1-23-1724/13

(23700000008)Kohtunik Janika Kallin Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

1. märtsi
2. a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Taotlus riigi õigusabi saamiseks
3. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
4. aprillil
5. a X taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
6. märtsi
7. a määrust seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Taotlusele on lisatud taotleja majandusliku seisundi teatis ja K-Raha väljavõte. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 12-14). Ringkonnakohtule esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt kannab X hetkel vangistust, sissetulek tal puudub, tal on suures summas võlgnevusi, kuid vara puudub. Seega saab asuda seisukohale, et X on maksejõuetu RÕS § 6 lg 1 1

(3)tähenduses. Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-166-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

1. Riigiprokuratuuri
2. märtsi
3. a kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seonduvast määrusest nähtuvalt ei sedastatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Y käitumises kuriteotunnuseid seoses sellega, et ta tõepoolest kohtumenetluse nr X-XX-XXXX raames jättis kokkuleppest inimliku eksimuse tõttu välja ühe kuriteoepisoodi KarS § 215 järgi (olukorras, kus X-le oli alust ette heita koguni 49 erinevaliigilise kuriteoepisoodi toimepanemist ja kus sama sündmuse raames sama kannatanu suhtes toimepandud varguses isik süüdi mõisteti ja samuti tekitatud kahju hüvitamisele kuulus), millega seoses aga mõisteti X-lt tsiviilhagi alusel välja kannatanule tekitatud kahju. Juhtiv riigiprokurör leidis, et abiprokurör Y tegevuses ei ole võimalik tuvastada KarS § 3113 tunnuseid, so abiprokuröri poolt kriminaalasjas nr 22231500354 menetluse ebaseaduslikku lõpetamist (ta ei ole selles osas kriminaalmenetlust osaliselt lõpetanud) ega kohtuasjas nr X-XX-XXXX abiprokuröri poolt esitatud süüdistusest ebaseaduslikku loobumist. Ebaseaduslik kokkulepe kohtuasjas nr X-XX-XXXX võiks juhtiv riigiprokuröri hinnangul viidata võimalikule KarS § 310 lg 1 (ebaseaduslik süüdistuse esitamine) kuriteo toimepanemisele abiprokuröri poolt, kuid selline kuriteokoosseis eeldaks, et prokurör sõlmis teadvalt süütu isikuga kokkuleppemenetluses kokkuleppe. Antud juhul ei ole aga viidatud episoodi puhul üldse süüdistust esitatud, mistõttu ei esine ka KarS § 310 lg 1 tunnuseid. Samuti leidis juhtiv riigiprokurör, et abiprokuröri tegevus ei viita mitte ühelegi karistusseadustikus märgitud kuriteokoosseisule. Juhtiv riigiprokurör viitas sellelegi, et seoses võimaliku menetlusõiguse rikkumisega, on kaebajal õigus esitada abiprokuröri tegevusega seoses SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise taotlus.
4. Kuigi selline eeltoodud minetus abiprokurör Y poolt on ringkonnakohtu hinnangul kahtlemata kahetsusväärne, on X ja tema kaitsja ise sellisele kokkuleppele alla kirjutanud (ka vaidlusaluse hagisumma osas) ning kohtuistungil on X kõik hagid õigeks võtnud. Pealegi on juhtiv riigiprokurör juba viidanud sellelegi, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega. Vähetähtis ei ole seejuures ka asjaolu, et kuigi kohtumenetluse raames viidatud hagiga seotud vaidlusküsimust X ja tema kaitsja üldsegi ei tõstatanud, siis esitas X sellega seoses
5. jaanuaril
6. a Riigikohtule riigi õigusabi taotluse ja teistmisavalduse, kuid Riigikohus jättis
7. jaanuari
8. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja X teistmisavalduse läbi vaatamata.
9. Lisaks sellele, et juhtiv riigiprokurör on määruses ammendavalt selgitanud, miks käesoleval juhul ei ole alust sedastada abiprokurör Y käitumises kuriteotunnuseid, omab olulist tähendust X riigi õigusabi andmise otsustamise üle ka asjaolu, et tegelikult on X esitanud juba kuriteokaebuse kohtuasja nr X-XX-XXXX menetlenud maakohtu kohtuniku suhtes, millega seoses jäeti tema kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetlus alustamata. X taotles kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seoses riigi õigusabi korras esindajat, millise taotluse ringkonnakohus rahuldas ja määras isikule riigi õigusabi osutava esindaja (advokaadi), kes kriminaalmenetluse alustamata jätmise küsimuse on juba ka vaidlustanud (kohtuasi nr 1-23-1185). Sellega seoses omab määravat tähtsust, 2

(3)et kriminaalmenetlust alustatakse kuriteosündmuse osas, mitte isikute osas, kes teo väidetavalt toime panid. Kõnealuse väidetava kuriteosündmuse osas on hetkel vaidlusjärgus küsimus selle üle, kas kriminaalmenetlust tuleks alustada, millisel juhul hinnatakse kogu sündmust tervikuna ja otsustatakse, kas kriminaalmenetluse alustamiseks esineb alus ning kas ja keda on alus kahtlustada kuriteo toimepanemises. Seega juhul, kui esinevad kuriteotunnused sündmusega seotud isikute käitumises (seega lisaks kohtunikule ka abiprokuröri käitumises), kriminaalmenetlust vältimatult ka alustatakse. Kui aga kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, siis järelikult konkreetse kuriteosündmusega seoses kellegi käitumises kuriteotunnuseid ei esinenud. Kuivõrd Xle on juba määratud riigi õigusabi korras esindaja antud sündmustega seoses kriminaalmenetluse alustamise küsimuse otsustuse vaidlustamiseks (mis hõlmab kõiki sündmusega võimalikult seotud isikuid), siis puudub talle sama kuriteosündmusega seoses alus teistkordselt riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. 6. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et X-l esineks õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning samuti ei ole edulootust Riigiprokuratuuri 9. märtsi 2023. a määruse vaidlustamisel. Seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks. 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-dest 2 ja 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3