4-23-745/8

4-23-745 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-745 Kohtunik Elina Elkind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus, millega jäeti Oleg Lindemanni kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
4. detsembri
5. a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,018898 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Oleg Lindemann (ik 37002280301; elukoht xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel, välja arvatud juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi
9. detsembril 2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,22,018898, millega karistas Oleg Lindemanni liiklusseaduse § 2171 lg 1 alusel rahatrahviga 500 eurot.
10. Harju Maakohtule
11. veebruaril 2023 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik väärteoasjas tehtud otsuse üle vaatamist. Kaebuse sisust saab järeldada, et O. Lindemann ei nõustu talle määratud rahatrahviga ja soovib selle tühistamist. Kaebuses oli viidatud ka sellele, et trahvidokumendis ei olnud selgelt välja toodud, mis seaduse alusel toimub 4-23-745 otsuse vaidlustamine, mis põhjustas eelnevalt segaduse trahvi vaidlustamisel – jäi arusaamatuks, kes võib olla menetlusaluse isiku kaitsja ja kaebuse (“vaidedokumendi”) esitaja. Juristi poole pöördumist ei võimalda majanduslik olukord. Maakohtu määrus
12. Harju Maakohus jättis
13. aprilli
14. a määrusega O. Lindemanni kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis kokkuvõtvalt järgmist.
15. VTMS § 114 lg 3 kohaselt on menetlusalusel isikul võimalik kiirmenetluse otsust vaidlustada 15 päeva jooksul alates kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.
16. detsembri
17. a kiirmenetluse otsusest nähtub, et O. Lindemann kinnitas allkirjaga kiirmenetluse otsuse ärakirja kättesaamist selle tegemise päeval, s.o
18. detsembril
19. a. Seega oli O. Lindemannil võimalik kiirmenetluse otsust vaidlustada kuni
20. jaanuarini
22. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Riigikohtu praktika järgi võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.
23. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, tuleb O. Lindemanni kaebus PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
24. detsembri
25. a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,018898 jätta läbi vaatamata. Kaebuses ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist ega põhjendatud, miks ei saanud kaebust tähtaegselt esitada. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Määruskaebus
26. Maakohtu määrusele esitas O. Lindemann
27. aprillil 2023 määruskaebuse, milles asub kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele.
28. Menetlusalune isik esitas koos x-ga eelnevalt (tähtaegse) vaide politsei tehtud trahvi suhtes. Selleks võeti eelnevalt hinnapakkumisi juristidelt õigusalase abi saamiseks. Hinnapakkumised sisaldasid summasid, mida ei ole võimalik majandusliku olukorra tõttu tasuda. Selgus ka, et tasuta õigusabi ei ole võimalik saada. Vaie esitati nõutud tähtajaks. Menetlusalune isik ja X arvasid, et tohivad end ise kaitsta. Vaie ja dokumendid saadeti X kontaktide alt, sest süüdistuses esitatud andmed jätsid mulje, et info edastaja andmed ei muuda süüdistuse sisu. Isikud soovisid teada saada, kas politsei tõlgendas seadust valesti.
29. Esimesele pöördumisele vastati, et ei ole õigesti täidetud volituse nõue. Teise pöördumise järel selgus, et ilma juriidilise hariduseta ei tohi vaide esitamisel inimesed üksteist aidata. Seejärel vormistati dokumendid taaskord sellisena nagu tundus õige. Kolmanda pöördumise vastuseks edastati info, et kõik meie pöördumised on kehtetud. Menetlusalune isik mõistab, et ta ei ole järginud kõiki seadusi kohtuga suhtlemise korra kohta.
30. Ülejäänud osas kordas O. Lindemann täies mahus juba maakohtule esitatud seisukohti
31. detsembri
32. a väärteoasjas tehtud otsuse kohta. 4-23-745 Menetlus ringkonnakohtus
33. Ringkonnakohtu
34. aprilli
35. a määrusega otsustati vaadata O. Lindemanni määrus kirjalikus menetluses ja võimaldati määruskaebemenetluse pooltel esitada ringkonnakohtule seisukohti
36. maini
38. Kohtuvälise menetleja ametnik SK esitas
39. mail
40. a kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Harju Maakohus järgis määruse koostamisel väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning lähtus kohtupraktikast. Maakohus leidis õigesti, et menetlusalune isik ei ole täitnud VTMS § 114 lg 3 märgitud nõuet ning seega tuleb jätta O. Lindemanni
41. aprillil 2023 esitatud määruskaebus läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
43. aprilli
44. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
45. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et kohtuvälise menetleja
46. detsembri
47. a otsust oli kooskõlas VTMS § 114 lg-ga 3 võimalik vaidlustada kuni
48. jaanuarini
49. O. Lindemann esitas kaebuse maakohtule
50. veebruaril 2023, seega pärast otsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.
51. O. Lindemann selgitab määruskaebuses põhjalikult, kuidas ta enda arusaama järgi vaidlustas väärteoasja nr 4-23-26 raames tema suhtes
52. detsembril 2022 väärteoasjas tehtud otsust, esitades kaebuse teise isiku ehk X vahendusel. Selles osas on menetlus lõppenud Tallinna Ringkonnakohtu
53. veebruari
54. a määrusega, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu
55. jaanuari
56. a määrus, mille kohaselt X kaebus jäeti läbi vaatamata.
57. Harju Maakohtule
58. veebruaril 2023 esitatud kaebuses ei taotlenud menetlusalune isik selgelt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, viidates vaid lühidalt sellele, et oli eelnevalt segadus sellega, kes tohib kohtuvälise menetleja otsust vaidlustada ja juristi palkamiseks puuduvad rahalised vahendid. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et menetlusaluse isiku kirjeldatud asjaolude puhul, mida kinnitavad kohtuinfosüsteemi andmed, ei ole igal juhul tegemist sellise mõjuva põhjusega KrMS § 172 lg 2 tähenduses, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub üheselt kaebetähtaeg ja asjaolu, et kaebuse saab esitada vaid menetlusalune isik või tema kaitsja. Kaitsja mõiste on defineeritud VTMS § 20 lg-s
59. Kahtluse korral saanuks menetlusalune isik pöörduda selgituse saamiseks kohtuvälise menetleja või kohtu poole, samuti vajadusel taotleda riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. Menetlusalune isik ei selgitanud, mis põhjusel ei saanud tema ise tähtaegselt kaebust esitada.
60. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
61. aprilli
62. a määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt