. jaanuarist
4. Teavitada J. R. I.B ennetähtaegsest kinnipidamisasutusest põgenemisest. vabastamisest või 1
5. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 60 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 79,68 euro ulatuses (sh käibemaks). Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 170,40 euro ulatuses (sh käibemaks), kokku 920,40 eurot välja I.B-lt . Menetluskulud tuleb I.B tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
6. jaanuarist
7. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
8. peatüki
9. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse I.B kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse I.B teise inimese ähvardamises tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Seda seetõttu, et tema, olles varem omavahelise sõnavahetuse käigus kasutanud elukaaslase M. M. suhtes füüsilist vägivalda, ähvardas
10. oktoobril 2018 kella 21.52 paiku oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x elukaaslast M. M. tappa, öeldes: ma löön su maha“. Seejärel ähvardas ta kannatanut kehavigastuste tekitamisega, hoides samal ajal agressiivselt käsi rusikas. Tema eelneva vägivaldse käitumise tõttu oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani I.B toime teise inimese ähvardamise tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse I.B teise inimese korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Seda seetõttu, et tema: –

1. oktoobril 2018 kella 00.30–01.08 vahel J. R. korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, olles alkoholijoobes, lõi voodis magavat J. R. korduvalt rusikatega pähe ja näkku ja põhjustas sellega kannatanule näo hulgivigastused, vasaku silma hematoomi ja turse ja füüsilist valu; –
2. oktoobril 2018 kella 21.52 paiku oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, olles alkoholijoobes, haaras omavahelise sõnavahetuse käigus elukaaslasel M. M. käega kahelt poolt põskedest ja pigistas. Seejärel haaras ta käega kannatanul kõrist ja pigistas. Nende tegudega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seega pani I.B toime teise inimese korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kokkuleppe sisu Süüdistatava I.B , tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Pärteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on I.B-le mõistetavaks karistuseks

§ 120

lg 1 järgi neli kuud vangistust ja

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kümme kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse I.B liitkaristuseks üks aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8.– 9.

oktoober 2018 ja

1. –
2. oktoober 2018, s.o neli päeva karistusaja hulka ja mõistetakse I.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui I.B ei pane ühe aasta ja nelja kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb I.B

§ 120lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 249,68 eurot (kokku 999,68 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks s oodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3 -1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. Ka kokkuleppes on osa menetluskulusid jäetud riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb sundraha 60 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 79,68 euro ulatuses jätta riigi kanda, sest I.B teeb juhutöid, tal puudub kindel töökoht ja püsiv sissetulek ning menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 170,40 euro ulatuses (kokku 920,40 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb I.B tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. 3 Kannatanu J. R. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. See taotlus tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel rahuldada. Taotluse rahuldamist ei väära see, et otsuse järgi ei pea I.B vangistust kandma minema. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse I.B tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutada nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. /allkirjastatud digitaalselt/ 4