← Eesti

2-22-7290/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-7290 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi E Mi, E P, M H ja E Ti hagi M K

) § 75. Pärandajate arvelduskontodel ja pensionikontol olevat raha on võimalik pärijatel käsutada vaid ühiselt, kuid kostja tõttu ei ole see võimalik (kostja ei vasta telefonikõnedele ega kirjadele). Seetõttu on vajalik pärandvara ühisus pärijate vahel lõpetada. Pärandvara hulka kuuluv xxx kinnistul paiknev elamu vajab põhjaliku remonti ja ei ole ühegi pärija elukohaks. Samuti ei ole mõeldav kinnistu ühine edasine majandamine, mistõttu hagejad taotlevad kaasomandi lõpetamist (

§ 76lg 1) kinnistu müügi teel avalikul enampakkumisel.

KOSTJA VASTUS 3

  1. Kirjalikus vastuse hagile kostja tunnistas hagi. Kostja märkis, et tal ei ole 14 aasta jooksul absoluutselt õdedega (hagejad 1 ja 2) ning vennaga (I S) kontakti olnud. Kostjale ei ole teatatud, et I Sul olid võlad ja kostja ei olnud teadlik ka matustest. Hagejad on kostjaga üritanud kontakti saada kostja laste kaudu. Kostjale saadetud e-kirja ei saanud kostja avada ning võõrastelt numbritelt saabuvatele telefonikõnedele kostja ei vasta, kartes telefoni pettust. Menetluskulud tuleks jagada võrdselt kõigi osapoolte vahel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  3. Asja materjalidest nähtub, et hagejad ja kostjad on kaaspärijad ning neile kuulub pärandvara ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara koosseisus on pärandajale kuulunud raha pangakontodel, pensioni osakud ja kinnisasi.
  4. PärS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärija vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
  5. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale (lg 2) ning pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti (lg 3).
  6. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (sh pärandaja võlad, PärS § 130 lg 1) ning pärandaja matuse kulud kannavad pärijad (PärS § 131). 10.

§ 75

kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega sotud kahju ja kulutusi. 11.

§ 76

lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

§ 77

lg 1 kohaselt on üks kaasomandi lõpetamise viisidest asja müük avalikul enampakkumisel.

  1. Hagejate 1 ja 2 pärandvaraga seotud kulutuste kandmine (matusekulud, pärimistoimingutega seotud kulud, kinnistu korrastamise ja kindlustamisega seotud kulutused) on hagejate poolt tõendatud (tl 23-52).
  2. Hagi on tõendatud ka kostja õigeksvõtuga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1). TsMS § 444 lg 3 kohaselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
  3. Kohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb hagejatel esmalt taotleda kande muutmist kinnistusraamatus ning seejärel pöörduda kohtutäituri poole avaliku enampakkumise korraldamiseks. 4 MENETLUSKULUDE JAOTUS
  4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hageja 1 menetluskulu (riigilõiv 490 eurot) kostja.
  5. Puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja pole kohtueelses menetluses ise reageerinud pärandvara ühisuse lõpetamise võimalustele ja tehtud ettepanekutele (vt 11.09.
  6. a e-kiri, tl 19-20 ja kulutuste hüvitamise taotlusele, tl 21-22). / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.