← Eesti

2-18-6491/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. mail 2019.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-6491 Tsiviilasi E K ja K K hagi T V vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind E K hagi hind 2430.- eurot K K hagi hind 2430.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja E K (i.k. xxx, elukoht xxx) Hageja K K (i.k. xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja K K (i.k. xxx, elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Senny Pello Kostja T V (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Äili Rodi Kirjalik menetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata E K ja K K hagi T V vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  3. Jätta E K ja K K menetluskulud nende endi kanda.
  4. Jätta T V menetluskulud tema enda kanda.
  5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hagejate nõue ja selle põhjendused.
  6. K K ja T V on E K ja K K vanemad. Lapsed sündisid xxx.a. (I kd t/l 4 ja 5).
  7. K K ja T V ei ole kunagi koos elanud ega lapsi koos kasvatanud, mille üle pooltel vaidlus puudub.
  8. 31.05.2016.a. sõlmisid pooled kokkuleppe selles kuidas kostja lastega suhtleb ja kui palju lapsed isa juures on (I kd t/l 61).
  9. Kuna vanemate vahel tekkis vaidlus lastega suhtlemise korra osas, esitas T V 15.02.2017.a. kohtusse avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ja laste suhtluskord ning 13.06.2017.a. ka avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse saamiseks ning lastesõime ja lasteaia valiku osas otsustusõiguse saamiseks ning 12.09.2017.a. ka hariduse- ja tervise korralduse osas hooldusõiguse saamiseks. 04.06.2018.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, millega rahuldati osaliselt T V määruskaebus ja jäeti rahuldamata K K määruskaebus ja tingimuslik vastuavaldus, määrati muuhulgas: a. lõpetada T V ja K K ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas ja anda selles osas hooldusõigus laste emale. b. samuti määrati kindlaks kohtumäärusega isa ja laste suhtlemise kord järgmiselt: T V viibib koos oma lastega: - iga paaritu nädala kolmapäeval alates kella 9.30-st kuni neljapäeval kella 17:30-ni; - iga paaris nädala esmaspäeval alates kella 9.30-st kuni kella 17:30-ni ning neljapäeval alates kella 11.15-st kuni pühapäeval kella 17:30-ni. - alates 2019.a juuni esimesest täisnädalast kuni 2019.a augusti täisnädala viimase päevani veedavad lapsed vahelduvalt kummagi vanemaga nädala kaupa; samamoodi veedavad lapsed ajavahemiku juuni-juuli-august järgnevatel aastatel; nimetatud ajavahemikul muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedab juunikuu esimese täisnädala lastega isa;
  10. juuni veedavad lapsed emaga ka siis, kui on graafiku järgi isa nädal. - emadepäeval, ema sünnipäeval, ema vanemate ja vanavanemate sünnipäeval ja 25.06 viibivad lapsed koos emaga. - isadepäeval, isa sünnipäeval, isa vanemate ja vanavanemate sünnipäeval ja 05.12 viibivad lapsed alati koos isaga. Lk 2

(11)- oma sünnipäeva veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga ja paaris aastatel emaga ajavahemikul kell 9.30-17.
