3-21-3006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Halduskohus Ülle Polluks 25.4.2023, Jõhvi 3-21-3006 X kaebus Viru Vangla haldusa

§ 67

p 1 kaudu, nagu ka Viru Vangla määruskaebuses asjakohaselt märgib.

§ 67

p 1 kontekstis on määrav tähtsus distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kinnipeetava süüd välistavatel asjaoludel (RKHKo 29.09.2015, 3-3-2-1-15, p 16). Käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjade õiguspärasuse üle toimuv menetlus ei ole otseses sõltuvuses haldusasjas nr 3-20-1778 vaidlustatud käskkirja osas toimuvast menetlusest. Seega on halduskohtul sõltumata haldusasjas nr 3-20-1778 tehtavast kohtulahendist võimalik käesoleva haldusasja raames kontrollida vaidlustatud käskkirjade õiguspärasust. Eelnevat arvestades ei olnud käesoleva haldusasja menetluse peatamine halduskohtu poolt põhjendatud ega vajalik. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu 6.5.

1. a määruse.
2. Tartu Halduskohus määras 18.10.2022 asja lahendamise kirjalikus menetluses jj.
3. Eesti Töötukassa vastas kohtunõudele 19.10.2022, et 05.10.2020 otsusega nr TVH/20/072825 tuvastati isikul puuduv töövõime, töövõime vähenemise periood 23.09.2020 22.09.2021; 07.12.2021 otsusega nr TVH/21/049275 tuvastati isikul osaline töövõime, töövõime vähenemise periood 22.10.2021 - 21.10.
4. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja on kohtus vaidlustanud Viru Vangla 30.08.
6. a käskkirja nr 6-3/725-1, 30.09.
7. a käskkirja nr 6-3/818-1 ja 26.10.
8. a käskkirja nr 6-3/948-1 ja nõuab nende tühistamist; kaebaja taotleb VSKE § 1

§ 64lg 4 ja § 65 põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Kaebaja leidis, et vaidlusalused käskkirjad on ebaproportsionaalsed ja kaalutlusvigadega, määratud karistused on vastuolus kaebaja vaimse ja füüsilise tervisega (oht kaebaja tervisele). Arvestamata on jäetud Eesti Töötukassa otsustega, kui olulise asjaoluga jj.

1. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja jäi kõikide vaidlustatud käskkirjades ning vaideotsustes esitatud seisukohtade juurde. Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ning vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikele 2 järgida vangla põhjendusi. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Käesolev vaidlus on ajendatud 30.07.2021, 30.08.2021 ja 29.09.2021 juhtumitest, kus kaebaja keeldus täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle. Esimesel juhul ütles kaebaja, et ei taha tööd teha, teisel juhul keeldus töötamisest põhjendusel, et on töötukassa poolt 2 3-21-3006 töövõimetuks tunnistatud ja kolmandal juhul põhjendas keeldumist tervisega. Viimase juhtumi puhul kontrollis meedik kaebaja tervist ja tööst teda ei vabastanud. Kaebajat karistati vastavalt juhtumite järjekorrale 25, 25 ja 30 päevaks kartserisse paigutamisega.
3. Kaebaja on seisukohal, et keeldus rahumeelselt tööst. Vastustaja on seisukohal, et ühelgi juhul ei olnud kinnipeetaval õigustust tööst keeldumiseks ja vanglaametnike korralduste eiramiseks. Samuti ei tulene tervisekaardist tervislikel põhjustel töövabastust.
4. Tulenevalt

§ 37

lg-st 1, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 67

p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Seega on alusetu kaebaja väide, et tööst rahumeelselt keeldumise eest (sh vanglaametniku korralduse eiramine asuda tööle) distsiplinaarkaristuse määramine on vastuolus

§ 4’ lg-s 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgiga.

14. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge1 või kui esineb mõni

§ 37

lg-s 2 sätestatud alustest.2

§ 37

lg 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Justiitsministri poolt 7.02.2007 vastu võetud määruse nr 9 (edaspidi määrus nr 9) „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. Nimetatud määrus ei näe ette, et kinnipeetava töövõimet hindaks arst3 Riigikohus on pidanud kinnipeetava keeldumist tööle asumast õigustatuks ka juhtudel, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise.4 15. Kaebaja terviseseisundi halvenemist ei kinnita kohtule esitatud Eesti Töötukassa 05.10.2020 otsus nr TVH/20/072825 (tuvastati isikul puuduv töövõime, töövõime vähenemise periood 23.09.2020 - 22.09.2021); 07.12.2021 otsus nr TVH/21/049275 (tuvastati isikul osaline töövõime, töövõime vähenemise periood 22.10.2021 - 21.10.2024). Nende otsustega on kaebajal tuvastatud osaline, mitte puuduv töövõime, ning nende otsuste kohaselt on kaebajal töötamine takistatud osaliselt, mitte täielikult. 16.

§ 37

lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada, mida toetab samuti PS § 29 lg 2. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad

§ 37

lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud

§ 38lg 22 eeldused.

Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (

§ 37lg 3).

Viru Vangla 31.12.2019 käskkirjaga nr 6-2/822-1 määrati X tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 31.12.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vastavalt arsti ettekirjutusele võib X töötada 1 tund päevas, täites kõiki tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid ( vt ka 3-20-506 27.9.2022 jõustunud otsus). Vangla on haldusmenetlustes hinnanud kaebaja töövõimet ning pidanud võimalikuks kaebaja poolt majandustööl osalemist. 1 RKHKo 3-3-2-1-15, p 17 RKHKo 3-3-1-53-14, p 15 3 RKHKo 3-3-1-53-14, p

1. 4 RKHKo 3-3-1-14-12, p
2. 2 3 3-21-3006 Seega puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kes on hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks. Vangla tervishoiutöötajale on samuti teada vangla majandustöö laad ning tingimused, mistõttu saab ta sellega arvestada kooskõlastuse andmisel. Tervisekaardi andmeid analüüsides saab samuti asuda seisukohale, et tõsiseltvõetav põhjus koristustöödest keeldumiseks kaebajal puudub.
3. Töövõimet hinnatakse Töötukassa poolt muuhulgas selleks, et isik, kes ei saa tervisekahjustuse tõttu töötada võrdsetel tingimustel või võrdses mahus tervete inimestega, saaks igapäevaelus vajaliku sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 11). Kinnipeetaval kui riigi ülalpeetaval isikul puudub sellise toetuse jaoks vajadus, kuna nende põhivajadused on tagatud riigi poolt. Samuti tähendab kinnipeetavaks mitteoleva isiku jaoks töötamine töölepingu seaduse § 43 järgi üldjuhul seda, et täistööajaga töötamise korral tuleb töötada 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Sealjuures eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (töölepingu seaduse § 43 lg 2). Kinnipeetavatel sellist kohustuslikku töötamise mahtu kehtestatud ei ole. Vastavalt võib puuduva töövõimega isik olla küll võimetu töötama 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, kuid kinnipeetavana vanglas väikses mahus töötamiseks võib ta olla võimeline.
4. Ka käesoleval juhul nähti vaidlustatud käskkirjades (Viru Vangla 30.08.
5. a käskkirja nr 6-3/725-1, 30.09.
6. a käskkirja nr 6-3/818-1 ja 26.10.
7. a käskkirja nr 6-3/948-1) ette koostoimes Viru Vangla 31.12.2019 käskkirjaga nr 6-2/822-1, (mille alusel määrati X tööle finants-ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 31.12.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele), et kaebaja võib töötada 1 tund päevas, mis on oluliselt väiksem töömaht, kui vabaduses viibiva isiku puhul eeldatav töömaht. Seetõttu ei saa Töötukassa poolt kinnipeetava suhtes tehtud töövõime puudumise otsustest järeldada, et see kinnipeetav ei ole võimeline vanglas töötama.

