← Eesti

1-19-4077/6

1-19-4077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4077

(18233000308)Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi A.I süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav A.I Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Puudub, süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg 29.05.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada A.I süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Arvestada karistusest maha 28.09.2018 kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 lg 7 järgi A.I poolt täidetud 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd , millele vastavalt KrMS § 69 vastab 2 (kaks) kuud vangistust ja määrata ärakandmata karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Maria 1 1-19-4077 A.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 29.05.
  1. Kannatanu hagi rahuldada ja mõista A.I-lt välja kannatanu K G (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot ja 76 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx. Mõista A.I-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A.I osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu 210 (kakssada kümme) eurot Eesti Vabariigi kanda. Määrata, et A.I on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 810 (kaheksasada kümme) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700027508 ning selgitus „A.I , 1-19-4077, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas A.I-le on esitatud süüdistus selles, et tema 17.03.2018 ajavahemikul kella 15.0016.00 tuli korterisse aadressil xxx ning isiklike vaenulike suhete pinnal haaras K M (praegu G) juustest ja korduvalt lõi kannatanu pead vastu põrandat, tekitades kannatanule K. M (praegu G ) füüsilist valu ja kehavigastusi (pealaenaha pindmine vigastus, küünarvarre pindmised vigastused, randme ja käe pindmised vigastused). Oma tahtliku tegevusega A.I pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo. Vastavalt A.I , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Marina Zagorets vahel 21.05.2019 sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale A.I-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Arvata karistusest maha ära tehtud 60 tundi üldkasulikku tööd ehk 60 2 1-19-4077 päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldada A.I suhtes KarS § 73 sätteid ning mõistetud ärakandmata karistust 2 (kaks) kuud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane üheaastase
(1)katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 973,76 eurot, mis kuulub väljanõudmisele süüdistatavalt A.I-lt . Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub väljamõistmisele A.I-lt sundraha summas 810 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel määrata, et A.I hüvitab väljamõistetud menetluskulud (810 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi õigusabi tasu – 210 eurot, jätta riigi kanda (KrMS § 180 lg 3 alusel). Kohtuistungil A.I avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja tsiviilhagiga kokkuleppes toodud viisil. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A.I süüdi mõista KarS § 121 lg 1 järgi. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja tsiviilhagiga kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades süüdistatava varalist seisundit (A.I on töötu ja ülalpidamisel on 2 alaealist last) on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja tasu summas 210 eurot jätta riigi kanda. Samuti arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248 ja 249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.