← Eesti

1-22-1968/31

Obsah (5)§ 306§ 180§ 189§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Määratud kaitsja Istungi toimumise aeg RES

§ 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Dmitri Tsajun kuriteo toimepanemises Kar

S § 404 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

  1. Süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõista Dmitri Tsajun õigeks.
  2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 9.10.2019 otsusega mõistetud karistuse (9 aastat vangistust) ärakandmata osa (2 aastat 5 kuud ja 17 päeva vangistust) võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 24.04.2023
  3. Kohaldada Dmitri Tsajun suhtes tõkend – vahistamine alates antud kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
  4. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 1298,40 eurot, sh tasu 1082 eurot ja käibemaks 216,40 eurot. 1 6.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o tunnistaja sõidukulu osas summas 49,14 eurot riigi kanda ning ülejäänud osas mõista menetluskulud Dmitri Tsajun’ilt riigituludesse välja.

  1. Välja mõista Dmitri Tsajun’ilt riigituludesse menetluskulud: 1087,50 eurot sundraha; 64,80 + 97,20 + 222 + 1298,40 eurot kaitsjatasu; kokku 2769,90 eurot. Menetluskulud 2769,90 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr E522200221013264447 Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300 LHV Pank nr EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700014701 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid sündmuskohalt kaasa võetud fooliumpulgad (pakend nr 1 ja 2) ja CD plaat videosalvestisega, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 9.05.
  3. Kohtuotsus jõustub 15 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 10.05.2023 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. SÜÜDISTUS Dmitri Tsajuni (Tsajun) süüdistatakse selles, et tema, kandes vabadusekaotuslikku karistust, 06.
  4. 2020 enne kella 10:19 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla K hoone K1 osakonna kambris nr K118 süütas tahtlikult põlema vanglale kuuluva poroloonmadratsi, millega tekitas kambris K118 tulekahju. Arvestades tahtlikult põlema süüdatud poroloonmadratsi põlemisest tekkinud mürgise suitsu hulka, tulekahju leviku kiirust, ulatust ning põlengu süütamist kinnipidamisasutuse kambris, mille läheduses viibis mitmeid teisi, lukustatud kambritesse paigutatud isikuid ning ametikohustusi täitnud vanglaametnikke, põhjustas Dmitri Tsajun süütamisega teadlikult ja tahtlikult ohu teiste K1 osakonnas viibivate isikute, sh lukustatud kambrites viibivate kinnipeetavate (kokku 31 isikut) ning vangla ametnike elule ja tervisele. Eelpool kirjeldatud süütamise asjaolud olid Dmitri Tsajunile teada ning ta teadis või vähemalt möönis kuriteokoosseisu realiseerimist, pannes süütamise toime vähemalt otsese tahtlusega. Selle tegevusega pani Dmitri Tsajun toime KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Samuti süüdistatakse Dmitri Tsajuni selles, et tema, olles varem karistatud 09.10.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega 1-18-4577 KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9, § 118 lg 1 p 6, § 121 lg 2 p 2,3 järgi erinevate vägivallakuritegude eest ja kandes vabadusekaotuslikku karistust, 06.06.2020 enne kella 10:19 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla K hoone K1 osakonna kambris nr K118 süütas tahtlikult põlema vanglale kuuluva poroloonmadratsi. Tekkinud põlengu tagajärjel levis suits ning põlengust põhjustatud mürgised gaasid osakonna 2 territooriumile ning põhjustas peavalu vähemalt kaheksale K1 osakonna kambrites viibivale kaaskinnipeetavale (K S, A V, K K, V L, R Õ, J N, R V, A N). Selle tegevusega pani Dmitri Tsajun toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu tekitava väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt ( juriidiline retsidiiv). Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Vingugaasi sissehingamine võib põhjustada tervisekahjustust. Ei oma tähtsust, et need kahjulikud tagajärjed ei ole saabunud. Kinnipeetavad kaebasid peavalule. Teistel olid muud kaebused seoses selle juhtumiga, neile anti tablette. Kinnipeetavad V, V kurtsid peavalu üle. Sellega on täidetud koosseisuline tagajärg – valu. Valu ei ole tervisekahjustus. Ei pea tingimata olema kehaline kontakt või kehaline mõjutamine. Määrav ei ole kannatanute endi arvamus. Fakt on see, et nad hingasid suitsu sisse ja see põhjustas neile (pea)valu. Ekslik on kaitsja väide, et § 121 neeldub § 404 alla. Raskeid tagajärgi ei olnud, karistus peab olema keskmisest leebem. Sanktsioon on kuni 5 aastat. Vangistuses uue kuriteo toime pannud isikule saabki taotleda karistuseks uue kuriteo eest ainult reaalset vangistust. Prokurör palus mõista karistuseks § 121 järgi 4 kuud vangistust, § 404 järgi 5 kuud, § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Suurendada karistus varasema ärakandmata karistuse võrra. Süüdistatav Tsajun tunnistas oma süüd osaliselt, nimelt süüdistuses KarS § 404 järgi ehk süütamises. Süüdistuses KarS § 121 järgi süüd ei tunnista. Ei töötanud selektor, ei saanud valvuriga ühendust võtta. Tegi veeuputuse. Kui ametnik tuli, siis med töötajat ei näinud. Toiduluugi kaudu ravimit manustada ei ole mugav, seetõttu keeldus ravimi võtmast. Kui loenduse ajal valvur hakkas pinalist ravimeid andma, siis ta puistas ravimeid käe peale, aga tol ajal oli covid, seetõttu keeldus võtmast neid tablette, palus et antaks teised tabletid, nad keeldusid, läksid minema. Ei saanud enam kannatada. Olid tugevad valud, siis korraldas tulekahju, ilma tahtluseta kellelegi mingit kahju tekitada. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt, § 404 järgi, ei ole põhjendatud § 121 järgi. See on hõlmatud § 404 kooseisuga, seal on juba koosseisuliseks asjaoluks oht elule ja tervisele. Ei ole tõendatud, et on kahjustatud teiste isikute tervist. Mõned isikud on küll väitnud, et tundsid valu, aga valu on koosseisuliseks tunnuseks vaid kehalise väärkohtlemise korral, mida Tsajun ei ole tarvitanud. Üldmenetlusse läks asi, sest ei jõudnud kokkuleppele karistuse osas. Kinnipeetavate tervist ei ole kahjustatud, valu tekitamisel ei kasutatud füüsilist vägivalda. Kui kinnipeetavaid oleks õigeaegselt evakueeritud, siis ei oleks ka peavalu tekkinud. Sellest on rääkinud V ja V. Kannatanuteks ei pidanud end ka muud kinnipeetavad. Vanglaametnikud ei pidanud evakuatsiooni vajalikuks. § 404 järgi peab arvestama, et covidi tõttu muutus ravimite manustamise kord, see tekitas usaldamatust valvurite suhtes. Seoses remonditöödega ei saanud valvuriga selektori abil ühendust võtta. Asjaolu, et jäi ilma ravimita ja sideta tekitas talle stressi ja selle lahendamiseks korraldaski tulekahju. Ei omanud tahtlust kahjustada teiste inimese elu ja tervist. Palub mõista minimaalne karistus. Kuna tegu oli ideaalkonkurentsiga, siis tuleb kohaldada § 63 lg 1, mitte § 64 lg
  5. Arvestades varalist olukorda menetluskulud suures osas tuleb jätta riigi kanda, ülejäänu tasumiseks 1 aasta jooksul. UURITUD TÕENDID Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle ning ka süüdistatav on ise tunnistanud, et tema tahtlikult süütas põlema vanglale kuuluva poroloonmadratsi, millega tekitas tulekahju kambris nr K