  1. - jõuludest veedavad lapsed paarisaastatel 24.12-25.12 kuni kell 11.15 isaga ja 25.-26.12 emaga, paaritutel aastatel veedavad lapsed 24.12-25.12 kuni kell 11.15 emaga ja 25.-26.12 (kuni kell 17.30) isaga. Aastavahetused veedavad lapsed kummagi vanemaga vaheldumisi, 2017/2018 aastavahetuse veedavad lapsed isaga (31.12 alates kell 9.30 kuni 01.01 kell 17.30) ja 2018/2019 aastavahetuse veedavad lapsed emaga jne. Riiklikud pühad (Eesti Vabariigi aastapäev, Suur Reede, 01.mai, 23.juuni ja 20.august) veedavad lapsed vaheldumisi ühel aastal emaga ja teisel aastal isaga (isaga kell 9.30-17.30). 2018.a Eesti Vabariigi aastapäeva veedavad lapsed emaga ja 2019.a Eesti Vabariigi aastapäeva veedavad lapsed isaga (kell 9.30-17.30) jne. Juhul kui vastav püha või tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele, veedavad lapsed tähtpäeva kell 9.30-17.30 tähtpäeva tähistava vanema juures, v.a p 5.1.4 ja 5.1.5 märgitud päevadel. - juhul kui lapsed haigestuvad, teavitab vanem teist vanemat lapse või laste haigestumisest viivitamatult. Lapse või laste eest hoolitseb haigestumise korral üldjuhul laste ema, välja arvatud juhul, kui arstitõendist nähtuvalt on lapsel selline haigus, mille tõttu ei ole lapse või laste transportimine laste isa kodust laste ema koju arsti hinnangul soovitav ja/või on lapse tervise huvides teise lapsega mitte suhelda. Viimasel juhul viibib haigestunud laps laste isa juures kuni arsti poolt soovitatud ajani. Vanem kaasab teise vanema haige lapse eest hoolitsemisse, ära jäänud suhtluskorra päevi ei asendata. - vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja laste teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. - suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel.
  2. Käesoleval ajal on kohtu menetluses T V avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks lastega suhtlemise küsimuses põhjusel, et K K rikub väidetavalt isa ja laste kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda.
  3. Kohtule esitatud täpsustuse kohaselt väidab hageja seaduslik esindaja, et lapsed on isa juures iga paaritu nädala kolmapäeval alates kella 9.30-st kuni neljapäeval kella 17:30-ni ja iga paaris nädala esmaspäeval alates kella 9.30-st kuni kella 17:30-ni ning neljapäeval alates kella 11.15-st kuni pühapäeval kella 17:30-ni, mis teeb keskmiselt 145 tundi isa juures ja 588 tundi ema juures nelja nädala kohta, mis tähendab, et ca 20 % kogu ajast on lapsed isa juures ja ülejäänud aja ema juures.
  4. Hagejate väidetel oli vanemate vahel kokkulepe, et T V maksab laste ülalpidamiseks elatist rahas, mille suuruseks on seaduses sätestatud alammäär, mida kostja ka tegi kuni 2017.a. novembrini. Alates 2017.a. detsembrist keeldus kostja hagejate ülalpidamiseks elatist maksmast.
  5. Hagejate ülalpidamiskulud koosnevad kummagi lapse osas järgmistest summadest: E K ülalpidamiskulud kommunaalkulud – 60 eurot eluruumi kasutuseE 155 eurot lasteaia kohatasu 65,88 eurot + söögiraha 4,8 eurot lasteaia ürituste kulu 17,15 eurot söögikulu kodus kuus 150 eurot Lk 3
(11)ravimid ja vitamiinid 32,58 eurot hügieenikulu 27,2 eurot kulutused riietele 116,50 eurot kulu ujumistreeningule 8,50 eurot kulu vaba aja sisustamiseks 15 eurot mänguasjade ostmise kulu 11,28 eurot kulu käEe tegevuse arendamiseks 4,80 eurot mänguasjade parandamise kulu 3,59 eurot lapse kaitse ja turvalisusega seotud kulu 38,10 eurot majapidamistarvete ostmise kulu 3,30 eurot muud kulud (sünnipäeva pidamine) 3,30 eurot sidekulud 5 eurot gripi tasulise vaktsiini kulu 1,25 eurot. Kokku on E K ülalpidamiskulu suuruseks kuus ema juures 723,23 eurot. K K ülalpidamiskulud: kommunaalkulud 60 eurot eluaseme kasutuseEe kulud 155 eurot lasteaia kohatasu 65,88 eurot + söögiraha 4,8 eurot lasteaia ürituste kulu 17,15 eurot söögiraha kodus 150 eurot ravimid ja vitamiinid 30,74 eurot hügieenikulu 27,2 eurot kulu riietele 114,96 eurot kulu ujumistreeningule 8,50 eurot kulu vaba aja sisustamiseks 15 eurot mänguasjade ostmise kulu 11,28 eurot kulu käEe tegevuse arendamiseks 4,80 eurot mänguasjade parandamise kulu 3,59 eurot lapse kaitse ja turvalisusega seotud kulu 38,10 eurot majapidamistarvete ostmise kulu 3,30 eurot muud kulud (sünnipäeva pidamine) 3,30 eurot sidekulud 5 eurot gripi tasulise vaktsiini kulu 1,25 eurot Isiku kaitse ja turvalisusega seotud kulu 38,10 Kokku on K K ülalpidamiskulu suuruseks kuus ema juures 719,85 eurot. 