KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-140414 Tsiviilas
) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (
§ 1132
lg 6).
§ 1132
regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt
§ 1132lg 2. 3
(6)Hageja on märkinud sissenõudmiskulude summa 40 euro kujunemist järgmiselt: −
§ 1132
lg 1 järgi 17.02.2020 saadetud hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks – tasuta saadetud meeldetuletuskiri; −
§ 1132
lg 1 järgi 03.04.2020 saadetud meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta – tasuline (5 eurot) meeldetuletuskiri; −
§ 1132
lg 2 järgi 10.05.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest – 25 eurot; −
§ 1132
lg 2 järgi 20.05.2020 meeldetuletuskiri – 5 eurot; −
§ 1132lg 2 järgi 30.05.2020 meeldetuletuskiri – 5 eurot.
Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (
§ 1132lg 1 I lause).
Lõike 1 kolmanda lause järgi on õigus hüvitist nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (seda tuleks mõista samuti meeldetuletuskirjana) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 6.1.). Pärast lepingu lõppu nõutavate sissenõudmiskulude jaoks on lõikes 2 sätestatud ülempiir nii sissenõudmiskulude kogusummale, mis hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud (meeldetuletuskirjad, helistamine, võlgnikuga kohtumine, võimalikud registripäringud jne) kui ka iga üksiku meeldetuletuskirja tasule. Sealjuures on maksimaalne hüvitis meeldetuletuskirjade saatmise eest väiksem, kui üldine sissenõudmiskulude hüvitamise ülempiir (nt p-s 1 on vastavad ülemmäärad 25 eurot ja 30 eurot) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 7.3.1.). Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk
-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud osaliselt. Kohtule nähtub, et hageja viidatud kõigi kirjade eesmärgiks ei ole vaid võlgnikule meelde tuletada oma kohustust. Ülal- ja eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul meeldetuletuskirjadeks
§ 1132
mõistes lugeda hageja saadetud 17.02.2020 kirja, kuivõrd tegemist on hoiatuskirjaga lepingu ülesütlemise kohta, 03.04.2020 saadetud tasulist kirja, sest tegemist on lepingu ülesütlemise avaldusega ning 10.05.2020 saadetud tasulist kirja, kuivõrd eesmärgiks on kostja teavitamine nõude loovutamisest. Seega tuleb selles osas hageja sissenõudmiskulude jätta osaliselt rahuldamata, s.o 10 euro ulatuses. Kohus lähtub
§ 1132
lg 2 p-s 3 sätestatud ülempiirist üksikute meeldetuletuskirjade saatmise eest nõutavast hüvitistest ning rahuldab sissenõudmiskulud summas 30 eurot (20.05.2020 tasuline kiri 25 eurot ja 30.05.2020 tasuline kiri 5 eurot). 4
(6)- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 4627,52 eurot, s.o põhivõlg 2602,97 eurot, intress 277,28 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1701,27 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 4617,52 eurot, s.o põhivõlg 2602,97 eurot, intress 277,28 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 3 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1701,27 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99,8% ((4617,52x100) / 4627,52). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 99,8% ulatuses kostja kanda ning 0,2% ulatuses hageja kanda.
- Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 euro ja õigusabikulude 20 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 580 eurot.
- Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 560 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg
- Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 560 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
- Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 20 eurot.
- Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 580 eurot, sh riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 20 eurot, millest kostja kanda jääb 99,8% ulatuses ehk 578,84 eurot (580x99,8%) Seega hageja kantud menetluskulud summas 1,16 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 5
(6)Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 6
(6)