  6. 3 Süüdistatava Tsajun’i ütluste järgi 6.06.2020 oli kambris põleng… 6.06 hommikul palus valvurit, et tuleks med õde, aga seda ignoreeriti. Selle peale, et köita endale tähelepanu, otsustas tekitada tulekahju… Pani madratsi, muud ei olnud midagi, pani pistikusse fooliumist pulgakest, kaks juhet, tükk paberit ja vatti ja sädemest pani vatti põlema, läks kohe põlema, madrats põles ka, natuke paberit… Esimest korda pani põlema. Pani trellide juurde, ukse juurde, sest seal on ventilatsioon, kui suits sattub sinna, siis ventilatsioon lülitub välja ja tuletõrjealarm hakkab kiiremini tööle, siis valvurid reageerivad kiiremini. Suits hakkas tulema. Ise oli WC-s. Läks põrandale pikali ja pani teki enda peale. Isiklikud asjad olid seal, et säilitada tulekahju eest… Kahetseb tehtu… Tuleb välja, et ise on süüdi. Peale Tsajun’i enda ütlusi kinnitasid süüdistatava poolt oma kambris madratsi süütamist kohtus ülekuulatud samas osakonnas viibinud kinnipeetavad R.V, A.V, R.M ja S.I ning tulekahju likvideerimisega tegelenud vanglaametnikud M.M, K.S ja K.A. Tunnistaja R V’u (samas osakonnas karistust kandnud kaaskinnipeetava) ütluste järgi osakond oli suletud covid’i tõttu. Ootasid jalutuskäiku, kui toimus tulekahju. See oli K1 osakonnas. Tsajun kandis karistust samas osakonnas… Ei tea, mida Tsajun on põlema pannud, kas prügi või madratsit. Ta karjus ka, et kohe paneb põlema… Karjumine oli kambrisse hästi kuulda läbi ukse… Näha ei olnud seda, aga tunda oli, sest üksuse ventilatsioon on seadistatud nii, et tulekahju korral ventilatsioon lülitub välja, suits levib läbi ventilatsiooni kõikidesse kambritesse. Ventilatsioon lülitatakse välja, sest see soodustab suitsu kiiremat levitamist. Kuna (Tsajun’i) kamber oli lähedal, vahel on vaid üks kamber, siis (tunnistaja) kamber oli suitsu täis ja pea valutas sellest suitsust. Valvurid reageerisid operatiivselt sellele, panid tööle suured ventilaatorid, siis tegid med töötajaga ringkäigu, küsisid kinnipeetavatelt, kas on pretensiooni. Kuna pea natuke tuikas, siis küsis valvurilt valuvaigistavat tabletti. Pea valutas suitsust, sest kamber oli suitsu täis. S Ž oli kambrikaaslane, teda mõjutas suits nii, et istus põrandal, kattis nägu märja rätikuga… Tunnistaja (kaaskinnipeetav) A V ütluste järgi Tsajun pani kambris madratsi põlema ukse juures… Pärast käis seal ise koristamas. Kamber oli seest põlenud, tahmane… Tulekolle oli ukse ees. Läbi pistikupesa, tegi foolimist pulgad ja nii süütas, kui (varem) suitsetamine oli (vanglas) lubatud, siis nii süüdati sigarette… Tsajuni isiklikud asjad olid koti sees WC-s… Suits levis teistesse kambritesse… vist oli (suits) kogu osakonnas. Ka enda kamber oli suitsu ja vingu täis. (Süüdistatava ja tunnistaja) kambrite vahel oli üsna mitu kambrit… Koridoris on sireen, see hakkas tööle. Med töötaja tuli, ei oska öelda, kui kiiresti. Likvideerimine võttis pooltundi aega, (valvurid) tõid suure ventilaatori. Kuulis ventilaatori müra. Valvuritelt küsiti, miks välja ei viida, aga nad panid toiduluugid kinni ja läksid ära. Tunnistaja R M (kaaskinnipeetav) ütluste järgi 2020 juunikuus vist oli kambris nr K117 koos kambrikaaslasega S I’iga. Tsajuni kamber oli lähedal. Kui oli põleng üritas akent lõhkuda, aga see ei läinud katki. Läbi uksepragu hakkas tulema suits koridorist. Ei oska öelda, kas oli palju suitsu. Oli paanika, seetõttu otsustas akent ära lõhkuda. Kamber ei olnud veel suitsu täis, aga suits hakkas kambrisse imbuma. Valvurid ütlesid, et ei vii välja. Alarm töötas, (kinnipeetavad) karjusid, et viige välja, on tulekahju. Tunnistaja S I (kaaskinnipeetav) ütluste järgi juunis 2020 oli K1 osakonnas ja seal oli ka Tsajun. Kambrikaaslaseks oli R M. Mäletab tulekahju. Tuli tugev suits, palusid Miga, et nad viiks välja, sest ei saanud hingata, suits oli mürgine ja paks. Keelduti välja viimast. Suits tuli koridorist, sinna sattus teisest kambrist. Suits tuli pragude vahelt. Oli raske hingata, silmadele valus, hingata valus. Kuulis müra koridorist, valvurid karjusid, et madrats põleb. Vastaskambris põles. Seal oli Tsajun. Palju aega möödus kui suits hakkas sisse tungima kuni hakkasid akent lõhkuma – see juhtus väga kiiresti. Eelmine kord viidi kiiresti välja, aga seekord ei avatud 4 kambrit, suits tuli kiiresti sisse. Palusid, et viiks välja. Rääkisid läbi ust. Kas kõrvalkambrist sooviti ka välja saada – seal ei olnud nii palju suitsu… Kui kambrist välja ei viidaks, siis ei saaks enam hingata, siis M üritas akent lõhkuda, aga ei õnnestunud. Natuke hiljem viidi välja, aga mitte õue, vaid teisse sektorisse. Vist pärast med töötaja kontrollis, siis kui juba viidi kambrist välja. Tunnistaja M M (valvur) ütluste järgi peale loendust oli teisel korrusel, kui umbes kell 10.18 hakkas tööle tuletõrjealarm… Valvur K S teavitas läbi raadiojaama tulekahjust, vaatas kaamerast, et tekib suits, haaras kaasa tulekustuti, gaasimaskid ja jooksis kohale. Gaasimaskid võttis kaasa, sest see on tavaline tegevus, olenemata kas õppus või tegelik olukord, tulekustuti ja gaasimaski võetakse alati kaasa. Tuli kaasa vanemvalvur K A, kes oli ka
  7. korrusel. Saabudes
  8. korrusele nägi, et suits tuleb osakonna lõpust, kambri nr 118 juurest. Suits levis pigem mööda lage. Jõudsid kambri juurde, avasid toiduluugi, ei olnud midagi näha, oli paksu suitsu täis, panid luugi kinni ja avasid ukse. Kambriukse avades ei näinud kinnipeetavat kambris. Tulekolle oli kambri ukse ees. Põlesid paberid ja madrats paberite peal ukse juures. Leegid olid aga hästi väikesed. Suits oli, aga gaasimaskiga said seal toimetada… Kinnipeetav oli WC-ruumis pikali. Võttis tal õlast kinni, andis korralduse „tõuse püsti, minna kambrist välja“, ta allus. Kinnipeetav abi ei vajanud, liikus ise, mingeid vigastusi tal ei olnud näha. Ukseesine oli kahjustatud, põrand rikutud. Isikut viidi alla, kus temaga hakkas tegelema med töötaja. Vist korrapidaja, peavalve andis med töötajale teada. Vist oli valvemeedik. Ise liikus tagasi osakonda. Kinnipeetav ei kaevanud, kohe allus korraldusele, siis midagi ei öelnud. Sel päeval rohkem ei suhelnud (temaga). Edasi vaatas, kuidas olukord osakonnas on, kuidas suits osakonnast välja ventileeritakse. Sellega aitasid kolleegid. Tuleleegi kustutamine toimus kiiresti… Nii kui tulekustutit kasutati, siis tuli ka kustus. Tunnistaja K S (valvur) ütluste järgi 6.06.2020 hommikune loendus kestis kaua. Siis läks
  9. korrusele, kus oli M M, aga kui jõudis ülesse, siis hakkas tööle tuletõrjehäire. Teades, et majas on probleemne kinnipeetav, läks alla, vaatas osakonda, nägi, et tuleb suits, läbi mille ei olnud võimalik näha. Andis vastutavale ja peavalvurile teada ja hakkas lahendama probleemi. Enamjaolt teadis, kust see võis tulla, võttis suitsumaski. Ütles neile (teistele valvuritele), et kontrolliksid kambrit. Nad viisid kinnipeetava kambrist välja. Kahtlus, kust oht tuleb, tulenes sellest, et eelnevalt kinnipeetav uputas kambrit. Eeldas, et (temaga) võis olla edasi probleemne. Maskita ei saanud sinna sisse minna, suits oli nii paks, tumehall, must. Oli silmaga näha, et ilma maskita ei saanud sinna sisse minna. Tundus, et (suits) on mürgine. Endal maski ei olnud, sinna ei läinud. Sinna toodi suur ventilaator, avati uks ja minutitega puhuti suits välja. (Süüdistatava kambris) olid põlenud raamatud, madrats. Asjad olid sassis. Tuld oli võetud pistikust. Kambris oli palju asju, tahma. Tsajun oli seal kambris üksinda. Kamber ei ole suitsukindel. Mingi suits levis kindlasti ka kõrvalkambrisse, kuigi suits puhuti suht kiiresti välja. Suurem osa Tsajuni asju oli WC-s. Tekk oli tehtud ukse ümber, tihendina, märjaks tehtud. Tunnistaja K A ütluste järgi osakonnas toimus põleng. Kui tuletõrjealarm hakkas tööle oli teisel korrusel. Keegi kolleegidest tuvastas, et see tuleb K1 osakonnast. Ise ja M M võtsid tulekustutid ja gaasimaskid ning liikusid alla. Kaamerapildis oli näha, et K1 osakonnas on suitsu. Oma silmaga nägi, et päevaruumis veel suitsu ei olnud, aga koridor juba oli suitsuga täitumas, seal väga hea nähtavus enam ei olnud. Ilma gaasimaskita liikumine oleks seal tervisele ohtlik. Oli väljaõpe ja koolitus kuidas peab sellises olukorras käituma. Tume suits lae all, üleval. Alumises osas oli enamvähem näha. Kummardudes veel oli nähtavus. Üleval enam mitte. Osakonda läksid juba gaasimaskid peas, ei tundnud suitsu. Liikusid mööda osakonda edasi. Ühe kambri pind oli tahmune. Otsustasid seda ust kontrollida… Ma avas ust, enda käes oli tulekustuti. Kohe kui uks avanes oli näha ukse ees tulekollet. Trellide juures põles mingi paberipahn, mis oli kaetud madratsiga, madrats suitses kõvasti, kuigi ei põlenud leegiga… Paber põles leegiga, pigem väike, aga suitsu oli palju. Kamber oli suitsu täis. Kaasas oli pulberkustuti, sellega 5 kustutati tuld. Ruum oli suitsu, tahma täis… Ust avades kutsuti Tsajuni, sellele midagi ei vastatud, madalalt liikudes sisenesid kambrisse. Esimesena jääb sisse WC ruum ja leiti Tsajuni sealt. Ta reageeris kohe kui kutsusid teda ja tuli kaasa. Viisid ta koridorist välja päevaruumi. Koridoris oli suitsu, aga siis tuli juba häiregrupp ja kohale olid toodud ventilaatorid, mis pandi kohe tööle, et välja puhuda suits tagumise ukse kaudu. Rohkem Tsajuniga juttu ei olnud, päevaruumis anti ta üle. Mingeid väliseid terviseprobleeme temal ei olnud näha… Lisaks süüdistatava ja tunnistajate ütlustele kinnitavad D.Tsajuni poolt oma kambris tulekahju tekitamist alljärgnevad dokumentaalsed tõendid. Tulekahju algus, levimine, intensiivsus jne on näha 19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi Viru Vangla K hoone K1 üks osakonna kambritevaheliste kaamera salvestise 6.06.2020 kella 10:17:13 kuni kella 10:26:30 kohta. Salvestisest on näha K1 osakonna kambritevaheline koridor. Kaamera 1 on suunatud osakonna algusest lõpu poole ja kaamera 2 on suunaga lõpust alguse poole. Alguses on näha, et koridor on tühi. Siis kell 10:17:35 koridori lae all hakkab levima suits, mille levimine jätkub järjest kaugemale ja järjest tugevamalt. Kell 10:18:03 vasakult esimese kambri ukse alt levib väga tugev suits koridori. Kell 10:18:06 sama kambri ukse alt väljub tuleleek. Osakonnas jätkub suitsu levik. Kell 10:20:23 koridori liigub valget kaitseülikonda kandev ametnik, tal on käes pulberkustuti. Ametnik liigub jooksusammul koridori lõppu ja vaatab vasakult esimese kambri uksesilma sisse. Siis liigub ametnik koridori alguse poole tagasi. Kell 10:21:16 koridori liigub veel üks valget kaitseülikonda kandev ametnik ja üks tavavormi kandev ametnik, kõik kannavad gaasimaske, liiguvad vasakul esimese kambri juurde. Kell 10:21:47 üks ametnik avab kambri ukse ja ametnikud jäävad kambri juurde toimetama. Kambrist levib tugev suits koridori. Siis tavavormi kandev ametnik jookseb koridorist välja. Kell 10:23:05 ametnikud viivad osakonnast väljapoole kinnipeetavat (s.o Dmitri Tsajun’i). Koridoris levib endiselt suits. Kell 10:23:50 koridori liiguvad ametnikud (gaasimaskides) ja hakkavad tegelema osakonna ventileerimisega, s.t avatakse koridori tagumine uks. Kell 10:24:32 tagumise ukse kaudu viiakse välja madratsitaoline ese. Kell 10:25:28 paigaldatakse koridori ventilaator. Osa ametnikke hakkavad kambreid kontrollima. Kell 10:26:06 suits koridoris hakkab hajuma. Ametnikud jätkavad ventileerimistööde ja kambrite kontrollimisega. 9.06.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et sündmuskoht asub Viru Vanglas, K hoone K1 osakonna kambris nr K118 (kus on paiknenud süüdistatav). Kamber nr K118 asub osakonna algusest vaadatuna paremal pool, koridori lõpuosas. Kamber on tahmane. Kambri ukse ees on näha pulberkustuti jäägid ja tahmumist. Tahmumine paistab ka kambriukse ülaosal trellide vahelt. Trelluks on samuti tahmunud. Kambri põrandal ukse ees on näha intensiivselt tahmunud piirkond, mis on kaetud pulberkustuti jääkidega ja on ligane. Kambri ukse kohal olev sein on tahmunud. Kambri paremas pooles on voodi. Voodiesine põrandapind on intensiivselt tahmunud ning kaetud põlenud tükkidega (paber/riie). Voodi kohal olevad seinad on tahmunud. Voodil on kattega madrats, mille välisserval on kuuma/tulekahjustuste jäljed. Kambri vasakus pooles on metallriiul, mille esine põrandapind on intensiivselt tahmunud ja kaetud põlenud tükkidega (paber/riie). Riiulis on plastikust anumad, millel on näha sulamistunnused. Riiuli teises osas on näha mõned põlenud osad. WC-ruumis, WC-poti ette on kuhjatud must kilekott asjadega ja selle peal erinev voodivarustus. Kambri paremas osas nurgas olevad laud-toolid ja nende kohal olevad seinad on samuti tahmunud. Laual on kokkusurutud paber, kaanteta raamat ja ajaleht, mille all on fooliumipulk. Laua kohal on kaheosaline pistikupesa, mille alumistes pistikuaukudes on fooliumipulgad, mis ulatuvad ca 4 cm pikkuselt välja (tl 34). Protokollile lisatud fototabelitest on näha olustik K118 kambris, selle ees ja tahmumise jälgi mujal K1 osakonnas. Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus faktiliste asjaoludena, et 6.06.2020, pärast hommikust loendust, umbes kella 10:17 ajal, viibides Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla K hoone K1 osakonna kambris nr K118, avatud tule allika saamise eesmärgil, sisestas süüdistatav D.Tsajun fooliumist pulgad elektrivoolu pistiku aukudesse (vt fototabel nr 32, tl 34) ja toimunud füüsikalisest reaktsioonist sai avatud tule allika, mille abil süütas tema kambris olnud paberitükke 6 ja poroloonmadratsi, asetades madratsit ja põleva paberi tükke põrandale oma kambri ukse ette, et põlevast madratsist eralduv suits hakkaks levima läbi kambri ukse prao kambritevahelisse koridori, kust suits hakkas edasi imbuma läbi uste pragusid teistesse kambritesse. Seejuures kaaskinnipeetavate Vu, V, Mi ja Ii kambritesse oli imbunud piisavalt palju suitsu, et ka nende kambrid olid suitsu täis, millest Vul ja Vl tekkis peavalu, Iil oli raske hingata ja silmad olid valusad ning M ja I sattusid paanikasse ja üritasid lõhkuda kambri akent. Osakonnas asunud andurid reageerisid tekkinud suitsule ja tööle hakkas tuletõrjealarm. Vanglavalvurid M, S ja A reageerisid häiresignaalile, veendudes läbi turvakaamera, et osakonna K1 koridori koguneb suits ning võttes kaasa gaasimaskid ja tulekustuti läksid kohale, kus sisenesid süüdistatava kambrisse, kustutasid tuld, viisid D.Tsajuni kambrist välja, tõid kohale ventilaatori, tegid osakonna välisukse lahti ja ajasid ventilaatori abil suitsu osakonnast välja. Kuriteokoosseis (§ 404) KarS § 404 kuriteokoosseisu kaitstavaks õigushüveks on inimeste elu, tervis, vara ja keskkond. Koosseisu realiseerimine ei eelda üldjuhul kaitstava õigushüve kahjustamist, vaid koosseis on täidetud juba sellele ohu tekitamisega. Negatiivse tagajärje saabumine pole nõutav ja süütegu on lõpule viidud juba teo toimepanemisega. Sisult on tegemist asja rikkumise või hävitamise eriliigiga. Koosseisu objektiivsed tunnused on asja süütamine ja sellega ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Süütamine seisneb asja põlema panemises. Tagajärjena tuleb tuvastada ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Tegemist on normatiivse koosseisutunnusega. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Süütamine on lõpule viidud ohu loomisega inimese elule ja tervisele. Süütamise katsega on tegemist juhul, kui nimetatud oht ei ole veel realiseerunud, kuid süüdlane on teo objektiks olevat asja põlema panemas või asi on juba põlema pandud tahtlusega tekitada oht inimese elule ja tervisele. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste, sh tagajärje suhtes. Süüdlane peab vähemalt pidama võimalikuks, et asja põlema panemisega põhjustatakse oht inimese elule või tervisele. Siin tähtsust võib omada tule tegemise asukoht hoones kui ka toimepanijate teadlikkus kannatanute olukorrast. Süütamine hõlmab oma olemusest tulenevalt ka asja kahjustamist (KarS-i