9. Hagejate sõnul ületavad nende keskmised kulud kuus küll seaduses sätestatud elatise kahekordse alammäära, kuid kuna hagi on esitatud elatise saamiseks miinimummääras, ei ole hagejatel nende ülalpidamiskulude tõendamise koormust, kuid hagejad leiavad, et kui isa panustaks laste ülalpidamisse seaduses sätestatud alammääras elatise rahas tasumise teel, siis tasakaalustab seaduses sätestatud alammäära ületav osa laste kuludest kostja poolt lastega suhtlemisega. Kuna kostja ja laste ema olid juba varemalt kokku leppinud, et lastega seotud kulud kannab laste ema, ning kostja maksab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis on õige ka niimoodi jätkata. 10. Kostja tehtud kulutused lastele on hagejate arvates torenduslikud ja kostja juures kasutamiseks, seevastu annab laste ema omalt poolt ostetud asjad lastele isa juurde kaasa. Lk 4
(11)
  1. Hagejate esindaja väidetel puudub pooltel vaidlus selles, et vanemate varanduslik olukord võimaldab neil tagada lastele seaduses sätestatud alammääras ja seda ületavas määras elatise, mistõttu puudub vajadus tõendada ja analüüsida vanemate varalist olukorda. Vaatamata sellele avaldas hagejate ema, et tema sissetulek oli 2017.a. detsembrist kuni 2018.a. juunini xxx 1331,62 eurot ja on alates 01.01.2019.a. xxx 1951,14 eurot kuus. Kuna kostja ei ole väitnud menetluses seda, et tema majanduslik olukord on laste ema varalisest seisust oluliselt kehvem või, et ta ei ole suuteline maksma elatist, vaid vastupidi on esitanud tõendeid, milles väidetu kohaselt on ta teinud laste kostja juures viibimise ajal lastele kulutusi oluliselt suuremates summades kui hagetav elatise miinimummäär, ei teki eeltoodust tulenevalt ka küsimust selles, et laste ülalpidamiskulude kandmisel peaks vanemate võrdsusest kõrvale kalduma.
  2. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid paluvad hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 2017.a. detsember – 2019.a. veebruar kokku summas 3550.eurot, mis kuude lõikes on 2017.a. detsembrikuu eest mõlemale lapsele 470.- eurot; 2018.a. jaanuarist kuni märtsini mõlemale hagejale 500.- eurot kuus, kokku 1500.- eurot; 2018.a. detsembrikuu eest mõlemale hagejale 500.- eurot ja 2019.a. jaanuari ja veebruarikuu eest mõlemale hagejale kokku 540.- eurot kuus, kokku 1080.- eurot ning sealt edasi seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  3. Kostja väidetel on lastel vahelduv elukoht, mistõttu puudub alus kostjalt laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. 03.09.2018.a. kohtumäärusega kehtestati isa ja laste suhtluskord, see kohtumäärus on jõus ka käesoleval ajal. Kuna K K rikkus kohtumäärusega kehtestatud isa ja laste suhtluskorda, tegi isa avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Lepitusmenetlus algatati eesmärgiga laste ema poolne rikkumine kõrvaldada. Harju Maakohus tegigi 14.12.2018.a. kohtumääruse T V poolt algatatud lepitusmenetluses, millega tunnistas lepitusmenetlus ebaõnnestunuks, andis laste viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse T Vle, jättis kehtima Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2018 määrusega nr 2-172435 T Vle määratud suhtlemiskorra tema lastega ning tunnistas määruse täitedokumendina täidetavaks koos võimalusega määrata lapsevanemale kohtutäituri poolt sunniraha kui vanem suhtluskorda rikub.
  4. Kostja on seisukohal, et emapoolne suhtluskorra kindlaksmääramise määruse rikkumine ei saa olla aluseks isalt elatise väljamõistmisele. Pealegi ei ole ema poolt märgitud tunnid, mil lapsed on isa ja ema juures (isa juures 144 tundi ja ema juures 528 tundi nelja nädala jooksul) ega ka seetõttu proportsioon 20% ja 80 % õiged, vaid kohut eksitavad, sest kui lapsed on ema juures, on nad enamasti lasteaias, kui lapsed on isa juures, hoolitsetakse nende eest laste kodus isa juures. Seega on lapsed olnud isa juures vaidlusalusel perioodil, s.o. alates 20.12.2017.a. (Harju Maakohtu lahendi tegemise aeg) keskmisel 6 päeva kahe nädala kohta ja alates 04.06.2018.a. 7 päeva kahe nädala kohta (vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendile ja hilisemale Riigikohtu lahendile). Kuna lapsed on kohtumääruse kohaselt 7 päeva kahe nädala jooksul isa juures, ehk sisuliselt pool ajast, on lastel 2 kodu, neil on kummagi vanema juures oma asjad, riided ja muu eluks vajalik, pole alust kostjalt elatist välja mõista. Lk 5
(11)
  1. Laste kulude osas märgib T V, et hagejate ema eksitab kohut kui väidab, et vanematel oli kokkulepe, et lastega seonduvad kulud kannab vahetult laste ema ja isa tasub elatist rahas seaduses sätestatud alammääras lisaks lastega suhtlemise kuludele. Samuti märgib kostja, et hagejate ema valetab kui ütleb, et väidab, et kostja ei ole laste igapäevaseid ülalpidamiskulusid kandnud ja need on kõik laste ema kanda. Tegelikult ei ole laste emal ühtegi kulutust, mida ei oleks laste isal nende isakodus, v.a. vaktsineerimine gripi vastu. Kostja on seisukohal, et hagejate ema on näidanud laste kulud ülepaisutatult liiga suurteks, mida ei saa pidada mõistlikuks ja põhjendatuks, sest osa mainitud asjadest ei ole vaja lastele kindlasti igas kuus osta. Lasteaia kohatasu osas märgib kostja, et tema seda tõe poolest ei maksa, ega ei peagi maksma, sest siis kui lapsed on suhtluskorra kohaselt tema juures, lapsed lasteaias ei käi, vaid isa hoiab neid vahetult ise või pereringis koos teiste samavanuste lastega. Seetõttu pole laste emal õigus nõuda seda kulu ka laste isalt. Vajadusel on isal võimalik palgata lastele ka tasuline hooldaja, kes laste alghariduse eest vastutaks. Mis puudutab hagejate ema poolt märgitud eluruumide kasutuseelist, ei ole see kostja väidetel välja arvestatud laste ema kasutuses oleva eluruumiga samaväärse korteriga võrreldes.
  2. Kostja hinnangul tuleb laste ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, et lapsed saavad 120 eurot kuus lastetoetust, mis läheb K K kontole ning lisaks sellele on K K maha varjanud selle, et ta sai kuni laste 3 aastaseks saamiseni lastehooldustasu kahe lapse pealt kokku 76,72 eurot.
  3. Arvestades asjaoluga, et laste ülalpidamiseks teeb kostja igakuiselt järgmisi kulusid: kommunaalmaksed eluruumi eest 80,50 eurot eluruumi kasutuseEed 375 eurot söögiraha kuus 180 eurot ravimid ja vitamiinid 41 eurot hügieeni ja tervise kulud 24,40 eurot kulutused riietele 102 eurot kulutused ujumisele ja puhkusele 36,80 eurot kulutused mööblile ja kodutarvikutele 93,70 eurot vaba aja veetmisega seotud kulud 32,10 huviringiga seotud kulud 30 eurot kulutused mänguasjadele 87 eurot lemmikloomadega (akvaariumi kalad) seotud kulud 124,30 kulud raamatutele 8,80 eurot kulud käEele tegevusele 9,6 eurot laste turvalisusega ja autoistmetega seotud kulud 30,5 eurot sidekulud 7 eurot transport 25 eurot laevapiletid vanavanemate juurde Saaremaale 14,40 eurot, on laste isa kodus kummagi lapse kulud kuus kokku 1302,10 eurot. Lk 6
(11)
  1. Kostja peab oluliseks rõhutada, et ta on käesoleva menetluse ajal tänaseks Riigikohtu poolt tühistatud esialgse õiguskaitse määruse alusel tasunud perioodil 27.04.2018.a. kuni 31.10.2018.a. elatist kokku 4072 eurot, mida tõendavad T V pangakonto väljavõtted.
  2. Kostja sissetulekute osas märgib T V, et ta on vabakutseline xxx ja xxx xxx. xxx sai kostja tulu 2017.a. dividendide näol dividendide näol 15.000 eurot, mis oli mõeldud peamisena firma auto väljaostmiseks eraomandisse, sest laste transpordi vajadus on suurenenud. Lisaks sellele on kostja neto sissetulek olnud xxx juhatuse liikmena
  3. aastal 4752 eurot ehk 396 eurot kuus ja 2018.a. 4361,06 eurot ehk 363,40 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  12. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Lk 7
(11)Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus arvestades hagejate poolt esile toodud hagi põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad laste kulutusi ja kostja vastuväiteid. Kohtu hinnangul on nimetatu vaja kohtuotsusega tuvastada, sest hagejad väidavad, et nende ülalpidamiskulud kuus on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise miinimummäär. Asjaolu, et hagejad hagevad elatist miinimummääras, laste kulude tõendamise ja kindlaks tegemise seisukohalt tähtsust ei oma. Kohus arvestab laste kulude kindlaksmääramisel muuhulgas ka sellega, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: eluasemekulu 197,33 eurot – arvestades Riigikohtu lahendi 3-2-1-69-13 p-des 16-23 märgitut, mille kohaselt saab lapse eluasemekulude kindlaksmääramisel lisaks korteriühistu poolt osutatavatele ja vahendatavatele kommunaalteenustele, tarbitud elektrienergiale, kaabeltelevisioonile ja internetile makstavale tasule arvesse võtta ka lapse vajadust kasutada eluruumi, mille ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kusjuures korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 kohaselt kindlaks määrata eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o. eluruumi üürimisel saadava üüri järgi, koosnevad käesoleval juhul hagejate eluasemekulud eluaseme kasutuseelise väärtusest ja kulutustest kommunaalteenustele. Hagejad elavad koos oma emaga viimasele kuuluvas korteris xxx, mille üldpind on 60,30 m2 (III kd t/l 61). Hagejate esindaja väidetel kasutavad hagejad sellest korterist minimaalselt 10,3 m2 arvestusega, et korteris elab 4 inimest. Arvestades sellega, et keskmiseks ühe ruutmeetri üürihinnaks Põhja-Tallinna linnaosas on olnud
  2. aastal 14-15 €/m2, mida tõendavad väljavõtted korteriomandite üürikuulutustest (III kd t/l 10-15), on hagejate poolt märgitud eluruumi kasutuseelise väärtuseks 149,35 (10,3 x 14,5) eurot. Lisaks eluaseme kasutuseelise väärtusele, arvestab kohus hagejate põhjendatud eluasemekulude hulka ka korteriühistu poolt osutatud ja vahendatud kommunaalteenuseid, milliste keskmine suurus kuude lõikes on kohtu hinnangul 191,95 eurot, mis jagades eluruumis elava nelja inimesega teeb 47,98 eurot ning mida tõendab xxx arve (III kd t/l 8). Kuna tõendina esitatud arve kajastab kommunaalkulusid jaanuarikuu eest ja kütteperiood on üldteadaolevalt ca pool aastat kogu aastast, saab küttekulusid arvestada kommunaalkulude välja arvutamisel vaid poole aasta eest. Seega moodustavad hagejate eluasemekulud kuus kokku summa 197,33 (149,35 + 47,98) eurot. kulud seoses laste lasteaias käimisega (lasteaia kohatasu + söögiraha + ürituste tasu) 88,56 eurot – kohus on seisukohal, et hagejate poolt esitatud xxx arved ja elektrooniline kirjavahetus vanemate ja lasteaia vahel tõendavad, et hagejate lasteaiakoha tasu kuus on 69,72 eurot, söögiraha on 19,84 eurot ja linn kompenseerib nimetatust 16.- eurot kuus, millele lisanduvad ürituste kulud lasteaias ca 15 eurot kuus (III jd t/l 16-19). Seega on põhjendatud kuluks seoses laste lasteaias käimisega 88,56 (69,72 + 19,84 - 16+ 15) eurot; Lk 8
