Obsah (8)

§ 663§ 659§ 447§ 654§ 171§ 178§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14940 Kohtuasi X avaldus Aktsias

) § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Kuigi avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, põhjustas puudutatud isik teabe andmisest keeldumisega avalduse kohtusse esitamise. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. 4.
2. Maakohus ei ole määruses märkinud, millised asjaolud on menetluse käigus tuvastatud ning millised järeldused on neist asjaoludest tehtud. Avaldaja põhjendas oma teabe saamise taotluses, et soovib teavet analüüsides leida vastust küsimusele, kas juhatus on rikkunud oma hoolsuskohustust ning andnud klientidele laost toodangut välja olukorras, kus neile eelnevalt esitatud arved on tähtaegselt tasumata. Aktsionäril ei ole üldjuhul õigust küsida, miks üks või teine juhtimis- või finantseerimisotsus on tehtud ja kas see on otstarbekas. Maakohus ei ole andnud vastust küsimusele, kas aktsionäri teabenõude eesmärk saab olla järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle. Seega ei ole maakohus asjaolusid igakülgselt hinnanud ning maakohtu järeldused ei põhine tegelikel asjaoludel. 4 2-20-14940
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja seisukoha.
4. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Kolleegium peab vajalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2.2 selles toodud numbrilise ebatäpsuse osas. Maakohtu määruse resolutsiooni p-is 2.2 on laekumata arvete summaks märgitud ekslikult 129 183 eurot, kuigi puudutatud isiku 2019. a majandusaasta aruandes on see summa 1 291 832 (tl 12). Tegemist on sellise täpsustusega, mis ei muuda määruse sisu (

§ 447lg 2).

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Maakohus leidis õigesti, et avaldaja teabenõude eesmärk on saada teavet ühingu majandusliku olukorra kohta ning sellise teabe taotlemine mahub aktsionäri õiguste piiridesse.

1. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus määruses märkinud, millised asjaolud menetluse käigus tuvastati ning mis on neist asjaoludest tehtud järeldused. Maakohus ei ole andnud hinnangut selle kohta, kas avaldaja teabenõue on kooskõlas aktsionäri teabenõude regulatsiooniga või kas teabenõude eesmärk saab olla järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle. 10.
2. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus teabenõudega seotud asjaolud korrektselt, hinnates, kas teabenõudes esitatud küsimused on põhjendatud ning kas need on kooskõlas aktsionäri teabenõude õigusega (maakohtu määruse p-d 5–10). Riigikohus on nr
3. oktoobri
4. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-9918 p-s 48 selgitanud, et kuna majandusaasta aruande kinnitamine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses ja aktsionäril on õigus saada teavet aastaaruande sisu kohta, siis on aktsionäril eelkõige õigus küsida küsimusi aastaaruande erinevate kirjete kohta. Praegusel juhul ongi avaldaja palunud üldkoosolekul selgitusi ja täpsustusi
5. a majandusaasta aruandes sisalduvate kirjete kohta. Küsimustega seotud teave on puudutatud isikul olemas, mistõttu ei ole teabenõude täitmine ka ülemäära koormav. Maakohus on õigesti leidnud, et teabenõue ei sisalda taotlust esitada hinnanguid või prognoose. 10.
6. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et maakohus jättis ekslikult analüüsimata avaldaja
7. oktoobri
8. a menetlusdokumendist nähtuva taotluse hinnata teabenõudele vastuse saamisel juhatuse hoolsuskohustuse täitmist (vt puudutatud isiku viide avaldaja seisukohale seoses ebatõenäoliselt laekuvate arvetega, tl 44 pöördel, p b). Maakohus ei pidanud sellele seisukohale hinnangut andma, kuna jättis avaldaja taotluse ebatõenäoliselt laekuvate arvete kohta esitatud küsimuse osas rahuldamata (maakohtu määruse p 6). 10.
9. Kokkuvõttes ei ole maakohus praeguse asja lahendamisel asjaolusid valesti tuvastanud ega teinud neist ekslikke järeldusi. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata. 5 2-20-14940 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb selle rahuldamata jätmise tõttu jätta

§ 171

lg 1 kohaselt puudutatud isiku kanda.

§ 178

lõike 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle määruse peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 12.

§ 174

lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja määruskaebemenetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas avaldaja lepinguline esindaja õigusabiteenuseid tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja kinnitas

§ 174lg 10 kohaselt, et lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane.

Avaldaja esindaja teostas määruskaebemenetluses toiminguid ajakuluga 3 tundi, mille eest avaldaja tasus 270 eurot. 13.

§ 175

lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja avaldaja õiguste kaitseks vajalikud ning neile kulunud aeg 3 tundi menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus avaldajale määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot ning mõistab need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. 14.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6