) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 6 sätestab, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.
lg 4 näeb ette, et menetleja väljastab taotluse esitamise korral täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse (215 SE) teise lugemise seletuskirjast tuleneb üheselt, et lõike 4 sõnastus hõlmab muu hulgas ka menetlusaluse isiku ja tema kaitsja õigust saada koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust. Samuti nähtub Riigikogu õiguskomisjoni 18. märtsi 2021 istungi protokollist, et vaidlusalune säte, s.o
lg 4 lisati teise lugemise eel ning muudatusettepaneku sõnastuses osas leiti kompromiss siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, õiguskantsleri ja Eesti Advokatuuri vahel. Seega asjaolu, mis õiguskomisjonis oli 18. märtsil 2021 arutlusel
aprilli 2021 seletuskirja. Teise lugemise seletuskirjast nähtub ka see, et kuna väärteomenetluste hulk on suur ning sellest tulenevalt võib politseile tekkida teatav lisakoormus, tuleks inimesi suunata eelistama väärteotoimiku koopia saamist digitaalsel kujul. Järelikult tuleneb menetlusalusele isikule ja kaitsjale
Ka antud väärteoasjas tuleb seega menetlusalusele isikule või tema kaitsjale õigus saada täielik koopia väärteotoimikust ning ressursi kokkuhoiu huvides võiks kohtuväline menetleja seda teha digitaalselt. 2
Seega tuleb antud asjas menetlusalusele isikule või tema kaitsjale väljastada koopia väärteoasja materjalidest (sh salvestistest), mis asuvad CD-l. Lisaks märkis maakohus, et
lg-s 6 sätestatud 15-päevane vastulause esitamise õigus eeldab üldjuhul väärteotoimikuga pikema aja jooksul tutvumist tutvujale endale sobival ajal. Üksnes õigus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures eelnevalt kindlaks määratud ajal ei taga isikule täielikult
lg 1 p-s 1 sätestatud õigust olla teadlik, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, ning saada teavet riigi poolt tehtava etteheite iseloomust ja alustest. Samad õigused on sätestatud ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 3 p-des a) ja b). Väärteotoimiku digitaalse koopia elektroonne edastamine menetlusalusele isikule või tema kaitsjale näiteks AET-i või e-posti teel ei ole sedavõrd koormav toiming, et võiks kahtluse alla seada
Kohtu hinnangul ei saa väärteomenetlust üldjuhul kunagi kahjustada see, kui menetlusalune isik ja tema kaitsja on täielikult teadlikud etteheite sisust ja kogutud tõenditest. Kaitsja on kaebuses muu hulgas taotlenud vastulause esitamise tähtaja edasilükkamist. Menetlusalune isik sai väärteoprotokolli koopia kätte 2. märtsil 2023. Vastulause esitamise tähtaeg oli seega 17. märtsil 2023. Kaitsja taotlust vastulause tähtaja edasilükkamiseks tõlgendas maakohus vastulause tähtaja ennistamise taotlusena.
lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 alusel on võimalik kohtumäärusega ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg. Üldjuhul tuleb möödalastud toiminguga koos esitada ka tähtaja ennistamise taotlus (mutatis mutandis RKKKo 4-19-1809/48, p 32). Kaitsja sõnul ei olnud võimalik esitada vastulauset tähtaegselt, sest tal puudus täielik väärteotoimiku koopia, mille alusel saanuks kaitsja vastulauset koostada (või hoopis otsustada pärast väärteotoimiku analüüsimist, et vastulause esitamiseks alust pole). Seega oleks praeguses olukorras ebamõistlik nõuda tähtaja ennistamise taotlusega koos ka sisulise vastulause esitamist. Maakohus leidis, et kuna kohtuväline menetleja keeldus alusetult täieliku väärteotoimiku koopia kaitsjale digitaalselt väljastamisest, esines kaitsjal KrMS § 172 lg 2 p-st 2 tulenev mõjuv põhjus vastulause tähtaja möödalaskmiseks (mutatis mutandis RKKKm 1-174754/21, p 16). Maakohtu hinnangul tuleb vastulause tähtaeg ennistada ning võimaldada menetlusaluse isiku kaitsjal esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause 5 päeva jooksul alates sellest, kui täielik väärteotoimiku koopia (sh salvestised CD-l) on menetlusalusele isikule või tema kaitsjale väljastatud. Väljastamine võib toimuda näiteks digitaalselt. Väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 3. aprillist 2023. Seega tuleb kohtuvälisel menetlejal oodata ära, kas kaitsja esitab vastulause või mitte, ning alles seejärel on kohtuvälisel menetlejal võimalik teha antud asjas lahend. Väärteoprotokolli on võimalik muuta üksnes kohtuvälises menetluses, aga mitte enam kohtumenetluses (RKKKo 3-1-1-43-14, p 11). Seega tuleks ka antud juhul väärteoprotokolli muutmisel lähtuda
lg-st 2 ning teha muudatus kuupäevas, millal on kohtuvälise menetleja lahend
lg-le 1 ja vaidlustatakse Harju Maakohtu määrust täies ulatuses leides, et maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust
Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine on kaasa toonud ebaõige sisuga kohtuotsuse. Menetleja kaebeõigust toetab Riigikohtu varasem praktika. Riigikohus on kaebeõigust jaatanud olukorras, kus maakohus, lahendades
korras kaebust kohtuvälise menetleja määruse peale, kujundab oma järeldused ja seisukohad üksnes kaitsja kaebuse pinnalt ja ei tutvu väärteotoimikuga ega anna kohtuvälise menetleja otsustusele sisulist 3
Seejuures ei ole kohtuvälise menetleja tegevus takistanud menetlusosaliste õigust vastulause, tõendite ja taotluste esitamisele. Kohus on ekslikult järeldanud, et olukorras, kus menetlusosaline ise loobub kohtuvälise menetleja juures toimikuga tutvumise õiguse kasutamisest, on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Maakohtu määrusest ei nähtu mitte ühtegi põhjendust, miks kohtuvälise menetleja poolt edastatud A. Afanasievi väärteoasja nr 2315,23,001532 toimik koos selle sisuga tuleb jätta täies ulatuses tähelepanuta.
lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteoprotokoll oli A. Afanasievile kättesaadav alates 02.02.2023. Asja materjalidest nähtub, et taotlus toimikust koopiate saamiseks esitati 10.03.2023, s.o 6 päeva enne vastulause esitamise tähtaja lõppu. Ei taotlusest, kaebusest ega ka väärteotoimikust nähtu selliseid mõjuvaid objektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaitsjal ja menetlusalusel isikul toimikuga kohapeal tutvuda ja kasutada oma kaitseõigust toimikuga tutvumise kaudu. Ometi on maakohus hinnanud olukorras, kus kaitsja ja menetlusalune isik loobusid kaitseõiguse teostamiseks kasutamast
lõikest 6 tulenevaid õigusi, et kohtuvälise menetleja tegevuse tõttu ei saanud menetlusalune isik ja tema kaitsja esitada vastulauset selleks seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Kohtuväline meneteja ei nõustu maakohtu seisukohaga, sest kuigi menetlusosalisele toimikust koopiad ei väljastatud, ei tähenda see seda, et menetlusaluse isikul ei olnud võimalik vastulauset esitada. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et isegi, kui isik ei jõua mingitel põhjustel tähtaegselt vastulauset esitada, siis oma õiguse esitada vastulause saab menetlusalune isik realiseerida sellega, kui ta esitab kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele maakohtule. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A. Afanasievi õigust esitada väärteoasjas vastulause ei ole rikutud. Kaitsja soov kohustada kohtuvälist menetlejat tutvustama talle väärteotoimikut talle mugavamal viisil (toimiku koopiate edastamine), ei saa olla vastulause esitamise välistavaks asjaoluks. Maakohus, tuginedes üksnes kaebuses toodule, on käsitlenud menetlusalusel isikul väärteotoimiku koopiate puudumist vastulause esitamist välistava asjaoluna jättes sealjuures tähelepanuta, et kaitsja ja menetlusalune isik ise loobusid toimikuga tutvumise õigusest. Maakohus ennistas ilma igasuguse mõjuva põhjuseta menetlusosaliste endi poolt mööda lastud vastulause esitamise tähtaja, andis menetlusosalistele vastulause esitamiseks täiendava tähtaja ning kohustas kohtuvälist menetlejat muutma väärteoasjas väärteoprotokolli olukorras, kus selleks seadustikus alused puuduvad.
lg-st 5 tulenevalt ei peata kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine vaidlustatud tegevust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus, sisuliselt keelates kohtuvälisel menetlejal teha lahend seaduses selgelt sätestatud tähtajal (
lg 5), s.o väärteoprotokollil märgitud lahendi kättesaamise kuupäeval, on ületanud sellega oma õiguste piire ja tühistanud oma määrusega kohtuvälisele menetlejale seadusandja poolt
lg-le 2, kui viidatud säte lubab väärteoprotokolli muuta üksnes juhtudel, kui protokolli koostades tuleb täiendada tõendusteavet või muuta väärteo kvalifikatsiooni. Neid asjaolusid aga ei esinenud. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et maakohus on oma määruses eksinult raskelt väärteomenetlusnormide kohaldamisel ja on jätnud sisuliselt läbi vaatamata kaebuse kohtuvälise menetleja juhi määruse peale andmata sisulist hinnangut määruses toodud seisukohtadele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 191 kohaselt.
p 12 kohaselt ei saa edasikaebe korras vaidlustada maakohtu määrust, millega maakohus lahendas kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ainsa erandina on edasikaebeõigus tagatud konfiskeerimise küsimust lahendava maakohtu määruse peale. Käesoleva kohtuasja puhul ei ole tegemist sellise erandiga. Seega on maakohtu määruses märgitud edasikaebekord õige. Kuigi kaebaja viitab, et vastavalt Riigikohtu praktikale on määrust võimalik määruskaebe korras ringkonnakohus vaidlustada juhul, kus sõltumata maakohtu määruse resolutiivosa sõnastusest on tegemist kaebuse läbi vaatamata jätmisega, ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. Maakohus on A. Afanasievi kaitsja kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja esitatud taotlused rahuldanud, seega ei ole tegemist läbi vaatamata jätmisega, nagu oli seda kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-110-06. Kaebaja poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-36-06 selgitas Riigikohus aga, et ringkonnakohtu lahend, mis on tehtud
§-s 198 tähendatud määruskaebuse läbivaatamisel ehk edasikaebemenetluses tehtud määrus, on lõplik ega ole edasikaevatav ning leidis, et esitatud kaebuses puudusid asjaolud, mis oleksid tinginud
Kaebaja poolt väljatoodud lahend 3-4-1-1-04 ei ole aga asjakohane, kuivõrd selles tunnistati, et
septembrist
10. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
lg-st 3, § 191 p-st 12 ja § 142 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebuse esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.