KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3865 Kohtuasi Y hagi X vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3870 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata X taotlus kuulata tunnistajana üle C. 2. Jätta rahuldamata Y taotlus menetlusdokumendi lisad 1 ja 2. võtta asja juurde 28. aprilli 2022. a 3. Jätta Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus muutmata. 4. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. 5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2-20-3865 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Y (hageja) esitas 10. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi X vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, samuti seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 15. oktoobril 2019 oma Facebooki lehel postituse, milles käsitles hageja ametist lahkumise teemat. Oma postituses avaldas kostja hageja kohta järgmised faktiväited: - hageja on taksofirma Q ainuesindaja Eestis; - hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua taksofirmale Q teiste firmadega võrreldes eeliseid; - hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi). - Sama postituse kommentaaride alal avaldas kostja hageja kohta veel järgmist: - hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne; - hageja esindas taksofirmat Q; - hageja tegutses nõunikuna taksofirma Q huvides; - hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata; - hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha; - hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides; - hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta. 1.2. Esitatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Kostja Facebooki postitus oli suunatud piiranguta auditooriumile (global) ehk kõigile. 1.3. Kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on selge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav. 1.4. Hageja on avalikkusele tuntud isik. Kostja avaldatud au teotavat teavet tuleb analüüsida hageja suhtes avaldatu kontekstis. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on pannud ohtu hageja ametialased väljavaated ning võimaluse töötada talle kõige südamelähedasemal alal. Kostja avaldatud laim ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele või inimeste informeerimisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku vastu, eesmärgiga lõpetada hageja väljavaated tulevikus sarnastel kõrget ametialast usaldusväärsust nõudvatel positsioonidel töötamiseks. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli hagejale haiget teha. 1.5. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud mainekahju on suur. Avaldatud teksti tuleb analüüsida hageja ümber tekitatud laimulaviini ja sõimu ning 2 2-20-3865 totaalse vääritimõistmise kontekstis. Tekstiga rünnati intensiivselt hageja isikut eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning teda alavääristada. 1.6. Hageja andis kostjale koheselt teada, et postitus kostja Facebook´i seinal on laimav ja häiriv ning palus selle tunni aja jooksul kustutada. Kostja nägi hageja palvet laimav postitus kustutada, kuid keeldus seda tegemast, öeldes „Ma ei kustuta siit midagi. Oli sinust väga rumal seda paluda.“ 1.7. Hageja töötab suhtekorraldajana ja negatiivne kuvand kahjustab hageja karjääri. Hageja palub hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel, kuid hindab ise selle mõistlikuks suuruseks vähemalt 8000 eurot. Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.1. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja faktiväited hageja kohta ei ole ebaõiged ja laimavad. Kostja ei ole hageja kohta laimu levitanud. 2) Hageja ei ole seniajani täpselt aru saanud oma tegevusest ja selle võimalikest tagajärgedest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri meedianõunikuna. Hageja on hagiavalduses omaks võtnud, et temale kuuluv suhtekorraldusfirma OÜ W osutas taksofirmale Q kommunikatsiooniteenust. See teenus hõlmab sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Hageja ei eita seda fakti, et ta on seotud OÜ-ga W. Hageja peaks olema kursis, et taksofirmat Q seostatakse julgeolekuohuga (eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Q tegevuse küsitav seaduslikkus on leidnud laialdast avalikkuse tähelepanu. Kui sellisele ettevõttele nagu Q tehakse avalikku kampaaniat, sh sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada ettevõtte turuosa, suunates võimalikult suurt osa inimestest pakutavat teenust tarbima, ei saa seda käsitleda ministeeriumis nõunikuna töötavale isikule kuuluva ettevõtte tavapärase majandustegevusena. Selline tegevus pälvib avalikkuse laialdast tähelepanu ning selle osas ei esitata faktiväiteid ja/või ei anta hinnanguid. 3) Kostjale teadaolevalt lahkus hageja nõuniku ametist põhjusel, et tema tegevus ei vastanud korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja ei astunud vabatahtlikult ja seaduse nõudeid järgides tagasi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri meedianõuniku kohalt isegi olukorras, kus talle otsesõnu selgitati tema tegevuse vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Hagejale kuuluva äriühingu OÜ W tegevus oli otseselt seotud Q (äri)huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks töölt ministri nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi nimetatud äriühingu juhatusest ja/või ei astunud vabatahtlikult tagasi meedianõuniku kohalt. Hageja tegeles oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis aktiivselt oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega. 4) Kui ministri nõunikule kuuluv ettevõte jääb avalikkusele silma sellega, et osutab (ükskõik millist) teenust ettevõttele, mille tegevuse seaduslikkus on küsitav, ning mis võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule, ei saa mõistlikult eeldada, et sellisele tegevusele ei järgne negatiivsed avalikud kommentaarid, avalikkuse negatiivne reaktsioon jms. 5) Kostja tegevuses rikkumisi ei esine. Kostja on esitanud faktiväiteid, aga ei ole andnud sobimatuid väärtushinnanguid. Kostja kommnetaarides ei ole midagi meelevaldset, 3 2-20-3865 samuti ei ole need väljendusviisilt ebasündsad. Kostja ei ole hageja au teotanud. Kostja ei ole hagejat laimanud. Sisuliselt on hageja ise tõendanud seda, et tema hagi on alusetu. Hageja oli avalikus ametis, seega oli tema tegevus avalikkuse suurema tähelepanu all ning kõike tema kohta kirjutatut ei saa võtta tema isikliku ründamisena. Ametniku, sh nõuniku tegevust võib avalikkus kommenteerida, kui seda ei tehta solvavalt. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus rahuldas 23. veebruari 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5500 eurot ning seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitiselt alates 10. märtsist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 15.oktoobril 2019 oma Facebook´i lehel postituse, mille viimases lõigus avaldas kostja hageja hagiavalduses esitatud teabe. 3.2. Maakohus analüüsis faktiväidet, et hageja on taksofirma Q ainuesindaja Eestis. Eestis on registreeritud kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Q. Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige. Hageja osutas suhtekorraldusettevõte Osaühing W kaudu taksofirmale Q kommunikatsioonialast teenust. Tegemist ei ole tegevusega, mida saaks samastada või võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hagejale kuuluv ettevõte ei esindanud Q mitte üheski võlaõiguslikus suhtes kolmandate isikutega. 3.3. Olukorras, kus hageja osutas Q-le endale kuulunud kommunikatsiooniettevõtte kaudu teenust ja esindas äriühingut kommunikatsiooniteenuse pakkujana avalikkuse või kolmandate isikute ees, võib teda pidada piiratud ulatuses Q esindajaks. See ei tähenda, et ta oli seaduslik esindaja või allkirjaõiguslik esindaja tehingute mõttes, vaid esindajana üldises mõttes – esindades äriühingu huve ja seisukohti. Seega väide, et hageja esindas taksofirmat Q, on tõene. Kuid tõendamata on see, et hageja oli Q ainuesindaja Eestis. Järelikult tuleb kostja avaldatud faktiväide selles osas ebaõigeks lugeda. Hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav. Kuna hageja ei ole esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise või kustutamise nõuet, vaid ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei anna ebaõige (kuid mitte au teotava) faktiväite avaldamine hagejale õigust nõuda kahju hüvitamist. 3.4. Teiseks analüüsis maakohus järgmist väidet: hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua taksofirmale Q teiste firmadega võrreldes eeliseid (hagi p 1.2.); hageja tegutses nõunikuna taksofirma Q huvides (hagi p 2.3.). Kostja väiteid saab mõista selliselt, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust ning mõjuvõimuga kaubelnud või püüdnud saavutada taksofirma Q hüvedega seotud eelise. Sellist käitumist käsitatakse ebaeetilise ja taunitavana, osadel juhtudel ka süüteo mõttes karistatavana. Seega on tegu au teotavate faktiväidetega. Asjas ei ole tõendatud, et hagejal oli keeld omada ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või äriühingu kaudu teenuseid osutada. Seega ei saa hagejale olla etteheidetav ametnikuna töötamise ajal suhtekorraldusettevõtte omamine ega oma selle kaudu Q-le teenuse osutamine. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks nõunikuna töötamisega seoses tegutsenud Q huvides või oleks kasutanud oma ametikohta Q-le eeliste loomiseks. Seega on need au teotavad väited ebaõiged. 3.5. Maakohus analüüsis väiteid: hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi) (hagi p 1.3.); hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (hagi p 2.1.); hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata (hagi p 2.4.); hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha (hagi p 2.5.). 4 2-20-3865 Kuna seadusest ei tulene keeldu omada ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või äriühingu kaudu teenuseid osutada, siis ei ole hagejale etteheidetav samaaegselt ametnikuna töötamine ja Q-le teenuse osutamine läbi oma ettevõtte. Korruptsioon tähendab ametiseisundi kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Kostja ei ole tõendanud enda avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Kohus ei ole hagejat süüdi mõistnud mistahes kuriteos. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles hageja korruptiivne tegevus seisnes. Tõendamata on väide, nagu oleks hageja tegevus piisav, et Kaitsepolitsei (KAPO) oleks võinud teda uurida. Seega on need väited ebaõiged. 3.6. Kostja järgmise väite: hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides (hagi p 2.6.) osas leidis maakohus järgmist. See väide on kolmandale objektiivsele kõrvalseisjale mõistetav kui „lõi nõunikuametis endale eeliseid“ või „eelistas nõunikuametis teistele huvidele enda omi“. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kuidagi eelistanud nõunikuametis enda huve teiste huvidele või loonud endale või endaga seotud isikutele ebaausaid eeliseid. Kuna kostja ei ole enda esitatud andmete tegelikkusele vastavust põhistanud (faktiväidetega sisustanud) ega tõendanud, on need väited ebaõiged. 3.7. Kostja avaldas Facebook’is: hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta. Maakohus kvalifitseeris selle kostja väite väärtushinnanguks. Facebook´is postituse, sh kommentaari, avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Vaidlust ei ole, et viidatud väärtushinnangu puudutas hagejat ja tema tegevust. 3.7.1. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väljend „teadlikult valetama“ on mõistlikule isikule tajutav kui ebaeetiliselt ja ebaausalt käitumine. Seega on see väljend on halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Järelikult on hinnang hageja au teotav. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.