lg 2 p 3 ja
MS § 238 lg 2 alusel ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 9 kuud 24 päeva, mida
lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 05.06.2019.a otsusega nr 1-18-6116 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 11 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Kersti Kohal Süüdimõistetu Eero Vidrik (isikukood 50006202749; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; viibib vangistuses ) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaadi abi Marina Kelpman tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust, süüdi tunnistatud
lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati Eero Vidrikule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 5 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati Eero Vidriku eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26 päeva karistusaja hulka ning loeti Eero Vidriku kandmata karistuseks 9 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati Eero Vidrikule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.06.2019.a otsusega nr 1-18-6116 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 24 päeva vangistuse võrra ning Eero Vidrikule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Eero Vidrik viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 13.07.2020 ja lõppeb 01.05.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; -
lg 4 - kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada - osaleda xxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud; -
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele peale xxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx turvakodus pakutava vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammi lõppemist. Prokuröri seisukohast nähtuvalt ei peaks süüdimõistetut vabastatama tingimisi ennetähtaegselt alljärgnevatel põhjustel. Kuigi positiivsete asjaoludena saab süüdimõistetu Eero Vidriku puhul välja tuua nii ITK täitmise kui ka vabanemisel elukoha olemasolu, on negatiivseks siinkohal süüdimõistetu isik ja tema poolt kuritegude sooritamise asjaolud. Eero Vidrikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud, 3 vangistuses viibib ta esimest korda. Seega ei ole kriminaalkaristus talle midagi uut ning senimaani ei ole see muutnud ka tema käitumist vabaduses seaduskuulekaks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Eero Vidrikule omane vägivaldne käitumine ja seda eriti alkoholijoobes olles, kuna siis kaotab ta kergesti enesevalitsuse. Ta on ka mõjutatav teiste isikute poolt ja seda just negatiivses suunas. Eero Vidrik õigustab enda käitumist ja süüdistab enda probleemides teisi. Nimetatust saab järeldada, et Eero Vidrik ei ole senini aru saanud enda käitumise lubamatusest. Vabanemise korral puuduvad tal ka toetavad seaduskuulekad lähedased – tema xxxxxxxx on kriminaalkorras karistatud ning senini on mõjutanud tema käitumist pigem negatiivses suunas. Samas ei soovi Eero Vidrik ise enda perekonnaga sidemeid katkestada. Senini on Eero Vidrik suurema osa enda täiskasvanuelust veetnud vanglas. Vangistuses on tal ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad sellised uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et senine karistus on toonud Eero Vidriku käitumisse olulised muutused, mistõttu oleks uute kuritegude toimepanemise risk praegusel hetkel piisavalt madal. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Prokurör leiab, et Eero Vidriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör ei toeta Eero Vidriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 29.03.2023 Süüdimõistetu Eero Vidrik osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Vabanedes läheb alguses xxxxxxxxx keskusesse, kus läbib 6-kuulise programmi, seejärel võtab ennast arvele Töötukassas. Vabaduses saab tema käitumine olema seaduskuulekas. Toimepandud kuritegusid kahetseb. Ta on hetkel 22-aastane. Alkoholi hakkas tarvitama 13-14-aastaselt. Viru Vangla meditsiiniosakonnas diagnoositi tal sõltuvus alkoholist. Enne vanglasse sattumist tarvitas alkoholi ka töö juures. Käis juhutöid tegemas ja tal oli pudel kaasas, et oleks lõbusam tööl. Ta tegi tänavakivide paigaldamist. Narkootikumide vastu ta ei tunne üldse huvi. Ta on tarvitanud amfetamiini, kokaiini, LSD-d, kanepit, korgijooki ehk GHB-d, metamfetamiini, ecstasyt. Amfetamiini tarvitas pikemat aega ja ülejäänud aineid ühekordselt. Narkootilist ainet on tarvitanud ühe aasta vältel. Varasemalt enne vangistust ei ole ta sotsiaalprogramme läbinud. Nendest programmidest õppis, kuidas inimestega suhelda ja kuidas tulla sotsiaalse survega toime ja kuidas ära öelda asjadest, mis ei ole õiged. Viha juhtimise programmist sai teda, et millest viha tuleneb, kuidas seda märgata ja kuidas kontrollida enda kehakeelt ja sisemisi tundeid. Ta oskaks nüüd ka lähisugulastele ei öelda ja enda eest seista. Tal on nüüd oma arvamus ja teeb ise enda otsused. Kui talle tundub, et asi on vale, siis otsustab ise. ise. xxxxxxx keskuses on nõus vastu võtma rehabilitatsiooniprogrammid ja psühholoogilise nõustamise, et sõltuvustest vabaneda. Kui Töötukassa pakub talle tööd, mis ei ole seotud tema erialaga, siis on nõus selle vastu võtma. Ta ei ole ühiskonnale ohtlik. Süüdimõistetu kaitsja märkis, et kinnipeetav on vangistuses esimest korda, mis tähendab seda, et alles nüüd ta sai läbida sotsiaalprogrammid ja psühholoogilised nõustamised ja alles praegu on omandanud teadmised, mis tal varasemalt puudusid ja seetõttu ta käitus kuritegelikult. Vangistuse ajal ta tegi tööd, osales majandustöödel ja töötamisse suhtus kohusetundlikult ja selles osas rikkumisi ja etteheiteid ei ole, mis näitab, et ta suhtub töösse kohusetundlikult ja ka vabanemisel suudab töökoha leidmisel suhtuda sellesse kohusetundlikult. Eero Vidrik vabanemisel läheks elama xxx xxxxxxxx xxxxxxxx tugiteenusele ja xxxxx turvakodu võimaldab talle majutust, töökogemuse saamise ja rehabilitatsiooniprogrammides osalemise ja seda poole aasta kuni aasta jooksul. Asutuse poolt pakutakse vaimset ja psühholoogilist tuge. 4 Seega esimesed toimetulekutingimused oleks isikul vabanedes olemas. Ta läbis „Eluviisitreeningu“ ja „Eluviisitreeningu jätku“ sotsiaalprogrammid ja talle väljastati ka eduka läbimise eest tunnistus. Ta on läbinud vestluse „Minu koht kogukonnas“. Kõikides programmides osalemise tagasiside on positiivne, mis nähtub ka iseloomustuses. Eero Vidrik soovib vabanedes harrastada kainet ja tervislikku elustiili. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt puudub Eero Vidriku suhtes risk ja ohtlikkus eluaseme, hariduse, töö ning majandusliku toimetuleku osas. Eero Vidrik vanglast vabanemisel soovib leida tööd omandatud erialal, aga ta andis nõusoleku, et võtab vastu kõik pakutavad töövariandid. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub ohtlikkus alkoholi osas, kuid Eero Vidrik on läbinud nüüd sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja ta on praegu motiveeritud tegelema spordiga, tööl käima. Tugiteenusele asumisel saab ta osaleda alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest vabanemise programmis. Seetõttu Eero Vidriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja tema allutamine käitumiskontrollile on tulemuslikum kui allesjäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kaitsja palub kohtul arvestada eeltoodud positiivseid asjaolusid ja seda, et Eero Vidrik oli väga noor. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu Eero Vidrik kannab käesolevalt kohtuotsuste kogumis liitkaristusena 3 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust esimese astme kuriteo s.o inimkaubanduse eest (
lg 2 p 7) ning teise astme kuritegude, antud juhul korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning korduva kehalise väärkohtlemise eest (
lg 2;
Süüdimõistetu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist süüdimõistetul vabanemisjärgselt elukoha olemasolu (xxxxxxx keskuses xxxxxxx ), vangistuse vältel puidupingi operaatori ning plaatija eriala omandamine, vangla majandustöödel osalemine, sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning sotsiaalprogrammidega kaasnenud jätkutegevustes ja karjäärivaliku vestlustel osalemine. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu kahetseb toimepandud kuritegusid. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Eero Vidrik on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Sealjuures on oluline tähele panna, et hoolimata sellest, et E. Vidriku suhtes toimus 20192020.a. kohtumenetlus erinevates kohtuastmetes talle esitatud süüdistuses esimese astme kuriteo toimepanemises
Vidrik samal ajal aktiivselt uute kuritegude toimepanemisega (korduv mootorsõiduki juhtimine ja korduv kehaline väärkohtlemine), mis annab tunnistust, et süüdimõistetul on kalduvus agressiivsele ja impulsiivsele käitumisele ning tagajärgedele mittemõtlemisele. Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid 5 asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Eero Vidrik ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuna süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus oli vahetult enne tema lõplikku süüdimõistmist äärmiselt kõrge, ta pani toime eriliigilisi kuritegusid sealhulgas nii I astme kui ka II astme kuritegusid, ning arvestades E. Vidriku kuritegude laadi ja raskust ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Süüdimõistetu on küll kahetsenud kuritegude toimepanemist, mis annab lootust, et isik on asunud paranemise teele, tuleb kohtul vältimatult arvestada toimepandud kuritegude asjaoludega. Eero Vidriku pani isikute grupis kannatanu suhtes toime vabaduse võtmise, vägivalla ja inimese haavatava seisundi ärakasutamisega tema asetamise ja hoidmise olukorras, kus ta oli sunnitud täitma vastumeelseid kohustusi ja tegelema prostitutsiooniga. Kannatanut hoiti mitmete kuude vältel olukorras, kus kannatanul puudus õigus otsustada oma keha puutumatuse, liikumisvabaduse, suhtlemisvabaduse, varalise vabaduse ja seksuaalse vabaduse üle, olles seega täielikult õigusteta isiku – orja staatuses. Lisaks eeltoodule pani süüdimõistetu lühikese ajavahemiku vältel toime liikluskuritegusid - mootorsõiduki juhtimisi raskes alkoholijoobes juhtimisõiguseta isiku poolt ning korduvaid kehalisi väärkohtlemisi. Kohtu hinnangul väärib märkimist, et kuritegude toimepanemise soodusteguriteks olid Eero Vidrikul alkoholi kuritarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kohus näeb ühe riskikohana süüdimõistetu pikaaegset alkoholitarvitamist. Viru Vangla meditsiiniosakond on diagnoosinud 05.06.2020 E. Vidriku sõltuvuse alkoholist. Ka on isikul olnud tihedalt kokkupuuteid narkootiliste ainetega. E. Vidrik hakkas narkootilisi aineid tarvitama 16 aastaselt koos xxxxx. 9-klassis õppimise ajal oli ta juba sõltlane narkootikumidest. Ta on tarvitanud erinevaid narkootikume – amfetamiini, ecstasy, kanepit, metamfetamiini, kokaiini ning GHB-d. Negatiivne on, et süüdimõistetul on vangistuse vältel kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) võõra kõnekaardi kasutamise eest. Eelmärgitu näitab, et Eero Vidrik ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Eero Vidriku ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Eero Vidriku ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Eero Vidrikule riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetlus6 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Eero Vidrikult välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.