  10. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1155 p 1.1., 1.2., 1157-1158). Kohtu arvates vastab süüdistatava tegu süütamise kuriteokoosseisu tunnustele. Ta ise tunnistab, et on süütanud oma kambris madratsit põlema. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha pistikuaukudesse pandud fooliumipulkasid, mille abil sai Tsajun lahtist tuld ja tekitas tulekahju, asetades põlevaid paberitükke ja madratsit just kambri ukse ette, et põlemisest eralduv suits leviks kiiremini läbi kambri ukse prao kambritevahelisse koridori. Selliselt on ta tekitanud olukorra, mis võis tuua endaga kaasa samas osakonnas kõrvalkambrites viibinud kaaskinnipetavate tervise kahjustamise. Süüdistatav pidi aru saama, et praod, mille kaudu suits tema kambrist levib koridori, on olemas ka teistes kambrites ning koridorist levib suits paratamatult edasi ka teistesse kambritesse. Lisaks sellele, kuni tuletõrjealarmi tööle hakkamiseni ja ventilatsioonisüsteemi blokeerimiseni võis suits tema kambrist levida teistesse kambritesse ka läbi ventilatsiooni. Ehk siis süüdistatav andis endale aru, et kuni tuletõrjealarmi tööle hakkamiseni, valvurite poolt tulekahju märkamiseni, sellele reageerimiseni ja valvurite poolt tulekolde kustutamiseni möödub teatud aega, mille kestel jätkab suits tema poolt loodud tulekahjust eralduma ja levima nii koridori kui teistesse kambritesse. Üldiselt teada on, et asjade (sh paberi, aga ka sünteetilisest materjalist tehtud madratsi) põlemise käigus keskkonda eralduvad põlemisjäägid, sh suits, mis ei ole tervisele neutraalne, vaid kahjustab tervist. Seega süüdistatav pidi aru saama, et tema tekitatud tulekahju kustutamine, osakonda kogunenud suitsu välja ajamine ja värske õhu sisse toomine, nagu ka osakonna kinnipeetavate ümber paigutamine, võtab aega ning kogu selle aja kestel osakonna kinnipeetavad on sunnitud hingama sisse tema poolt tekitatud tulekahjust tingitud suitsu. Kuigi kaaskinnipeetavate suitsuga mürgitamine ei olnud tema otseseks eesmärgiks, pidi süüdistatav andma endale aru, et paratamatult asetab ta kaaskinnipeetavad olukorda, kus nad on sunnitud hingama sisse suitsu jm põlemisjääke, mis on tervisele kahjulik. Kambrites lukustatuna ei saanud nad muuta oma asukohta, minna värke õhu kätte vms ning kui I ja M on üritanud lõhkuda kambri akent, siis ka see katse oli 7 neil ebaõnnestunud. Järelikult teadis süüdistatav, et paneb toime kuriteokooseisu tunnustele vastava teo ja möönis nii selle teo kui selle võimalikke tagajärge – ohu tekkimist kaaskinnipeetavate tervisele. Asjaolu, et kellegi tervis ei saanud reaalselt kahjustada ei mõjuta koosseisutunnuste olemasolu, sest tegemist on normatiivse tunnusega ja juba ohu põhjustamine täidab koosseisu objektiivseid tunnuseid. Motiiv Kuriteo motiiv ei ole antud juhul koosseisuliseks tunnuseks. Süüdistatav ise räägib, et ei saanud talle määratud ravimit kätte ja pani selle teo toime, et köita endale tähelepanu. Samas mõned tunnistajad räägivad, et Tsajun tahtis saada telefoni. Nii, tunnistaja V’u sõnul enne tulekahju oli Tsajunil sõnelus valvuritega. Tunnistaja S ütluste järgi hommikuse loenduse ajal eelmine vahetus andis üle infot, et kinnipeetav Tsajun oli eelneval päeval korraldanud uputuse. Millega seoses ei tea, öeldi vaid, et telefoni pärast. Umbes 2 tundi on kestnud hommikune loendus. Küsimusele „Kas loenduse ajal Dmitri Tsajuni poolt oli kaebusi?“ vastas tunnistaja, et ainus probleem oli telefon, muid probleeme ei mäleta. Soovis kohe telefoni saada. Aga loendus kestis kaua, lubas pärast loendust telefoni. Kõigile kel oli taotlus, andis telefoni. Dmitri Tsajuni puhul telefoni andmine venis, sest loendus kestis kaua. Kui isik väljendab loenduse ajal pretensioone, räägib tervisemurest – kui on kiire probleem, siis kohe võtab ühendust med osakonnaga, kui ei ole kiire probleem, siis pärast loendust tegeleb. Kui kinnipeetav väidab, et ei ole õhtust ravimit saadud, siis tuleb edasi anda med osakonnale, kes tegeleb sellega edasi. Pinal ravimitega täidetakse korra nädalas. Oli laupäevane päev, kõik tabletid pidid olema pinalis. Ei ole teada, et mingid ravimid oleksid puudu… Käisid kambris sees, kontrollisid kambrit, andsid tablette. Küsis telefoni ja öeldi, et saab pärast. (Tervisest) ei ole midagi rääkinud, tervisemuresid temal ei näinud. Tunnistaja Ii ütluste järgi vist oli Tsajun kurtnud, et ei andnud tablette vms. Vist valvur ei andnud, vist tol päeval. Rääkis valvurile, et mingeid tablette ei toodud. Vist oli see peale loendust. Seega lõpuni ei ole selge, kas süüdistatava tegu oli tingitud sellest, et ta ei saanud ravimit kätte või talle ei võimaldatud telefonikõne tegemist. Samas need mõlemad alused ei õigusta võõra vara süütamist ja teiste inimeste tervisele ohu tekitamist. Ravimite manustamise küsimus on otseselt veel ühe olulise momendiga ning kuigi süüdistatav ega kaitsja ei tuginenud otsesõnu sellele, et D.Tsajun tegutses hädaseisundis, mõned sellele viitavad tunnused, vähemalt süüdistatava väljendatud seisukohtades, ikkagi olid, mistõttu kohus peab vajalikuks peatuda süüdistatava teo õigusvastasusel. Õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu kontrollimine Süüdistatava versioonist tulenevalt tema tegu oli tingitud sellest, et 6.06.2020 hommikul, enne madratsi süütamist (nagu ka päev enne ehk 5.06.2020 õhtul), ei saanud ta med töötajalt temale ette kirjutatud ravimi (Tramadoli), mille pidi tooma manustama just med töötaja, tol hommikul aga pakkus talle (mingit) ravimit hoopis valvur. Täpsemalt, süüdistatava ütlused olid järgnevad. … On haigusi, mis vajavad pidevat ravi. On murtud jalg, vajab operatsiooni, murtud vaagnaluu, kaelalüli. Seoses nende haigustega pidevalt saab ravi, hommikul ja õhtul saab 200 mg Tramadoli, s.o psühhotroopne aine ja selle väljastab ainult med töötaja, veel ühe ravimi on saanud valvuri käest. Praegu saab ainult Tramadoli, med töötaja käest. 6.06.2020 oli kambris põleng. Eelmisel õhtul loenduse ajal keeldus toodud ravimist, sest valvur tõi selle. Meditsiinitöötajat kõrval ei olnud. Ravim oli topsikus vedelal kujul. Küsis, kus on med õde, valvur küsis „kas hakkad võtma“. Keeldus, sest tahtis, et med töötaja annaks, valvur pani 8 ukse kinni ja läks ära. 6.06 hommikuse loenduse ajal sai tabletid, Tramadolist jälle keeldus, sest hakati andma seda läbi toiduluugi, aga reeglina avatakse ust ja võtab selle kaamera all. Nõudis, et med töötaja manustaks selle, aga med töötajat ei kutsutud. Selle tõttu et ei saanud ravimit. Liigesed valutasid. Oli nõrkus. Jalg, selg, kaela sambalüli valutasid. Ei õnnestunud seda ravimit kuidagi saada, ei saanud valvurit kätte. Ükski selektor ei töötanud, mille kaudu valvurit kutsuda, üheski kambris. Esimesel korrusel, kus istusid valvurid, oli remont, vahetasid monitore jne, seetõttu oli see välja lülitatud. Umbes 20 minutit tagus vastu ust ja keegi ei tulnud. See oli 5.06 õhtul. Hoiatas valvurit, et kui med töötaja ei tule, siis on sunnitud uputuse korraldama. Mingit vaidlust telefoni kasutamise üle ei olnud. Pani põlema madratsit. Võttis teki ja läks WC-sse. Kui kiiresti reageeriti tulekahjule ei oska öelda, aga reageeriti väga kiiresti. Tulid sisse, viisid kambrist välja, viisid 1 ja 2 osakonna vahele, kus juba oli med õde Irina P. Selgitas temale kõik ära. Tema vastas, et lahendan selle asja ära. Enesetundest on temale ka rääkinud, ka sellest, et pole kaks korda ravimit saanud, seal anti valuvaigisti ja veel midagi ja viidi teisse ruumi. Uputuse pärast istus kinnisel režiimil. Ei olnud tahtlust tekitada tulekahjuga kellelegi kahju. Enda