§ 37

lg-st 3 tulenevalt jääb küsimuses, kas kinnipeetav on võimeline töötama, määravaks ikkagi arsti otsustus. 19. Halduskohus rõhutab, et Töötukassa hindab seda, kas isik on võimeline töötama võrdsetel alustel teiste vabaduses viibivate tervete isikutega ning vangla arst seda, kas kinnipeetav on võimeline töötama vanglas. Oletuslik on kaebaja hinnang, et vangla surub kinnipeetavate tööle sundimiseks vahendeid valimata läbi oma tahtmist jj. Kaebaja ei ole suutnud kohtumenetluses ega haldusmenetluses ära näidata veenvaid põhjuseid, miks ta ei peaks töötama.

§ 37

lgst 1 tulenevalt on kinnipeetav, kelle puhul ei esine tööst vabastamise aluseid, kohustatud töötama. Kuna kaebaja töötamise on kooskõlastanud vangla arst, saab eeldada, et arst on teadlik ka kaebaja poolt tarvitatavatest ravimitest jj.

1. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.5
2. Haldusasja materjalide järgi leiab kohus, et kaebaja tegutses tahtlikult ja tema tegevus oli suunatud vanglaametnike korralduste eiramisele. Järelikult on tegemist süülise käitumisega. 5 RKHKm 3-3-2-2-15, p
3. 4 3-21-3006 Sellel põhjusel oli vastustaja õigustatud määrama kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristuse. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti kvalifitseerinud kaebaja allumatust raskeks rikkumiseks. Nimelt on Riigikohus leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik.6
4. Vastustaja on käskkirjades õigesti leidnud, et X il on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 3 on määratud allumatuse ja töökohustuse eiramise eest. Viimati oli samalaadse toime pandud rikkumise eest määratud karistusena kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks 30.06.
5. Arvestades, et X on varasemalt pannud korduvalt toime samalaadseid rikkumisi, siis ei ole ta vastavaid järeldusi teinud ning määratud karistused ei ole avaldanud piisavalt mõju. Kuna allumatuse ja töökohustuse eiramise puhul on tegemist raske rikkumisega, siis ei oleks antud juhul proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks noomitust, elektriseadme, lühiega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist. Seetõttu eeltoodust lähtudes on antud juhul proportsionaalne ja eesmärgipärane kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega. Vastavalt

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavale määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad (ja vaideotsused) on õiguspärased. Vaidlusaluste käskkirjade andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjades märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Käskkirjad on antud kehtiva õiguse alusel ning on sellega kooskõlas. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus selgituste andmiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja distsipliinirikkumisi menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistused on kohased ja proportsionaalsed. Karistused ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Arvestades käskkirjades välja toodud asjaolusid, ei pea kohus kartserikaristusi antud juhul ebaproportsionaalseteks ega vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirja põhiseadusega vastuolus olevaks.
2. Halduskohus selgitab, et distsiplinaarmenetluse viib

§ 64

lõike 1 kohaselt läbi vanglateenistus ning

§ 65sätestab distsiplinaarkaristuse täideviimise.

Vangla kui haldusorgani sisepädevusse kuulub HMS § 8 lõike 2 kohaselt õigus haldusorgani siseselt määrata konkreetne isik, kes tegutseb haldusorgani nimel. Käesoleval juhul on töökorralduslikult määratud, et vanglas menetlevad distsiplinaarasju inspektor-kontaktisikud. Otsuse distsiplinaarkaristuse määramise kohta teeb inspektor-kontaktisik VSKE § 1

64 lõike 4 järgi. Samuti on

§ 65põhiseaduspärane.

6 RKHKo 3-18-1895, p

1. 5 3-21-3006
2. Kirjeldatu alusel on kaebajat karistatud käesolevas asjas Viru Vanglas toimepandud distsipliinirikkumiste eest. Kaebaja toodud arutlused ei sea seetõttu halduskohtu silmis kahtluse alla normi(de) põhiseaduspärasust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased. Sellest tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 6