lg 2, § 179 lg 11 ja § 121 lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 7 aastat 2 kuud Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Priit Tõnisson Süüdimõistetu Marim Mõttus (isikukood: 34809185714; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja vandeadvokaat Cardo Soosaar (lepinguline kaitsja) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.
lg 11 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendades mõistetud raskeimat karistust osaliselt mõisteti Marim Mõttusele liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud vangistust. Marim Mõttus viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 02.07.2019 ja lõpeb 02.09.
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes
lg 2 p 9 alusel järgnevad kohustused: alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, elektroonilise valve tähtaeg 6 kuud, kuna isik on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. 2 Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 20.03.2023 teostas kriminaalhooldusametnik A.R elukohakontrolli aadressil xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xx-xx. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on elukohas võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Prokuröri ei toeta süüdimõistetu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Marim Mõttuse puhul välja tuua kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Marim Mõttust ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib esimest korda. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. õiguskuulekust hinnatakse selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Marim Mõttus on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis Uus suund, põhjendades keeldumist sellega, et ei ole kuritegu toime pannud. Süüdimõistetu on asunud seisukohale, et teda süüdistatakse alusetult ja talle on tehtud liiga ning ta süüdi lavastatud. M. Mõttus ei tunnista tehtut ega saa aru oma tegude põhjustest. Isiku poolt toimepandud kuriteod olid aga ette planeeritud ja käitumine vabaduses läbimõeldud. Isik ei hoolinud kahjust mida põhjustas kannatanutele ja kuidas tema poolt toimepandud teod võivad edaspidi mõjutada kannatanute vaimset tervist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista oma kuritegusid, M. Mõttus on ennast õigustav ja teisi süüdistav, mistõttu on reaalne oht, et ta ei oska või ei taha erinevaid elusituatsioone ka edaspidi adekvaatselt hinnata ning võib käituda vaid endale meeldival viisil, jättes arvestamata teiste inimeste seisukohad ja oma käitumise võimalikud negatiivsed tagajärjed. Kuna M. Mõttus ei tunnista senini oma kuritegusid, ei saa eeldada, et senine vangistus on täitnud oma eesmärgi ning edaspidi ta selliselt ei käituks. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Prokurör leiab, et Marim Mõttuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Marim Mõttuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kannatanute esindaja vandeadvokaat Karmen Turk on esitanud KrMS § 38 lg 6 p 4 alusel kirjaliku arvamuse Marim Mõttuse tingimusi ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise valve kohaldamisega. Arvamuse avaldaja ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Arvamusest nähtuvalt tegu on olnud korduv, äärmiselt raske, koletu ning toime pandud kõige haavatavamate ühiskonna liikmete – laste suhtes. Tänaseks juba kantud karistus ei ole pannud Marim Mõttust enda tegusid tunnistama, veel vähem kahetsema. Süüdimõistetul puudub kahetsus, vastupidi, süüdimõistetav õigustab ennast ning süüdistab hoopis teisi, s.h. lapsi endid. Seega leiab arvamuse esitaja, et mitte ainult ei ole põhjendatud Marim Mõttuse ennetähtaegse vabastamise kaalumine, vaid see tooks endaga kaasa reaalse ohu uute kuritegude toimepanekuks. Kohtuistung 04.05.2023 Süüdimõistetu Marim Mõttus avaldas kohtuistungil antud ütlustes soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ning oli nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Marim Mõttus kinnitas, et vabanemise korral asub elama xxxxxxxxx xx-xx xxxxxx xxxx , korter kuulub xxxx xxxxxxxx . Oma lähedastega on tal suhted väga head. Lähedasteks isikuteks on tema kolm poega. Ta on alati tagasihoidlik ja seadusekuulekas olnud. Vanglas ei käi kuskil, istub ainult kambris sees ja ei ole kordagi kambrist välja tulnud. Korteris hakkab ka ainult toas olema. See süüdistus on talle lavastatud. Kriminaalhooldusametniku ettepanekutega on nõus ja täidab kõike 3 täpselt. Sotsiaalprogrammis „Uus suund“ ta ei soovinud osaleda, sest see oli seksuaalsele suhtele üles ehitatud, aga kuna temal ei ole kannatanuga mingit seksuaalset suhet olnud, siis ta loobus sellest programmist. Ta selgitas ka, et ei ole seksuaalkuritegu teinud ja seetõttu keeldus sellisest programmist. Ta on xxxxxxxxx, ja tema sissetulek kujuneb xxxxxxxx, mille suurus oli umbes 500 eurot. Tsiviilhagide ja menetluskulude vähendamiseks palus vanglas, et talle tööd antaks, aga kahjuks vangla ütles, et ta on liiga vana töö jaoks. Suhted alkoholi ja narkootikumidega puuduvad. Alkoholi on tarvitanud, aga väga harva. Kannatanud on xxxxxx linnas ja tema sinna enam mitte kunagi tagasi ei lähe. Ta on võruga xxxxxxx korteris ja jääbki xxxxxxx elama, mingit ohtu ei tohiks olla. Ta ei riku ühtegi ettekirjutatud tingimust. Saab korterisse ja lubab, et käib ainult poes süüa ostmas ja rohkem kuhugi ei lähe. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et
Kohtupraktikas on omaks võetud, et tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edasi õiguskuulekalt ja prognoosi aluseks on hinnang, et kuidas on isik ennast karistuse kandmisel ülal pidanud ja täitnud täitmiskavas seatud eesmärke. Kohtupraktikas on oluliseks peetud resotsialiseerumise kohandamist isiku elutingimustest ja enne tähtaega vangistusest vabastamise tagajärgedest. Marim Mõttus on xxxxxxxxx xxxx isik ja saab septembris xx-aastaseks. Arvestades tema xxxxxx xxxxxx ja asjaolu, et kohus vabastaks ta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt elektroonilise järelvalve alla ja paneks ilmselt tal ka käitumiskontrolli kohustused, mis tagaks antud juhul selle, et Marim Mõttus käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Sisuliselt ta jääks elektroonilise valve alla korterisse ja tal ei olekski võimalik sealt väljuda, et õigusrikkumisi toime panna. Kannatanu esindaja arvamusest, kus on lähtutud hirmust, et kannatanud võivad siis kokku puutuda ja mis tagajärjed sellel võivad olla, aga korter, mis on vabanemisjärgseks elukohaks, kus Marim Mõttus hakkab elama, on xxxxxx. Elektroonilise valve all olles ei oleks ka võimalust, et Marim Mõttus puutuks xxxxx kokku kannatanuga. Marim Mõttus isiklikult avaldas, et ta ei taha xxxxx minna elama ja kannatanutega kokku saada. Süüdimõistetu lähedasteks on pojad, kes hoolitseksid selle eest, et oleks võimalik süüdimõistetu resotsialiseerida ja uuesti ta ühiskonda tagasi tuua. Läbi elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kohustuste on seda võimalik käesoleval juhul teha. Kaitsja palub Marim Mõttus tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastada ja määrata ta elektroonilise valve alla. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 1 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Marim Mõttus on talle mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et Marim Mõttusel on olemas elektroonilise valve nõuetele vastav vabanemisjärgne elukoht, ta on osalenud psühholoogilisel 4 nõustamisel ja kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse kandmisel puuduvad. Lisaks eeltoodule omab toetavat sotsiaalset tugivõrgustikku poegade näol. Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Kuigi Marim Mõttust ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on tema poolt toime pandud kuriteod, mille eest ta karistust kannab, äärmiselt rasked. Teod on korduvad, jõhkrad ja koletud ning toime pandud kõige haavatavamate ühiskonna liikmete s.o laste suhtes. Marim Mõttuse kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod, mis on toimepandud alaealiste isikute suhtes. Tartu Maakohtu 10. mai 2021 otsusega on Marim Mõttus süüdi tunnistatud
Tõendamist leidsid M. Mõttusele esitatud süüdistused, mille kohaselt täisealine M. Mõttus kuritarvitades alaealise kannatanu usaldust ja vähemalt kolmel erineval päeval käskis alaealisel kannatanul peenist hõõruda kuni seemnepurskeni ja seejärel andis ta sealsamas kannatanule sularaha. Samuti leidis tõendamist, et umbes viiel erineval päeval astus ta alaealise kannatanuga anaalsesse suguühendusse, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Seejärel andis M. Mõttus sealsamas kannatanule sularaha. Lisaks astus M. Mõttus ka alaealisega suguühendusse. Tõendamist leidis M. Mõttuse poolt oma elukohas teadlikult lapseealiste kannatanute nähes oma kõvastunud peenise hõõrumine ehk eneserahuldamine ning kannatanutele enda kõvastunud peenise näitamine. Samuti lõi M. Mõttus puidust vitsaga lapsealistele kannatanule vastu selga, tuharat, käsi ja jalgu, millega põhjustas alaealistele kannatanutele füüsilist valutunnet ja kehadele löömise jäljed. Kirjeldatud kuritegudega tekitas süüdimõistetu alaealistele tahtlikult korvamatut kahju. Negatiivne on, et süüdimõistetu Marim Mõttus ei tunnista vähimalgi määral toimepandud kuritegusid ja on asunud seisukohale, et teda süüdistatakse alusetult. M. Mõttus ei tunnista tehtut ega saa aru oma tegude põhjustest ja tagajärgedest. Ta ei ole enda arvates midagi keelatut teinud. Kuriteost rääkides on Marim Mõttus seisukohal, et temale on liiga tehtud ja teda on süüdi lavastatud. Negatiivne on, et Marim Mõttus keeldus vangistuse ajal osalemast sotsiaalprogrammis "Uus suund," sest ta eitab seksuaalkuritegude toimepanemist. Kuivõrd ta ei tunnista kuritegude asjaolusid ja toimepanemise põhjuseid, siis ei soovi ta ka osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. Taoline käitumine aga sisaldab endas suurt riski, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võib süüdimõistetu M. Mõttus jätkata alaealiste suhtes uute isikuvastaste kuritegude toimepanemisega, mis on suunatud nende seksuaalse enesemääramise õiguse ning kehalise ja vaimse heaolu vastu. Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Marim Mõttus ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Marim Mõttuse ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.