← Eesti

2-23-4104/7

Obsah (7)§ 18§ 4§ 54§ 45§ 46§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4104 Tsiviilasi J Ve maksejõuetusavaldus Menetlustoiming pa

§ 18lg 10, Pankr

S § 32 lg 1). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Harju Maakohtu menetluses on J Ve maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt on võlgniku sissetulek kokku 800 eurot ja igakuised väljaminekud moodustavad 1 405 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 27 911,27 eurot. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
  2. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Oliver Ennoki. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu (dtl 41). Võlgnikul on vara kokku 46,72 eurot. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku summas 26 221,52 eurot. Teadaolevad vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Maksejõuetusavalduse kohaselt oli võlgniku töökohaks xxx, kus töötasu oli 800 eurot kuus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik selle töösuhte lõpetanud ja on töötu. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislik seisund, kuivõrd see ei võimalda võlgnikul kõrgemalt tasustatud tööl käia.
  3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust 2/4 2-23-4104 olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel tõendatuks, et J V on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Oliver Ennok on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
  4. Kohus kuulutab välja J Ve pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Võlausaldajate esimese üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas (PankrS § 31 lg-d 1 ja 6). Võlgnikul ei ole õigust teha pankrotivaraga tehinguid ning täitemenetlused lõppevad TMS § 51 lg 1 alusel.
  5. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (

§ 45lg 1).

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur (

§ 46lg 1).

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui

  1. mail 2024.a.
  2. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
  3. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
  4. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

9. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 3/4 2-23-4104 10. Usaldusisikul on

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 11. Usaldusisik on esitanud tasunõude 11 töötunni eest kokku 1 320 eurot (100 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (

§ 54lg 4).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54

lg 9 alusel mõistab kohus 1 320 eurot välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult. 12. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasust vastavalt taotlusele 870 eurot (sh käibemaks) hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest (

§ 54lg 7 ja Ts

MS § 183 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.