(11)kulud toidule kodus 150.- eurot. Arvestades keskmiste toidukaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajavad lapsed ka puuvilju, mahla ning maiustusi, kuid ka seda, et hagejad elavad koos ema ja veel ühe inimesega ühises peres ja ühes leibkonnas ning hagejad käivad ka lasteaias, kus nad saavad kolm korda päevas süüa, peab kohus põhjendatud laste toidurahaks kuus 150.- eurot.; kulutused hügieenile, majapidamistarvetele ja ravimitele, sh. vaktsiinile, 30.- eurot. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja ennast pesta, milleks kulub seepi ja šampooni, kasutada tualettpaberit ja pabertaskurätikuid või majapidamispaberit, pesta oma riideid, milleks kulub pesu pesemise vaheneid ning reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu tagant juuksuris ja on vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks vitamiine, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kulu lapse hügieeni ja tervise eest hoolitsemiseks kuus 30.eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hagejate poolt esitatud ostutšekid, et need kulud oleks suuremad, sest ostudel märgituid kaupa ei pea ostma igakuiselt, ka vaktsineerimist vajab inimene üks kord aastas; kulutused riietele ja jalanõudele
  1. – eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et lapsed on kasvueas, mistõttu on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 80.- eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued, ning aegajalt on võimalik kasutada ostetud riideid ka paar hooaega järjest; laste füüsilise ja vaimse arenguga seotud kulud + laste sünnipäeva tähistamise kulud, kokku 50 eurot. Hagejad on esitanud kohtule xxx arve, mis tõendab, et lapsed käivad seal ujumas, ühe treeningu hind on 8,50 eurot ja laste ema sõnul käivad lapsed basseinis minimaalselt 1 kord kuus (III kd t/l 26). Lisaks nimetatule käivad lapsed aegajalt kinos ja teatris või muuseumis, mille kuluks on põhjendatud arvestada 10 eurot kuus (III kd t/l 27, suuremat summat hagejad tõendanud ei ole). Kindlasti on põhjendatud osta lastele ka aegajalt mänguasju ja raamatuid ning arendada nende käelist tegevust, kuid kohtu hinnangul ei saa selleks kuluda rohkem kui 30.- eurot kuus, mis sisaldab ka mänguasjade parandamiseks vaja mineva liimi ostmise kulu. Suuremas summas ei ole hagejad ka oma kulude suurust tõendanud; -laste isikukaitse ja turvalisusega seotud kulud 10.- eurot. Kohus on seisukohal, et turvatoolid, mis on lastele ostetud ja mida tõendab xxx poe ostutšekk summas 555,20 eurot (III kd t/l 31) peaksid vastu pidama vähemalt 3 aastat kasutamist enne nende uuendamise vajadust. Muude kaitsevahendite (kõrvaklappide) ostmise kulu suurust tõendab kaupluse xxx ostutšekk summas 36 eurot (III kd t/l 30), kusjuures ka nimetatuid ei ole vaja tõenäoliselt osta uusi sagedamini kui korra aastas. Seega on põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklitele 10.- eurot kuus. Kõige eeltoodu alusel on kummagi hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kohtu hinnangul 605,89 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejatel ei ole sidekulusid, sest neil ei ole veel isiklikke telefone. Hagejate ema telefoniarvete jagamine neljaga ja nende arvestamine hagejate sidekulude hulka, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud sõltumata sellest, et laste emal on aegajalt vaja hEtada laste pärast kas lasteaeda või arstile.