teada kellegi tervis ei olnud kahjustatud. Läbi koridori liikudes sai seal hingata… Alates 2019.a võtab Tramadoli, see on opioididel põhinev ravim. Siis läheb valu üle, siis käitub rahulikult. See on tugev valuvaigisti ja kui manustad üle 2 kuu, siis ilma selleta ei saa olla, mõjub psüühikale, tekib sõltuvus. Ei olnud varem selliseid juhtumeid kui oleks jäänud sellest ravimist ilma. Peale põlengut samal õhtul anti Tramadoli ja siis need probleemid kadusid praktiliselt kohe. Med õe poolt antud tabletid, valuvaigistid ei mõjunud. Ei tea, kus oli med töötaja. Keeldus ravimi võtmast, sest ei meeldinud protseduuri reeglid. Seal kohe Tramadoli ei saanud med õde manustada. Neid kirjutab ette arst, pidi võtma hommikul. Kui hommikune võtmine jääb vahele, siis võtabki alles õhtul. Lõuna ajal ei saanud võtta… Ei teadnud, mis ravim see on (mida valvur oli pakkunud). Ei teadnud, mis ravimit pakutakse, keegi ei öelnud, et selle on andnud med õde. Oli esimene kord. Ei teadnud mis selles topsikus on... Valud hakkasid tekkima juba umbes tunni pärast (eelneval õhtul), hommikul olid veel tugevamini, ja palju mõjus närvisüsteemile… Pärast hommikust loendust võttis teist ravimit ja tavalist valuvaigistit, natuke valu läks nõrgemaks, aga liigesed ikka valutasid. Asjaolu, et psühhotroopseid aineid (sh Tramadoli) pidi manustama med töötaja, mitte valvur, leidis kinnitust mitme tunnistaja ütlustes. Nii, tunnistaja M ütluste järgi psühhotroopseid aineid annab eraldi med töötaja… Samuti tunnistaja P (vangla meditsiinitöötaja) on kinnitanud, et üldiselt jagab ravimeid valvur, aga psühhotroopseid väljastab med õde, hommikul enne loendust ja peale loendust õhtul. Samuti tunnistaja S ütluste järgi ravimite jagamine toimub loenduse ajal. Psühhotroopseid aineid jagab meedik, valvur jagab tavalisi ravimeid. Psühhotroopsete ravimite jagamine toimub enne hommikust loendust ja pärast õhtust loendust. Samas ravimi õiges korras kahel korral (5.06 õhtul ja 6.06.2020) manustamata jätmine ei tähenda iseenesest, et süüdistataval oleks tekkinud reaalne oht tema elule või tervisele, mille päästmiseks oligi tal jäänud ainult üks võimalus – tekitada tulekahju, et pöörata valvurite tähelepanu enda tervisemurele. Hädaseisundis tegutsemise tuvastamiseks peab olema tuvastatud, et isik oli sunnitud sel viisil tegutsema, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda õigushüvedele, tema valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi oli kahjustatavast huvist ilmselt olulisem (KarS § 29). Uuritud tõendid ei kinnita, et sellist vahetut või vahetult eesseisvat ohtu süüdistatava elule või tervisele oleks tekkinud. Ka süüdistatav ei tugine otsesõnu, et manustamata jäetud ravimi tõttu oli tekkinud oht tema elule või tervisele. Ta kirjeldab, et Tramadoli, kui tugevatoimelise valuvaigisti manustamata jätmise tõttu tekkisid tal juba päev enne, õhtusel ajal, tugevad valud. Samas valu kui selline ei räägi veel ohust inimese elule ja tervisele. Puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oli väga tugeva või väljakannatamatu valuga, mida süüdistatav ei saanud enam taluda või mille edaspidine talumine võis või pidi kahjustama tema tervist või ohustama tema elu. Seega tegemist võis küll olla ebameeldivate aistingutega (mille olemasolu 9 muuseas kinnitavad vaid süüdistatava enda ütlused), mida süüdistatav soovis lõpetada, aga need ei ohustanud tema elu või tervise. Samuti teised uuritud tõendid ei kinnita hüpoteesi, et oma elu või tervise päästmiseks oli süüdistatav sunnitud tekitama tulekahju ja asetama ohtu teiste kaaskinnipeetavate tervise. Süüdistatav on ise tunnistanud oma ütlustes, et 6.06 sai soovitud Tramadoli manustatud alles õhtul ning päeva kestel tema enesetunne oli umbes sama, päeva jooksul võttis veel rohkem valuvaigisteid. Nii et, ka hommikul oleks ta hakkama saanud ilma Tramadolita ilma mingisuguste tagajärgedeta enda tervisele. Süüdistatav ja kaitsja on mingil määral tuginenud veel sellele, et Tsajuni kambris olnud selektor ei töötanud, mistõttu Tsajun ei saanud valvuriga ühendust võtta. See asjaolu ei leidnud ühemõtteliselt kinnitust. Mõned tunnistajad väitsid, et selektor töötas, teised ei olnud selles kindel, kuigi vaidlust ei olnud selles, et tol ajal osakonnas oli toimumas remont ja valveruum asus teises ruumis. Nii, tunnistaja M on kinnitanud, et valveruum oli remondis, (selleks ajaks) kolisid teisse ruumi. Tunnistaja S ütluste järgi valveruum oli ajutine, põhivalveruum oli remondis… Ajutine valveruum oli väiksem, oli palju asju hunnikus, aga kõik vajalikud asjad olemas. Küsimusele „Kas kambrist võis helistada ajutisse valveruumi?“ vastas tunnistaja, et telefon seal oli. Päev oli kiire, liikus K1 ja K2 osakondade vahel, ei olnudki seal. Ei oska vastata, kas kambrist sai selektori abil ajutisse valveruumi helistada. Suhtles läbi toiduluugi. Ei tea, kas selektor töötas. Kui keegi tahtis midagi, vajutas terminali (selektori) nuppu, siis tuli signaal ka ajutisse valveruumi. Kinnipeetavad said vajadusel valvuriga ühendust võtta. Võimalusi kutsumiseks oli mitu, võis kutsuda ka teise kinnipeetava kaudu. Tunnistaja Ii sõnul selektor töötas, aga nad (valvurid) ei vasta alati. Tunnistaja V ütluste järgi kui suits hakkas levima, siis teised kinnipeetavad helistasid (valvurile). Kambris on selektor ja sealt saab helistada valvurile. Teistest kambritest helistati ja teavitati. Ehk siis tunnistajate ütlused on vastuolulised ning ei ole võimalik kindlalt tuvastada, kas süüdistatava kambris olnud terminal / selektor, mille abil võis helistada valveruumi, oli töökorras või mitte. Samas kõik tõendid osutavad, et vajadusel võis D.Tsajun kutsuda abi ka teiste kinnipeetavate abi ning nt tunnistaja V osutab oma ütlustes otsesõnu, et enne tulekahju tekitamist Tsajun on karjunud läbi kambri ukse (et kohe paneb põlema). Ehk siis antud juhul süüdistatava probleem ei olnud mitte selles, et ei saa valvuriga ühendust võtta, vaid ikkagi, et tema soovi ei täideta (ei anta telefoni kasutada / meditsiinitöötaja ei tule manustama temale Tramadoli). Aga isegi kui Tsajun ei saanud võtta valvuriga ühendust kambris asunud selektori / terminali kaudu ei õigusta see tema käitumist ja kambris tulekahju tekitamist. See võis omada tähtsust, kui tegemist oleks kiireloomulise sündmusega (nt äge tervisereaktsioon, infarkt vms), kus enda või teise elu päästmiseks pidi kiiresti saama abi, aga siin ei olnud tegemist sellise olukorraga. Tsajun on ise kinnitanud oma ütlustes, et hommikuse loenduse ajal keeldus ta temale pakutud ravimitest, sest seda on pakkunud temale valvur, mitte meditsiinitöötaja, mis näitab, et sel ajal, aga ka peale seda, sh kuni tulekahju tekitamiseni, tema terviseseisund on olnud stabiilne ja võimaldas valikute tegemist (kas võtta ravim või keelduda sellest), s.t tegemist ei olnud kriitilise / elule ohtliku olukorraga. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus süüdistatava puhul hädaseisundi või muude õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude olemasolu, mistõttu tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk D.Tsajun peab vastutama KarS § 404 lg 1 järgi. Kui süütamise osas poolte vahel ei olnud sisulist vastasseisu, siis süüdistuse teise punkti, s.o kehalise väärkohtlemise osas olid pooled selgelt eri meelt ja kohtul lasub nüüd ülesanne hinnata, kas lisaks tekkinud ohule Viru Vangla K1 kinnipeetavate V, V, M ja I tervisele sai kinnipeetavate tervis ka reaalselt kahjustatud ja kas seda võib kvalifitseerida teise inimese kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. 10 Kehaline väärkohtlemine Kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on teise inimese tervise kahjustamine samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Koosseis kaitseb kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Tegu on alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga. Tegu, millega tervisekahjustus tekitatakse ei ole tähtis, tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel (KarS-i
