2-22-2176/19

2-22-2176 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2022.a Jõhvi Kohtuasja number Kohtuasi 2-22-2176 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. B. (isikukood xxx, elukoht; xxx, e-post:xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat R. Golovenko Kostja: D. B. (isikukood xxx), seaduslik esindaja: A. A. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) R. B. hagi D. B. vastu elatise vähendamise nõudes RESOLUTSIOON

1. Jätta R. B. hagi D. B. vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Hageja R. B. esitas 10.02.2022 hagiavalduse elatise suuruse vähendamise nõudes. R. B.`i ja A. A. kooselust sündis xxx tütar D. B. . D. B. elab hetkel A. A. vanemate juures. D. B. esitas Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-134330 hagiavalduse R. B.`i vastu elatise nõudes. D. B. palus välja mõista hagejalt elatis suuruses 292 eurot, ehk seaduses sätestatud miinimum ulatuses. Hageja on seisukohal, et küsitud elatise suurus on ebamõistlikult suur. Kuid hageja ei vaidlustanud nõutud elatise suurust, kuna tol momendil oli see minimaalne elatise suurus vastavalt tol ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsioonile (s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär). Hageja on töövõimeline inimene ja temal on pidev töökoht. Hagejal puuduvad teised alaealised lapsed. Sellepärast temal puudus võimalus kohtumenetluses vähendada elatise suurust. Hagejat kohustati 29.12.2021 Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-134330 maksma lapse D. B. kasuks alates 01.11.
4. a igakuine elatis 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus kuni D. B. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni (lisa 1). Kohtuotsus jõustub 10.02.
5. Hagejal on raske kohtuotsust täita, kuid käesoleva hagiavalduse esitamise momendil puudub temal elatisevõlgnevus lapse ees. Hageja töötab X OÜ-s ning tema keskmine netosissetulek on ca 1222,82 eurot (lisa 2). 1.
6. Alates 01.01.2022 on muudetud perekonnaseaduse sätted, mis on seotud elatise miinimummääraga. Kehtiv elatise miinimummäär on oluliselt väiksem, kui oli seaduse järgi kuni 01.01.
7. Hagejal on raske tasuda igakuiselt lapse ülalpidamiseks 292 eurot. Hageja on ka seisukohal, et elatise suurus on ebamõistlikult suur ning ei ole põhjendatud. Lapse igapäevased kulutused ei ole nii suured. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist ja välja mõista hagejalt elatis kostja ülalpidamiseks summas 213,44 eurot kuus, alates 10.02.2022.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
8. Kostja vaidles seadusliku esindaja kaudu hagile vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 2)
11. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
12. Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet seoses Perekonnaseaduse muudatusega alates 01.01.
14. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja laps; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega (60 eurot kuus). 3) elatis mõisteti hagejalt välja 29.12.2021 ning selles menetluses ei vaidlustanud kohustatud isik lapse kulusid. Hagi elatise vähendamiseks esitas hageja va kaks kuud hiljem, so 10.02.
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
17. ja
18. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.
19. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 9.1 Hageja ülalpidamisel on üks alaealine laps kostja D. B.; 9.2 Hageja ei vaidlustanud temalt elatise väljamõistmisel kaks kuud tagasi lapse igakuiste kulude suurust, so sisuliselt nõustus elatishagiga. 9.3 Hageja püüdis kohtule näidata oma varalist seisundit halvemana kui see tegelikult on: kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja sissetulek oleks võrreldes elatise väljamõistmise ajaga vähenenud. MTA andmetel oli hageja keskmine netosissetulek 1222 eurot kuus. Hagejal kuulub vallasvarana kaks sõiduautot: Opel Omega 1988 ja Mitsubishi Pajero
20. Hageja väitis, et autod on kostja seadusliku esindaja käes, kuid kostja seaduslik esindaja eitab seda. Hilisemalt väitis hageja, et autosid ei ole enam. 9.4 hageja varaline seisund ei ole halvenenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ja ta on suuteline elatist väljamõistetud suuruses tasuma.
21. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
22. Maakohus on seisukohal, et antud juhul puudub PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus on seisukohal, et ainuüksi seaduse muudatus elatise minimaalsuuruse määramisel ei saa olla aluseks, et elatise suurust vähendada. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
23. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on Tallinnast väljaspool elava 15-16 aastase lapse ülalpidamiskulu standardeelarve 412 eurot kuus. Osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega (kostja puhul 60 eurot kuus). Kostja saab täisealiseks juba ca kahe aasta pärast. Maakohus arvestab otsuse tegemisel seda, et hageja elatise väljamõistmise ajal ei vaidlustanud kostja kulude suurust, so sisuliselt nõustus elatishagiga. Hageja on suuteline elatist maksma 292 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
24. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4). Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga