Obsah (11)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1856 Tsiviilasi Eesti Terviseka

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

1 Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. 02.02.2023 esitatud hagi kohaselt H. A. tekitas 01.03.2021 tervisekahjustusi J. H.le, mida tõendab Viru Maakohtu 20.10.2022 otsus nr xxxx. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidsid kindlustusjuhtumid ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale (alates 01.04.2023 Tervisekassa) esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 1108,24 eurot tasutud: 1.
2. Rakvere Haigla AS raviteenuste arve seeria/nr R21008071 alusel summas 157,80 eurot; 1.
3. Rakvere Haigla AS raviteenuste arve seeria/nr R21009093 alusel summas 102,79 eurot; 1.
4. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH8174993 alusel summas 25,18 eurot; 1.
5. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH8174681 alusel summas 97,17 eurot; 1.
6. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH8180800 summas 596,85 eurot; 1.
7. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH8195376 summas 128,45 eurot. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis hageja kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist Perearst Kaja Õunapuu OÜ väljastatud töövõimetuslehtede nr 52068 ja nr 52735 alusel summas 1058,72 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 2166,96 eurot. Hageja saatis 14.11.2022 ja 13.12.2022 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. AS Eesti Post tagastas kirjad hoiutähtaja möödumisel. Hageja saatis 13.12.2022 kostjale nõudeavalduse lihtkirjaga kohtu määratud elukohta ja kostja eposti aadressile. Hageja saatis 30.12.2022 ja 02.01.2023 kostjale meeldetuletuse nõudesumma tasumiseks. Nõudesumma on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 2166,96 eurot. Ravikindlustushüvitis on ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS2 is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Haigekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kohtuotsus ning raviteenuste arved tõendavad, et kannatanule tekitas tervisekahjustused ja kannatanul tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Kostja tegevusest, kannatanu löömine, tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused (hematoomid näo piirkonnas ja silmade ümber, verevalum silmamunas, verejooks ninast ning vasaku käe neljanda sõrme kinnine luumurd), mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine, ajutise töövõimetuse hüvitis) ja hagejal tekkisid kulud. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü vormid on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja tegu on õigusvastane tegu, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse VÕS § 1050 lõike 1 sätestatud kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsioonist tulenevalt. Kannatanule tervisekahjustuste tekitamine ei ole tavapärases käitumises vajaliku hoolsusega käitumine. Seega on kostja VÕS § 104 mõistes süüdi. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kanntanule tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartnerid ei oleks osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Kui ei osutata tervishoiuteenuseid, puudub hageja lepingupartneril alus raviarve ja töövõimetuslehe koostamiseks ning arve ja töövõimetuslehe hagejale esitamiseks ning hageja ei pea kannatanule võimaldama ravikindlustushüvitisi. Hagejale on esitatud tasumiseks kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest raviteenuste arved ja töövõimetuslehed, millised hageja on tasunud ja seeläbi võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi. Kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitise ja kantud kulutuste ning nõudeõiguse vahel valitseb põhjuslik seos. Hageja palub lähtudes RaKS §-dest 25 lg 1, 26 lg 1 ja VÕS §-st 104 välja mõista kostjalt hageja kasuks tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 2166,96 eurot. MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on dokumendid isiklikult kätte antud kriminaalhooldaja 3 poolt 17.03.
9. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

4.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile, asub kohus seisukohale, et tal ei ole vaidlust kolmandale isikule õigusvastaselt kahju tekitamise ja tekitatud kahju hageja poolt hüvitamise üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ravikindlustuse seaduse (RaKS) §-de 25 lg 1, 26 lg 1 ja VÕS § 104 alusel kogu haginõude ulatuses. 5.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.
2. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann kohtunik 4 Viru Maakohtu kohtunik Marika Leimanni 04.04.2023 vigade parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON Parandada viga tsiviilasjas 2-23-1856: lugeda läbivalt asja pealkirjas, ankeetandmetes ja resolutsioonis hageja nimena õigeks (Eesti Tervisekassa asemel) Tervisekassa. Muus osas jätta otsus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann kohtunik 5