  11. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 484-487). Kuna tegemist on alternatiiv-aktilise deliktiga, siis kohtu arvates, iseenesest võimalik on teise inimese tervise kahjustamine, kui süüdlase tegu ja tema tahtlus on suunatud just teise inimese tervise kahjustamisele. Kuigi antud juhul tegu (süütamine) ei olnud suunatud otseselt kaaskinnipeetavate tervise kahjustamisele, vaid vanglavalvurite tähelepanu köitmisele, nagu kohus on eelpool juba tuvastanud, pidi D.Tsajun aru saama, et suits tema kambrist levib nii koridori kui teistesse kambritesse ehk pidi leppima sellega kui vahetagajärjega, s.t möönma seda. Samas küsitavaks jääb, kas antud juhul kinnipeetavatel faktiliselt tekkinud tagajärjed on subsumeeritavad kehalise väärkohtlemise koosseisutunnuste alla ning kas süüdistatav on arvestanud ka tõsisemate tagajärgedega (ehk kas tegemist võib olla kehalise väärkohtlemise katsena). Esmalt uurib kohus, millised faktilised tagajärjed on tekkinud D.Tsajuni teo (oma kambris madratsi süütamise) tulemusena. 6.06.2020 õiendist, mille on koostanud meditsiiniosakonna õde Irina P, nähtub, et 6.06.2020 kella 10:40 paiku (tuli) kutse sektorisse K1 tulekahju järgsete tervisekahjustuste fikseerimiseks. Kokku on üle vaadatud 32 kinnipeetavat, kelle puhul tuvastati, et: - Dmitri Tsajun kaebas peavalule, iiveldusele ja halvale enesetundele, sai esmaabina ibumetin tabletti 400 mg ja Cerucal 10 mg. - S Iil oli raskendatud hingamine ja närvilisus, sai esmaabina 3 tbl valerianae. R M kaebas raskendatud hingamisele ja närvilisusele, sai 3 tbl valerianae. - S K kaebas peavalule, soovis kohe jalutada värskes õhus, keeldus ravimite võtmast. - A I kaebas närvilisusele, soovis kohe jalutada värskes õhus, keeldus ravimite võtmast. - A I kaebas raskendatud hingamisele, soovis kohe jalutada värskes õhus, soovitud/antud esmaabi kohta info puudub. - V T kaebas raskendatud hingamisele, soovis kohe jalutada värskes õhus, soovitud/antud esmaabi kohta info puudub. - M R kaebas raskendatud hingamisele, soovis kohe jalutada värskes õhus, soovitud/antud esmaabi kohta info puudub. - A V kaebas peavalule ja sai 400 mg ibumetini. - M F kaebas raskendatud hingamisele, soovis kohe jalutada värskes õhus, soovitud/antud esmaabikohta info puudub. - K K kaebas peavalule ja sai 400 mg ibumetini. - V L kaebas peavalule ja iiveldusele ning sai 400 mg ibumetini ja 10 mg Cerucal’i. - R Üiso kaebas peavalule ja sai 400 mg ibumetini. - J N kaebas peavalule ja sai 400 mg ibumetini. - I S kaebas pidevale valule rindkeres ja soovis validooli tablette, sai ühe tabletti. - R V kaebas peavalule ja sai kaks 400 mg ibumetini tabletti. - A A soovis kohe jalutada värskes õhus, andmed temale antud esmaabi kohta puuduvad. - A N kaebas peavalule ja sai 400 mg ibumetini. - O A soovis kohe jalutada värskes õhus ja andmed temale antud esmaabi kohta puuduvad (tl 40). 11 Ehk siis tulekahju tulemusena osakonna kinnipeetavatel fikseeriti peavalu ja iiveldus. Seitse kinnipeetavat said valuvaigistina Ibuprofeni (s.o tavaline käsimüügiravim), kaks said Valeriannae (s.o kergema toimega rahusti) ja üks sai Cerucal tabletti iivelduse vastu. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt nt RKKKo 3-1-1-29-15, p 11.1). Deliktiõiguslik vastutus saab tekkida üksnes siis, kui kannatanu kehalise terviklikkuse häiritus ja tervisliku seisundi mõjutatus on piisavalt olulised. Need ei hõlma mitte igasugust kannatanu seisukohast soovimatut kehalist kontakti ja tema füüsilist puutumatust riivavat käitumist (RKKK 1-18-7833/63). Süüdistatava tekitatud valu peab mõjutama kannatanut oluliselt. Seda võivad näidata lisaks teo toimepanemise asjaoludele ehk tehioludele näiteks teo tagajärjel kannatanu haiglasse pöördumine ja tema isikukahju fikseerimine, samuti tervisliku seisundi parandamiseks erinevate abinõude kasutamine (nt valuvaigistite tarvitamine jm). (RKKK 1-187833/63). Kohtu arvates tegemist ei ole kuidagi raskete tagajärgedega inimese tervisele ning vaadates tagasi sündmuste iseloomu ja arengut on need kooskõlas ka osakonnas toimunuga, kus tekkinud tulekahju likvideeriti üsna kiiresti ja kinnipeetavad ei pidanud vaevlema suitsu / õhupuuduse käes pikemat aega, nt tundide viisi vms. 19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollist on näha, et tulekahju algusest kuni osakonna ventileerimiseni oli möödunud umbes 5-7 minutit. Tulekahju esimesed tunnused on näha kell 10:17:35 ning juba kell 10:23:50 koridori liiguvad ametnikud (gaasimaskides) ja hakkavad tegelema osakonna ventileerimisega, s.t avatakse koridori tagumine uks. Kell 10:25:28 paigaldatakse koridori ventilaator. Kell 10:26:06 suits koridoris hakkab hajuma. Kohtu arvates antud juhul oli tekkinud reaalne oht osakonnas viibinud kinnipeetavate tervisele, aga see ei jõudnud täiel määral realiseeruda, kuna kohale jõudnud valvurid tuulutasid osakonda ning suitsu ja põlemisjääkidega õhu lühiajaline sisse hingamine ei jõudnud tekitada piisavalt tõsiseid ja kestvaid tervisele kahjulikke tagajärgi. Nagu kohus on eelpool juba tuvastanud iseenesest on tõendatud, et süüdistatava poolt loodud tulekahjust tekkinud suits jõudis levida nii kambritevahelisse koridori kui teistesse kambritesse ning tunnistajad V, V, M ja I on kinnitanud, et nende kambrid olid suitsu täis. Seda on kinnitanud ka valvurid M, S ja A oma ütlustes. Iil oli ka raske hingata ja oli silmadele valus. Samas peale lühiajalist stressi (närvilisust) ja peavalu ei jätnud see sündmus mingeid jälgi nende tervisele. Seda kinnitavad sisult kõik tunnistajad oma ütlustes. Samuti tulekahju tagajärgede likvideerimisega, sh osakonna tuulutamisega hakati tegelema sisult 5-7 minuti möödumisel tulekahju algusest ehk suht kiiresti ning kui alguses oli (eelkõige koridoris) üsna tihedat suitsu, siis ventilaatorite abil puhuti suits üsna kiiresti välja, nii et otsustati isegi mitte hakata osakonna kinnipeetavaid evakueerima, sest ei näinud vajadust selle järele (piisas ventileerimisest). Nii, tunnistaja M (valvur) ütluste järgi osakonnas ja kambris nr 118 pidid gaasimaski kasutama… Gaasimask aitas palju, vingugaas ei häirinud… Küsimusele „Kas liikumine koridoris ilma maskita oli võimalik“ vastas tunnistaja, et kui võtta asend madalamale, siis mingi aeg võis kannatada. Tavalises püstiasendis hakkaks suits häirima. Suits ei olnud nii intensiivne, tuli aeglaselt… Kõrvalkambritesse levis suits pigem vähesel määral. Kui oleks hakanud ükshaaval evakueerima, siis asi oleks läinud hullemaks. Teine valvur koos med töötajaga avas kambri luuke, küsis, kuidas enesetunne on. Kas läbi ukse kp omal soovi midagi karjunud, väljendanud – konkreetselt ei olnud kellelgi midagi, kambris 117 lõhkusid akna, väidetavalt ei saanud hingata… See oli nende väide, oli et ei saa hingata, aga nad olid osakonnas ainukesed, kes lõhkusid akna… Kas soovisid evakueerimist ei mäleta. Üldiselt võttis likvideerimine aega 12 kuni 1 tund. Teised kinnipeetavad olid terve aja kambrites. Välja ei viidud, sest vanglas oli eriolukord koroonaviiruse tõttu ja kuna suits ei olnud nii intensiivne siis vajadust selle järele ei olnud… Küsimusele „Kas suits oli elule või tervisele potentsiaalselt ohtlik“ vastas tunnistaja pigem mitte, peale seda mingeid muid kaebusi, et oleks paha olla, ei saanud, keegi ei kurtnud tervise üle. Ilma maskita ei saanud kui suits hakkas