  2. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju osaleb laste isa laste ülalpidamisel vahetult. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et kehtiva kohtumääruse kohaselt peaksid lapsed veetma koos isaga Lk 9
(11)- iga paaritu nädala kolmapäeval alates kella 9.30-st kuni neljapäeval kella 17:30-ni; - iga paaris nädala esmaspäeval alates kella 9.30-st kuni kella 17:30-ni ning neljapäeval alates kella 11.15-st kuni pühapäeval kella 17:30-ni, mis teeb kokku 7 päeva kahe nädala kohta ja - alates 2019.a juuni esimesest täisnädalast kuni 2019.a augusti täisnädala viimase päevani veedavad lapsed vahelduvalt kummagi vanemaga nädala kaupa; samamoodi veedavad lapsed ajavahemiku juuni-juuli-august järgnevatel aastatel; nimetatud ajavahemikul muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedab juunikuu esimese täisnädala lastega isa;
  1. juuni veedavad lapsed emaga ka siis, kui on graafiku järgi isa nädal, peaks laste isa osalema vahetult laste ülalpidamisel täpselt pool aega, mitte 20 % nagu hageja ekslikult leiab. Kohus on seisukohal, et laste isa juures viibimise aja tundide kaupa välja arvestamine ei ole vajalik ega põhjendatud, sest laste une aega ei saa arvestada lastega suhtlemise ajana ja selle võrra ema juures olemise aega suuremana arvestada kui isa juures olemise aega. Kohus nõustub ka sellega, et kui hagejate ema rikub kohtumäärusega kehtestatud isa ja laste suhtlemise korda, ei saa see olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmisele hagejate ülalpidamiseks. Lisaks eeltoodule tõendavad kohtu hinnangul ka kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid: fotod lastetubadest, laste riietest ja lastele ostetud toidust, ostutšekid toidu ja riiete ostmise kohta lastele, xxx arved gaasi ja elektri eest, e-kirjad elamuhalduriga remondifondi, veearvestuse ja halduskulude kandmise kohta, xxx AS ja xxx arved kostjale ning kostja pangakonto väljavõtted arvete tasumise kohta, et kostja peab hagejaid vahetult üleval ajal, mil lapsed on tema juures. Nimetatud tõendid kinnitavad, et kostja on taganud lastele kõik elamiseks vajaliku ka isa kodus ning hoolitseb ja peab lapsi üleval kostja poolt väidetud ulatuses. Kuna kostja tõendamise koormuseks on asjaolu, et ta täidab lapsevanemana oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust, mida eelpool nimetatud tõendid tõendavadki, on kostja poolt esitatud tõendid asjakohased ja nende arvestamata jätmiseks TsMS § 238 lg 5 sätestatu kohaselt puudub alus.
  2. Arvestades kõike eeltoodut, kuid ka seda, et hageja saab riigilt peretoetust alaealistele lastele 60.- eurot kuus lapse kohta, millega saab kanda osa laste ülalpidamiskuludest ning mida tuleb arvesse võtta elatise väljamõistmisel, kui kostja sellele tugineb, samuti ka seda, et kostja on maksnud hagejatele elatist käesolevaks ajaks Riigikohtu poolt tühistatud hagi tagamise määruse alusel perioodil 27.04.2018 – 31.10.2018 kokku 4072 eurot, mida tõendavad kostja pangakonto väljavõtted (III kd t/l 79-80), on kohus seisukohal, et hagi esitamine elatise väljamõistmiseks kostja vastu ei olnud õiguslikult põhjendatud, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Sellist olukorda käesoleval juhul aga esinenud ei ole, mistõttu tuleb K K ja E K hagi T V vastu elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, v.a. siis kui kohus leiab sama seadusesätte lõike 4 kohaselt, et kulude jätmine poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, on tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Lk 10
(11)Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käeolevas asjas on hagejateks alaealised lapsed, kelle ülalpidamiseks hagiavalduses elatist nõutakse, on kohtu hinnangul ebaõiglane jätta nende hagi rahuldamata jätmisel kõigi menetlusosaliste menetluskulusid hagejate kanda, millest tulenevalt jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel iga menetlusosalise menetluskulud menetlusosalise enda kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine. 25. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul hagi hind 2430.- eurot (9 x 270). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.