levima, aga kui hakati ventileerima, siis olukord paranes ja koridorist kambrisse suits nii kiiresti ei levi. Kui avati siis kambrites ei olnud nii palju suitsu, et oleks pidanud evakueerima. Kui ei oleks kustutanud ja ei oleks ventileerinud, siis olukord oleks palju hullem, siis pidi evakueerima. Kuna sai kiiresti kustutada ja ventileerida siis ei näinud vajadust evakueerimise järele. Enne kustutamist oli ohtlik pigem neile, kes olid osakonnas sees. Küsimusele „Kas ei evakueeritud covid’i pärast või sest suits ei olnud nii paks, kumba oli rohkem“ vastas tunnistaja, et väheintensiivne suits, ei olnud vajadust evakueerida. Tunnistaja S (valvur) ütluste järgi ilma maskita ei saanud (osakonda) sinna sisse minna, suits oli nii paks tumehall, must, oli silmaga näha, et ilma maskita ei saanud sinna sisse minna, tundus, et mürgine… Pärast kurtsid kinnipeetavad peavalule. Võis olla ka et peavalu oli suitsust. Täpsemalt teab med õde, kes kontrollis kambri kaupa. Ise oli kõrval. Mõne puhul kuulis, et väike kogus suitsu jõudis kambrisse, aga mitte nii palju et nad ei suudaks seal olla. Ei kuulnud, et keegi tahaks värskes õhus olla. Kas kinnipeetavad tagusid vastu ukse, nõudsid välja saamist – kui suits ära lõppes, siis sellist tagumist ei olnud enam. Enne seda kui suits oli osakonnas, oli kuulda mingit klobinat, et mis siin toimub, miks siin suits on jne. siis sai kõigile selgitada, siis asi rahunes, sel ajal töötas ka alarm, oli halvasti kuulda. Ühes kambris löödi aken puruks, nemad väitsid, et õhku saada, hingata. Ei täheldanud sellist vajadust, kui tegi ukse luugi lahti, et sellist paksu suitsu nagu koridoris kambrites ei olnud, natuke võib olla oli… Oli ikka ohtlik suits. Oli paks tume, mürgine, madrats oli ka põlenud… Mingi suits oli kõrvalkambritesse ka liikunud, kui suits oli ära läinud, siis kinnipeetavad enam ei kurtnud. Tunnistaja A (valvur) ütluste järgi kohale tuli korrapidaja abi A Š, tema jäi sündmuskoha juhiks, küsis temalt, kas peab teisi kinnipeetavaid evakueerima, aga ventilatsioon toimis, suits hajus, siis ta teda vajalikuks ei pidanud… Küsimus oli kas suits jõudis teistesse kambritesse, sest vastu ust taguti. Oli hääli kuulda ka. Visuaalselt kontrolliti ka kambri sees toimuvat. Umbes vastaskambris oli vaatesilmast näha, et aken lõhutud ja kinnipeetavad kaebasid tervisele. Oli üks nendest, kes viis nad kambrist välja. Kas seal oli siis suitsu - nähtavus oli kambris normaalne. Gaasimaski võttis maha ventileerimise lõpus. Kas oli tunda siis suitsu lõhna, mingil määral oli… Tol korral ventilatsioon jõudis kiiresti ja kohe pandi tööle ja otsustati, et evakuatsiooni ei teha. Kui kiiresti toodi ventilaator kohale – maksimaalselt 5 minutit pärast osakonda saabumist. Seega, tihe suits oli pigem kambritevahelises koridoris. Teiste kinnipeetavate kambritesse tungis see väiksemal määral ja see ei olnud nii intensiivne (kui koridoris). Samuti peab arvestama, et keegi üle kuulatud osakonnas viibinud kinnipeetavatest ei näinud läbi selle sündmuse endale mingit kahju ega pidanud ennast kannatanuks. Viimane ei ole muidugi määrav ja kannatanuks olek on fakti küsimus, mitte isiku subjektiivne arvamus, mida ta saab ise valida. Samas loogiline on eeldada, et raskete tagajärgede korral isikud peavad olema ise huvitatud enda õiguste kaitsmisest ja ei hakka moonutama juhtunu asjaolusid süüdlase kasuks. Seega antud juhtumi puhul ei nähtu, et kaaskinnipeetavatele oleks tekitatud kasvõi mingi oluline tervisekahjustus. Tunnistaja V on kinnitanud, et ei pea ennast kannatanuks. Pärast juhtunu soovis, et teda viidaks kambrist välja. Samuti veel mitu kinnipeetavat tagusid vastu kambri ust, et viige jalutuskäigule välja. Valvurid ei reageerinud sellele, ütlesid, et ei ole aega… Umbes tund aega on kestnud see 13 olukord. Esimesed 20-25 minutit oli kõige raskem. Pea valutas, kuna suits tekitas peavalu... Peavalu kestis veel 15 min pärast tabletti võtmist. Küsimusele „kui tugev oli peavalu skaalas 0-10“, vastas tunnistaja V, et 5-6 ning kui neid oleks varem evakueeritud, siis ei olekski mingit tabletti vaja. Samuti tunnistaja V on kinnitanud, et kannatanuks ennast ei pea. Kui oleks väga kiiresti evakueeritud, siis peavalu ei oleks tekkinud. Kui tugev oli peavalu skaalas 0-10,
  12. Võttis kaks tabletti, peavalu möödus ca 15 minutiga... Väga tugev suits ei olnud, aga pea hakkas valutama. Suits oli nagu udu, hallikas. Endal hakkas pea valutama. Palus, et med õde annaks valuvaigistit. Analoogselt ka tunnistaja M selgitas, et mingeid vigastusi või tervisekahjustusi ei ole saanud. Kannatanuks ennast ei pea. Med õde kontrollis pulssi, mõõtis vererõhku. Anti tablett. Mingeid probleeme hingamisega ei olnud. Küsimusele, kas lõhkus akna, sest ei saanud hingata või et saada kambrist välja (et evakueeriksid), vastas tunnistaja, et evakueeruda. Mõnevõrra erinevad on tunnistaja Ii ütlused: oli valus hingata, oli paanika. Mingit rohtu ei antud, tablette ei küsinud. Rahusti, anti tabletti. Rääkis med õele, et silmad valutavad, aga seal käis kõik väga kähku. Ei tea, miks peavalu ei fikseeritud. Aga ka tema ütlustest ei nähtu, et peale peavalu juhtunu tõttu temal või mõnel teisel kinnipeetaval oleks tekkinud mingi tõsisem tervisehäire. Ehk siis ei nähtu ei objektiivseid ega subjektiivseid tunnuseid, et tulekahju tagajärjed on kuidagi märkimisväärselt mõjutanud isikute tervist (kui jätta kõrvale peavalu, ajutine hingamisraskus Iil ja stressist tingitud närvilisus Iil ja Mil, mis on lühiajalised ja kerge iseloomuga nähtused). Ka sündmuskohale saabunud meditsiinitöötaja P ei kinnita mingisuguste tõsisemate tervisehäirete olemasolu osakonna kinnipeetavatel: Tsajun’i kaebused olid: peavalu, iiveldus, halb enesetunne. Mõnedele oli antud Ibumetin, see on valuvaigisti, Cerucal on iivelduse vastu, Valeriana kui inimene närviline, Validool – Sil oli pidev valu rindkeres. Kuidas see seondub tulekahjuga – kui ta tol hetkel kaebas, siis võis olla seotud tulekahjuga, tulekahju tõttu olid kinnipeetavad stressis. Soov jalutada värskes õhus võis olla seotud suitsuga. Kindlalt ei saa öelda. Küsimusele „Kui mõned kinnipeetavad ei vajanud üldse mingit abi, siis nende jaoks ei olnud üldse mingeid tagajärgi enesetundele“, vastas tunnistaja jaatavalt. Samuti nõustus tunnistaja väitega, et peavalu ja iiveldus on sümptomid, mitte eraldi haigused, nagu ka sellega, et Tsajunil ja teistel osakonna kinnipeetavatel oli lühiajaline halb enesetunne, mis ei vajanud mingit ravi peale valuvaigistit ja tabletti iivelduse vastu. Samuti tunnistaja on kinnitanud, et keegi vanglaametnikest ei vajanud meditsiinilist abi ega kurtnud tervise üle toimunu pärast. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et 6.06.2020 D.Tsajuni tekitatud tulekahju tagajärjel mõnedel osakonna kinnipeetavatel oli tekkinud stressiolukorrast tingitud kõrgendatud närvilisus (nimelt Iil ja Mil, kellele oli manustatud kergema toimega rahusti Valerianae), aga ka peavalu ja iivelduse, mis on kestnud mõnikümmend minutit ja oli möödunud pärast tavalise (s.t mitte tugevatoimelise) valuvaigisti (Ibuprofeni) manustamist (A V, K K, V L, R Üiso J N R V, A N). Iivelduse vastu sai L veel tableti Cerucal. Ülejäänud kinnipeetavad (S K, A I, A I, V T, M R, M F A A O A) kas tundsid peavalu, aga ei soovinud üldse mingite ravimite manustamist või lihtsalt tahtsid saada värsket õhku. I S kaebas valule rindkeres ja soovis validooli tablette, aga tunnistaja P sõnul see oli tingitud tema varasemast tervisemurest, mitte ei ole tekkinud sellest konkreetsest juhtumist. Kohtu arvates tegemist ei ole kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisuga hõlmatud tagajärgedega ning keskmine kuni keskmisest mõnevõrra tugevam peavalu, mis möödub mõnekümne minutiga tavalise valuvaigisti manustamisest, nagu ka lühiajaline iiveldus või närvilisus ei mõjuta inimorganismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse ega häiri nende füsioloogilist funktsioneerimist püsivalt ega olulisel määral, ei tekita haigus või muud patoloogilist seisundit ehk ei ole tervisekahjustuseks KarS § 121 mõistes. Selge see, et suitsu ja põlemisjääkide sissehingamine 14 mõjutab tervist (kopse, hapniku taset vereringluses jne) negatiivselt, aga tõsisemate tagajärgede tekkimiseks peab selline mõju olema tunduvalt ulatuslikum, pikaajalisem ja/või raskema iseloomuga. Välistatud ei ole, et mõne aine põlemisest eralduv suits on tervisele niivõrd ohtlik, et ka mõne sekundi või minuti jooksul selle sisse hingamine võib mõjutada tervist märkimisväärselt ja tagasipöördumatult. Samuti selge on, et mitme tunni kestel paberi põlemisest tekkinud suitsu pidev sisse hingamine võib mõjutada kopse funktsioone jne. Samas antud juhul tulekahju kustutati juba minutitega ja isegi kui osakonna täielik tuulutamine võttis pisut rohkem aega – mitukümmend minutit kuni tund aega, oli selle mõju niivõrd pealiskaudne ja lühiajaline, et ei jätnud isikute tervisele sisult mingeid kestvaid jälge. Kuigi mõned tunnistajad on viidanud, et suits oli (nende arvates) mürgine, ei ole tõendeid selle kohta, et madrats oleks valminud materjalist, mille põlemisel eralduv suits / gaasid on kuidagi eriti ohtlikud tervisele. Samuti mingeid selliseid kauakestvaid tagajärgi ei olnudki ühegi kinnipeetava puhul täheldatudki. Lühiajalise peavalu, närvilisuse ja iivelduse tekkimist aga ei saa pidada sellisteks tagajärgedeks, mille puhul saab tuvastada tervise kahjustamist ja millele peaks reageerima karistusõiguslikke vahenditega. Selline arusaam ühtib ka kehtiva kohtupraktikaga, mille järgi teo toimepanemise tulemusel tekkinud erinevus varasemast olukorrast ei tohi olla väheoluline - juba sõnastuse kohaselt nõuab seadus tervise kahjustamist, s.o pelgalt tervise mõjutamine ei ole koosseisu realiseerimiseks küllaldane. Mida pidada oluliseks, mida aga väheoluliseks, ei ole kannatanu subjektiivse hinnangu küsimus, vaid see määratakse objektiivse kõrvaltvaataja pilgu läbi, kusjuures kahjustuse olulisuse kasuks võivad rääkida eeskätt sellised asjaolud nagu tervise mõjutamise kestus, samuti teo intensiivsus. Seadus ei nõua kriminaalkorras reageerimist iga tervisekahjustuse korral, mille kõrvaldamiseks piisab tükist jääst või lihtsalt plaastrist (vt Tallinna ringkonnakohtu 19.03.2018 otsus nr 1-17-11060). Ka antud juhul, kus mõned kinnipeetavad on vajanud vaid Ibuprofeni tabletti, kohtu arvates, on tegemist bagatellründena ning need tagajärjed ei vaja eraldi kvalifitseerimist ja karistamist. Võimalik oht inimeste tervisele, mis on antud juhul jäänud realiseerimata, on aga kaetud süütamise koosseisuga, millele kohus on juba andnud oma hinnangut varem. Selles osas nõustub kohus kaitsja arvamusega, et oht kaaskinnipeetavate tervisele on hõlmatud süütamise koosseisuga, mis on juba kohtu poolt tuvastatud, see ei vaja eraldi kvalifitseerimist ja siin ei teki ideaalkogumit kehalise väärkohtlemisega. Kohtu arvates ei saa siin rääkida ka kehalise väärkohtlemise katsest, mis oleks jäänud lõpuni viimata süüdistatavast olenemata asjaoludel. Kõik asjaolud osutavad, et D.Tsajun ei arvestanud faktiliselt saabunud tagajärgedest kuidagi raskemate tagajärgedega. Ta pidi olema teadlik, et niipea, kui suits hakkab imbuma tema kambrist koridori, hakkavad tööle andurid ja tuletõrjealarm, millele vaglavalvurid ei saa mitte reageerida ehk siis üsna kiiresti pärast tulekahju tekitamist pidi valvurid tulema kohale ja kustutama selle ära. Sellele oligi sisult suunatud D.Tsajuni tegu – köita valvurite tähelepanu, sest eelnevalt ta ei saanud nende käest soovitu kätte ja tahtis sundida nad tegutsema kasvõi sellisel õigusvastasel viisil ehk tekitades tulekahju. Nii see on ka reaalselt juhtunud. Valvurid olid kohal juba mõne minutiga ja tagajärjed likvideeritud suhteliselt kiiresti. Ükski tõend või asjaolu ei toeta hüpoteesi, et tegelikult Tsajun on soovinud, lootnud või möönnud kuidagi raskemate tervisekahjustuste tekitamist kaaskinnipeetavatele. Selleks ei nähtu ei motiivi ega võimalust (ta ei saanud arvestada, et tulekahju likvideerimine võtab oluliselt rohkem aega ja läbi selle tekivad kaaskinnipeetavatel tõsisemad terviserikked). Seetõttu, kohtu arvates, ei saa siin rääkida ka kehalise väärkohtlemise katsest. Järelikult kehalise väärkohtlemise (või selle katse) kuriteokoosseisu tunnused D.Tsajun teos puuduvad ning süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi teda tuleb õigeks mõista. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15 KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. D.Tsajunil on neli kehtivat kriminaalkaristust, neist viimane on mõistetud Viru maakohtu 9.10.2019 otsusega KarS § 118 lg 1 p 6, § 121 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 216 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi 9-aastase vangistusega. Lisaks on tal 8 kehtivat väärteokaristust, neist viimane on määratud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poolt 17.06.2021 otsusega KarS § 275 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi. Kohtu arvates jääb D.Tsajun’i süü raskus alla keskmist määra, jäädes miinimummäära juurde. Ta süütas põlema madratsit ja paberitükke, kuid tulekahju kustutamine ei võtnud rohkem kui 5-7 minutit aega ning raskeid tagajärgi, sh inimeste tervisele, ei ole tekkinud. Tsajun tunnistas oma süüd, mida kohus võtab arvesse kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Samalaadseid kuritegusid ta pole varem toime pannud. Samas oma ütlustes viitas ta, et tegemist ei ole esimese juhtumiga, mil ta üritab seista enda tegelikke või oletatavate õiguste eest sellisel õigusvastasel moel: varem lõhkus valamu katki, oli mitu sellist juhtumit, olid probleemid kambrikaaslasega. Kuna uue kuriteo pani ta toime juba kandes karistust muude kuritegude eest, siis tema puhul on olemas eripreventiivsed kaalutlused, mis ei võimalda kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse mõistmist. Kohtu arvates D.Tsajuni tuleb karistada 5-kuulise vangistusega, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, jäädes lähedaseks pigem miinimummäära juurde, kuid selline karistus siiski vastab nii D.Tsajuni süü raskusele kui preventsiooni eesmärkidele. Kuna uue kuriteo pani ta toime enne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb see karistus suurendada Viru Maakohtu 9.10.2019 otsusega mõistetud karistuse (9 aastat vangistust) ärakandmata osa (2 aastat 5 kuud ja 17 päeva vangistust) võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 24.04.
  13. Menetluskulud Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: 64,80 eurot ja 97,20 eurot kohtueelses menetluses ja 222 + 1298,40 eurot kohtulikus menetluses. Tunnistajale Mile hüvitati sõidukulud 49,14 eurot.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1087,50 eurot (725*1,5=1087,50).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude 16 hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele D.Tsajun’ilt, kes võib menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust süüdistatava menetluskulude kandmisest vabastamiseks, välja arvatud tunnistajale Mile hüvitatud sõidukulude osas (summas 49,14 eurot), millised kohus jätab riigi kanda.

§ 180

lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid – fooliumpulgad ja CD plaat videosalvestisega, mis asuvad toimiku juures, tuleb jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.